Sisukord
39 suhted: Austria, Švaabimaa, Bourbonid, Erlangen, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Friedrich Suur, Habsburgid, Heilbronn, Hertsogkond, Hesseni maakrahvkond, Juudid, Karl V, Katoliku kirik, Kolmekümneaastane sõda, Krahvkond, Kuurvürst, Louis XIV, Montbéliard, Napoleon I, Prantsusmaa, Preisimaa, Pressburgi rahu, Protestantism, Reformatsioon, Rein, Reutlingen, Rootsi, Rudolf II, Saksa talurahvasõda, Saksa-Rooma riik, Saksamaa mediatisatsioon, Schmalkaldeni liit, Seitsmeaastane sõda, Stuttgart, Tübingen, Versailles' loss, Vestfaali rahu, Württembergi kuningriik, Württembergi kuurvürstkond.
- Württemberg
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Austria
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Švaabimaa
Bourbonid
Bourbonid on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848), Hispaaniat (Borbónid, 1700–1808, 1814–1868, 1874–1931 ja alates 1975), Mõlema Sitsiilia kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Bourbonid
Erlangen
Erlangen on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Erlangen
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Friedrich Suur
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Habsburgid
Heilbronn
Heilbronn on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Stuttgardi ringkonnas.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Heilbronn
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Hertsogkond
Hesseni maakrahvkond
Hesseni maakrahvkond (saksa Landgrafschaft Hessen) oli Saksa-Rooma riigi vürstkond.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Hesseni maakrahvkond
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Juudid
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Karl V
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Württembergi hertsogkond ja Katoliku kirik
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Kolmekümneaastane sõda
Krahvkond
Krahvkond (inglise keeles county) on territoriaalüksus Suurbritannias.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Krahvkond
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Kuurvürst
Louis XIV
Louis XIV või Päikesekuningas (prantsuse keeles le Roi Soleil) 5. september 1638 – 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715, Austria Anna ja Prantsusmaa kuninga Louis XIII poeg. Tal oli ka noorem vend Philippe d'Orléans (21.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Louis XIV
Montbéliard
Jõulutuledes Montbéliard Montbéliard (saksa Mömpelgard) on linn Prantsusmaal, Šveitsi piiri ligidal Doubs' departemangus.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Montbéliard
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Napoleon I
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Prantsusmaa
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Preisimaa
Pressburgi rahu
Pressburgi rahu (saksa Preßburger Frieden, prantsuse Traité de Presbourg) sõlmiti 26. detsembril 1805 Prantsuse esimese keisririigi ja Austria keisririigi vahel Pressburgis (nüüdses Bratislava Slovakkias) pärast Austria keisririigi lüüasaamist Ulmi ja Austerlitzi lahingus.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Pressburgi rahu
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Protestantism
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Reformatsioon
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Rein
Reutlingen
Reutlingen on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal, Reutlingeni kreisi keskus.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Reutlingen
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Württembergi hertsogkond ja Rootsi
Rudolf II
Rudolf II (18. juuli 1552 Viin – 20. jaanuar 1612 Praha) oli Habsburgide dünastiast Saksa-Rooma keiser aastatel 1576–1612, Maximilian II ja Hispaania Maria vanim poeg.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Rudolf II
Saksa talurahvasõda
Saksa Talurahvasõda (saksa keeles Deutscher Bauernkrieg) oli Kesk-Euroopa saksakeelseil aladel 1524–1526 toimunud laiaulatuslik rahvaülestõus.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Saksa talurahvasõda
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa mediatisatsioon
Saksa-Rooma riigi kaart aastal 1789, mis näitab riikide suurt segu Saksamaa mediatisatsioon oli rida mediatisatsioone ja ilmalikustamisi, mis toimusid Saksamaal aastatel 1795–1814, Prantsuse revolutsiooni ajastu lõpufaasis ja edasi Napoleoni ajastul.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Saksamaa mediatisatsioon
Schmalkaldeni liit
Schmalkaldeni liit ehk Schmalkaldeni liiga (saksa keeles Schmalkaldischer Bund, Schmalkaldische Liga või Liga von Schmalkalden) oli 1531.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Schmalkaldeni liit
Seitsmeaastane sõda
Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Seitsmeaastane sõda
Stuttgart
Vaade linnale, all keskel raudteejaam Stuttgart on tööstuslinn Saksamaal, Baden-Württembergi liidumaa pealinn ja ühtlasi suurim linn.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Stuttgart
Tübingen
Tübingen on linn Saksamaal Baden-Württembergis, Tübingeni kreisi keskus.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Tübingen
Versailles' loss
Versailles' loss (prantsuse keeles Château de Versailles) on Pariisist ligikaudu 20 km läänes Versailles's asuv kunagine kuningaloss, kus resideerisid nii Louis XIII, Louis XIV, Louis XV kui ka Louis XVI.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Versailles' loss
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Vestfaali rahu
Württembergi kuningriik
Württembergi kuningriik (saksa Königreich Württemberg) oli riik Saksamaal, mis eksisteeris aastatel 1806–1918, paiknedes tänapäeva Baden-Württembergi territooriumil.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Württembergi kuningriik
Württembergi kuurvürstkond
Lipp Vapp Württembergi kuurvürstkond Württembergi kuurvürstkond (saksa keeles Kurfürstentum Württemberg) oli aastatel 1803−1806 eksisteerinud riik Saksa-Rooma keisririigi koosseisus.
Vaata Württembergi hertsogkond ja Württembergi kuurvürstkond
Vaata ka
Württemberg
- Aalen
- Bad Mergentheim
- Calw
- Esslingen
- Freudenstadt
- Friedrichshafen
- Göppingen
- Heidenheim an der Brenz
- Heilbronn
- Illingeni vald (Württemberg)
- Leonberg
- Ludwigsburg
- Neresheimi vald
- Ravensburg
- Reutlingen
- Rottweil
- Schwäbisch Gmünd
- Sindelfingen
- Stuttgart
- Tübingen
- Tuttlingen
- Ulm
- Württemberg
- Württembergi hertsogkond
- Württembergi krahvkond
- Waiblingen
- Weil der Stadt
Tuntud ka kui Württembergi hertsogiriik.