Sisukord
18 suhted: Adramaa, Bilska, Bilska vald, Gustav II Adolf, Hansen (Liivimaa aadlisuguvõsa), Herbord Bienemann von Bienenstamm, Jaunbilska mõis, Kristiina, Läti, Lieven, Liivimaa, Rüütlimõis, Riigimõis, Saksa keel, Smiltene kihelkond, Smiltene piirkond, Tiesenhausen, Valga kreis.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata Vecbilska mõis ja Adramaa
Bilska
Mälestusmärk stalinismi ohvritele Bilska (vanasti ka Vecbilska) on küla (vidējciems) Lätis Smiltene piirkonnas, Bilska valla halduskeskus.
Vaata Vecbilska mõis ja Bilska
Bilska vald
Lobērģi luht Bilska vald (läti keeles Bilskas pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas.
Vaata Vecbilska mõis ja Bilska vald
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Vecbilska mõis ja Gustav II Adolf
Hansen (Liivimaa aadlisuguvõsa)
Hansen (vene keeles Ганзен) on Alam-Saksimaalt Hildesheimist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Vaata Vecbilska mõis ja Hansen (Liivimaa aadlisuguvõsa)
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Vaata Vecbilska mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm
Jaunbilska mõis
Jaunbilska mõis (saksa keeles Neu-Bilskenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Vaata Vecbilska mõis ja Jaunbilska mõis
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Vaata Vecbilska mõis ja Kristiina
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Vecbilska mõis ja Läti
Lieven
Lieven (ka Lyve, Lywen, Liwe, Liewen; läti: Līvens) on Rootsi, Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa ja Venemaa aadlisuguvõsa, mis pärimuse järgi põlvneb liivlaste vanemast Kaupost, kelle aadliseisust tunnistas/tõstis aadliseisusse Rooma paavst Innocentius III 1202–1203 Kaupo ja piiskop Alberti kohtumisel Roomas.
Vaata Vecbilska mõis ja Lieven
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Vecbilska mõis ja Liivimaa
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Vecbilska mõis ja Rüütlimõis
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Vaata Vecbilska mõis ja Riigimõis
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Vecbilska mõis ja Saksa keel
Smiltene kihelkond
Smiltene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Smilten, läti keeles Smiltenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Vaata Vecbilska mõis ja Smiltene kihelkond
Smiltene piirkond
Smiltene piirkond on 1.
Vaata Vecbilska mõis ja Smiltene piirkond
Tiesenhausen
Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.
Vaata Vecbilska mõis ja Tiesenhausen
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).