Ava Google MapsisSisukord
64 suhted: Baltisakslased, Bīriņi mõis, Cēsis, Eesti, Eesti keel, Eesti Rahvavägi, Englārte mõis, Ernst Põdder, Estonia (soomusauto), Jaan Maide, Jaunrauna mõis, Juglas, Kaitseväe Akadeemia, Kalevlaste Maleva, Kompanii, Kuperjanovi jalaväepataljon, Laiarööpmeline soomusrong nr. 2, Laiarööpmeline soomusrong nr. 4, Laiarööpmeline soomusrong nr. 5, Landesveer, Landesveeri sõda, Läti, Läti keel, Lõunarinne (Eesti Vabadussõda), Liepasmuiža, Liivi sõda, Liivimaa ristisõda, Limbaži, Lode, Mūrmuiža, Miinipilduja, Mootorratas, Nõukogude Läti armee, Nikolai Reek, Pataljon, Paul Ludwig Ewald von Kleist, Raskekuulipilduja, Rauddiviis, Rauna, Rüdiger von der Goltz, Riia lahing (1919), Sigulda, Skangaļi, Stalbe, Starti, Straupe, Toonela (soomusauto), Vagun, Valmiera, Võidupüha, ... Laienda indeks (14 rohkem) »
- 1919. aasta Lätis
- Cēsis
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata Võnnu lahing ja Baltisakslased
Bīriņi mõis
Bīriņi mõis (saksa keeles Koltzen, läti keeles Bīriņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.
Vaata Võnnu lahing ja Bīriņi mõis
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Võnnu lahing ja Cēsis
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Võnnu lahing ja Eesti
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Võnnu lahing ja Eesti keel
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
Vaata Võnnu lahing ja Eesti Rahvavägi
Englārte mõis
Englārte mõis (saksa keeles Engelhardshof, läti keeles Englārtes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.
Vaata Võnnu lahing ja Englārte mõis
Ernst Põdder
Ernst-Johannes Põdder VR I/1 (10. veebruar 1879 Tartu – 24. juuni 1932 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane, üks kolmest esimesest Eesti kindralmajorist (1918).
Vaata Võnnu lahing ja Ernst Põdder
Estonia (soomusauto)
Soomusauto Estonia oli esimene Eesti Vabariigis ehitatud soomusauto.
Vaata Võnnu lahing ja Estonia (soomusauto)
Jaan Maide
Jaan Maide VR II/3 (30. mai 1896 Vana-Kariste vald, Viljandimaa – 10. august 1945 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kindral, 1944; tänapäeval nimetatakse üksmeelselt kindralmajoriks).
Vaata Võnnu lahing ja Jaan Maide
Jaunrauna mõis
Jaunrauna mõis (saksa keeles Ronneburg-Neuhof, läti keeles Jaunraunas muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Vaata Võnnu lahing ja Jaunrauna mõis
Juglas
Juglas on küla (mazciems) Lätis Sigulda piirkonna Lēdurga vallas.
Vaata Võnnu lahing ja Juglas
Kaitseväe Akadeemia
Kaitseväe Akadeemia (lühend KVA, kuni 2019. aastani Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) on riigikaitseline rakenduskõrgkool.
Vaata Võnnu lahing ja Kaitseväe Akadeemia
Kalevlaste Maleva
Kalevlaste Malev (algupärases kirjaviisis Kalevlaste Maleva) oli Tallinna spordiseltsi Kalev liikmetest moodustatud pataljon Eesti Vabadussõjas.
Vaata Võnnu lahing ja Kalevlaste Maleva
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Vaata Võnnu lahing ja Kompanii
Kuperjanovi jalaväepataljon
Kuperjanovi jalaväepataljon (endiste nimedega Kuperjanovi partisanide pataljon, Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon ja Jalaväe Väljaõppe Keskus (JVÕK) Kuperjanovi Üksik-Jalaväepataljon) on Eesti kaitseväe Maaväe pataljonisuurune jalaväe väeosa, asukohaga Võrus.
Vaata Võnnu lahing ja Kuperjanovi jalaväepataljon
Laiarööpmeline soomusrong nr. 2
Laiarööpmeline soomusrong nr.
Vaata Võnnu lahing ja Laiarööpmeline soomusrong nr. 2
Laiarööpmeline soomusrong nr. 4
Laiarööpmeline soomusrong nr.
Vaata Võnnu lahing ja Laiarööpmeline soomusrong nr. 4
Laiarööpmeline soomusrong nr. 5
Laiarööpmeline soomusrong nr.
Vaata Võnnu lahing ja Laiarööpmeline soomusrong nr. 5
Landesveer
Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.
Vaata Võnnu lahing ja Landesveer
Landesveeri sõda
Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).
Vaata Võnnu lahing ja Landesveeri sõda
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Võnnu lahing ja Läti
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Võnnu lahing ja Läti keel
Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)
Lõunarinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Edela-, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Eestis, Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee (Nõukogude Läti armee) ning Saksa Landeswehri väeosade vahel.
Vaata Võnnu lahing ja Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)
Liepasmuiža
Liepasmuiža on küla (mazciems) Lätis Cēsise piirkonnas Liepa vallas.
Vaata Võnnu lahing ja Liepasmuiža
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Võnnu lahing ja Liivi sõda
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Vaata Võnnu lahing ja Liivimaa ristisõda
Limbaži
Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.
Vaata Võnnu lahing ja Limbaži
Lode
Lode suguvõsa aadlivapp Lodede väike vapp Lode on Vana-Liivimaa põline (Uradel) vasallisuguvõsa.
Vaata Võnnu lahing ja Lode
Mūrmuiža
Mūrmuiža (vanasti ka Kaugurieši) on küla (lielciems) Lätis Valmiera piirkonnas, Kauguri valla halduskeskus.
Vaata Võnnu lahing ja Mūrmuiža
Miinipilduja
USA sõdurid tulistamas 120 mm miinipildujast Soome 81 mm miinipilduja meeskond laskmas USA eksperimentaalne miinipilduja Little David (ee k Väike Taavet) oli üks maailma suurimaid kahureid. See suutis lasta 914-mm laskemoona ligi 10 km kaugusele Miinipilduja (inglise keeles mortar, saksa keeles Granatwerfer) on jalaväe raske tulirelv.
Vaata Võnnu lahing ja Miinipilduja
Mootorratas
Honda CBR600RR Mootorratas (kõnekeeles ka tsikkel, mototsikkel; van. mototsüklett ja ingliskeelse laensõnana ka baik) on liiklusseaduse mõistes külghaagisega (ehk külgkorviga) või külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 50 cm³ või valmistajakiirus on üle 45 km/h.
Vaata Võnnu lahing ja Mootorratas
Nõukogude Läti armee
Nõukogude Läti armee (läti keeles Padomju Latvijas armiju, vene keeles Армия Советской Латвии) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus Eesti ja Läti Vabadussõjas moodustatud ning Punaarmeele allunud Läti Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi armeegrupp.
Vaata Võnnu lahing ja Nõukogude Läti armee
Nikolai Reek
Nikolai Reek VR I/2 VR II/2 VR II/3 (sünninimega Nikolai Bazõkov; 1. veebruar 1890 Tallinn – 8. mai 1942 Ussollag, Molotovi oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralleitnant, 1938).
Vaata Võnnu lahing ja Nikolai Reek
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Vaata Võnnu lahing ja Pataljon
Paul Ludwig Ewald von Kleist
Paul Ludwig Ewald von Kleist (8. august 1881 – 13. november 1954) oli Saksamaa kindralfeldmarssal teises maailmasõjas.
Vaata Võnnu lahing ja Paul Ludwig Ewald von Kleist
Raskekuulipilduja
Schwarzlose raskekuulipilduja Gatlingi kuulipilduja Raskekuulipilduja on kolmjalg- või ratasalusele paigaldatud automaatne tulirelv valangutega tulistamiseks, kaliibriga alla 20 mm, tavaliselt 12,7–15 mm Valimik sõjandustermineid.
Vaata Võnnu lahing ja Raskekuulipilduja
Rauddiviis
Rauddiviisi lipp Rauddiviis (saksa keeles Eiserne Division) (algul ka Raudbrigaad, Eiserne Brigade) oli novembris 1918 peamiselt Saksamaa Keisririigi 8. armee vabatahtlikest kokku pandud vabakorpuse väekoondis (diviis), mida juhtis major Josef Bischoff.
Vaata Võnnu lahing ja Rauddiviis
Rauna
Rauna (saksa keeles Ronneburg, vanasti ka Raunas pilsmuiža) on küla (lielciems) Lätis Vidzemes, Rauna valla halduskeskus.
Vaata Võnnu lahing ja Rauna
Rüdiger von der Goltz
Rüdiger von der Goltz (1918) Krahv Gustav Adolf Joachim Rüdiger von der Goltz (8. detsember 1865 Züllichau, Brandenburg – 4. november 1946 Bernbeuer, Baieri) oli Saksamaa sõjaväelane, auastmelt kindralleitnant.
Vaata Võnnu lahing ja Rüdiger von der Goltz
Riia lahing (1919)
Riia lahing ehk Riia operatsioon oli Landeswehri sõja viimane lahing, mis toimus 30. juunist 3. juulini 1919 Riia ümbruses ja Daugava jõel.
Vaata Võnnu lahing ja Riia lahing (1919)
Sigulda
Villa Koiva ürgoru kaldal Sigulda ordulinnuse varemed Sigulda on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.
Vaata Võnnu lahing ja Sigulda
Skangaļi
Skangaļi (vanasti ka Skangaļu muiža) on küla (mazciems) Lätis Cēsise piirkonnas Liepa vallas.
Vaata Võnnu lahing ja Skangaļi
Stalbe
Stalbe (vanasti ka Stalbes muiža) on küla (vidējciems) Lätis Cēsise piirkonnas, Stalbe valla halduskeskus.
Vaata Võnnu lahing ja Stalbe
Starti
Starti (vanasti ka Startu muiža) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Cēsise piirkonnas Mārsnēni vallas.
Vaata Võnnu lahing ja Starti
Straupe
Straupe (saksa Roop, eesti Raupa, Roopa) on küla (lielciems) Straupe vallas Cēsise piirkonnas Lätis.
Vaata Võnnu lahing ja Straupe
Toonela (soomusauto)
Toonela oli Eesti soomusauto.
Vaata Võnnu lahing ja Toonela (soomusauto)
Vagun
Vagun Vagun on rööbasteel kasutatav veok.
Vaata Võnnu lahing ja Vagun
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Vaata Võnnu lahing ja Valmiera
Võidupüha
Vabadussõja võidusamba jalamile 2020. aasta Võidupühal Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934.
Vaata Võnnu lahing ja Võidupüha
Võnnu lahing (1578)
Võnnu lahing oli Vene-Poola sõja (1562–1582) ajal 21. oktoobril 1578 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita-Rootsi ühisväe vahel toimunud lahing.
Vaata Võnnu lahing ja Võnnu lahing (1578)
Võnnu piiramine
Võnnu piiramine oli 1210.
Vaata Võnnu lahing ja Võnnu piiramine
Vedur
L-5049 Türil. Diiselvedurid Austraalias Vedur Vedur on raudteevagunite vedamise masin.
Vaata Võnnu lahing ja Vedur
Vidriži
Vidriži mõisa hooned Vidriži on küla (vidējciems) Lätis Limbaži piirkonnas Vidriži vallas.
Vaata Võnnu lahing ja Vidriži
Vintpüss
Heckler & Koch G3 Vintpüss on pikaraualine tulirelv, mis õlalt tulistamiseks on varustatud õlatoe ehk kabaga ja mille raua õõnsusse on lõigatud vintsooned ehk keermed.
Vaata Võnnu lahing ja Vintpüss
10. juuni
10.
Vaata Võnnu lahing ja 10. juuni
19. juuni
19.
Vaata Võnnu lahing ja 19. juuni
1919
1919.
Vaata Võnnu lahing ja 1919
23. juuni
23.
Vaata Võnnu lahing ja 23. juuni
3. Üksik jalaväepataljon
3.
Vaata Võnnu lahing ja 3. Üksik jalaväepataljon
3. Diviis
3.
Vaata Võnnu lahing ja 3. Diviis
6. Üksik Jalaväepataljon
6.
Vaata Võnnu lahing ja 6. Üksik Jalaväepataljon
6. juuni
6.
Vaata Võnnu lahing ja 6. juuni
9. Üksik Jalaväepataljon
9.
Vaata Võnnu lahing ja 9. Üksik Jalaväepataljon
Vaata ka
1919. aasta Lätis
- Võnnu lahing
Cēsis
- Cēsis
- Võnnu lahing
- Võnnu lahing (1578)
- Võnnu ordulinnus
- Võnnu piiramine
Tuntud ka kui Võnnu lahing (1919).