Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Brandenburgi mark ja Brandenburgi piiskopkond
Brandenburgi mark ja Brandenburgi piiskopkond on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht Karu, Brandenburg (linn), Brandenburgi mark, Brandenburgi piiskopkond, Elbe, Gero, Hohenzollernid, Joachim II, Katoliku kirik, Kuurvürst, Mainzi kuurvürstkond, Nordmark, Piiskopkond, Saksa kuningas, Saksa-Rooma riik, Saksi Idamark, Vendid.
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Albrecht Karu ja Brandenburgi mark · Albrecht Karu ja Brandenburgi piiskopkond ·
Brandenburg (linn)
Brandenburg on kreisivaba linn Saksamaal Brandenburgi liidumaal.
Brandenburg (linn) ja Brandenburgi mark · Brandenburg (linn) ja Brandenburgi piiskopkond ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Brandenburgi mark · Brandenburgi mark ja Brandenburgi piiskopkond ·
Brandenburgi piiskopkond
Brandenburgi piiskopkond (ladina: Episcopatus Brandenburgensis või Dioecesis Brandenburgensis) oli katoliku piiskopkond, mille Saksamaa kuningas Otto I rajas aastal 948 Marca Geronis (Saksi Idamark) territooriumil Elbe jõest idas.
Brandenburgi mark ja Brandenburgi piiskopkond · Brandenburgi piiskopkond ja Brandenburgi piiskopkond ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Brandenburgi mark ja Elbe · Brandenburgi piiskopkond ja Elbe ·
Gero
14. sajandi Gerot kujutav seinamaal kirikus, mille ta Gernrodes asutas Gero I (u 900 – 20. mai 965), Suureks kutsutu (ladina: magnus), valitses algselt tagasihoidlikku marki keskusega Merseburgis praeguse Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaa lõunaosas, mille ta laiendas tohutuks omanimeliseks territooriumiks: marca Geronis.
Brandenburgi mark ja Gero · Brandenburgi piiskopkond ja Gero ·
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Brandenburgi mark ja Hohenzollernid · Brandenburgi piiskopkond ja Hohenzollernid ·
Joachim II
Joachim II Hector (13. jaanuar 1505 – 3. jaanuar 1571) oli Brandenburgi kuurvürst aastatel 1535–1571.
Brandenburgi mark ja Joachim II · Brandenburgi piiskopkond ja Joachim II ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Brandenburgi mark ja Katoliku kirik · Brandenburgi piiskopkond ja Katoliku kirik ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Brandenburgi mark ja Kuurvürst · Brandenburgi piiskopkond ja Kuurvürst ·
Mainzi kuurvürstkond
Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad 1500. aasta paiku. Pärast Vestfaali rahu jäi Mainzi peapiiskopkond ikka veel suurimaks Saksamaal, hõlmates 10 abipiiskopkonda. Piiskopkondade ja peapiiskopkondade (vaimulik) territoorium oli tavaliselt palju suurem kui vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade (ilmalik) territoorium, mida valitses sama isik 18. sajandi Mainzi kuurvürstkonna kaart Mainzi kuurvürstkond (Kurfürstentum Mainz või Kurmainz) oli mainekaim ja üks mõjukamaid riike Saksa-Rooma riigis selle loomisest kuni lõpetamiseni 19.
Brandenburgi mark ja Mainzi kuurvürstkond · Brandenburgi piiskopkond ja Mainzi kuurvürstkond ·
Nordmark
Lausitzi margi) (lõunas) vahel. Põhjamark või Nordmark (saksa: Nordmark) loodi tohutu Marca Geronise jagunemisel 965.
Brandenburgi mark ja Nordmark · Brandenburgi piiskopkond ja Nordmark ·
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Brandenburgi mark ja Piiskopkond · Brandenburgi piiskopkond ja Piiskopkond ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Brandenburgi mark ja Saksa kuningas · Brandenburgi piiskopkond ja Saksa kuningas ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik · Brandenburgi piiskopkond ja Saksa-Rooma riik ·
Saksi Idamark
Saksi Idamargi territooriumid (Lausitz, Meißen, Merseburg ja Zeitz) pärast 983. aasta Suurt slaavlaste ülestõusu Saksi Idamark (Sächsische Ostmark) oli Saksa-Rooma riigi mark 10.–12.
Brandenburgi mark ja Saksi Idamark · Brandenburgi piiskopkond ja Saksi Idamark ·
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Brandenburgi mark ja Vendid · Brandenburgi piiskopkond ja Vendid ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Brandenburgi mark ja Brandenburgi piiskopkond ühist
- Millised on sarnasused Brandenburgi mark ja Brandenburgi piiskopkond
Võrdlus Brandenburgi mark ja Brandenburgi piiskopkond
Brandenburgi mark on 152 suhted, samas Brandenburgi piiskopkond 39. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 8.90% = 17 / (152 + 39).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Brandenburgi mark ja Brandenburgi piiskopkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
