Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Brandenburgi mark ja Nordmark
Brandenburgi mark ja Nordmark on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht Karu, Askania dünastia, Berliin, Brandenburg, Brandenburg (linn), Brandenburgi mark, Brandenburgi piiskopkond, Elbe, Gero, Heinrich I Linnupüüdja, Läänemeri, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Mark (territoorium), Markkrahv, Meißeni markkrahvkond, Saksa-Rooma riik, Saksi Idamark, Vendi ristisõda, Vendid.
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Albrecht Karu ja Brandenburgi mark · Albrecht Karu ja Nordmark ·
Askania dünastia
Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.
Askania dünastia ja Brandenburgi mark · Askania dünastia ja Nordmark ·
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Berliin ja Brandenburgi mark · Berliin ja Nordmark ·
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Brandenburg ja Brandenburgi mark · Brandenburg ja Nordmark ·
Brandenburg (linn)
Brandenburg on kreisivaba linn Saksamaal Brandenburgi liidumaal.
Brandenburg (linn) ja Brandenburgi mark · Brandenburg (linn) ja Nordmark ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Brandenburgi mark · Brandenburgi mark ja Nordmark ·
Brandenburgi piiskopkond
Brandenburgi piiskopkond (ladina: Episcopatus Brandenburgensis või Dioecesis Brandenburgensis) oli katoliku piiskopkond, mille Saksamaa kuningas Otto I rajas aastal 948 Marca Geronis (Saksi Idamark) territooriumil Elbe jõest idas.
Brandenburgi mark ja Brandenburgi piiskopkond · Brandenburgi piiskopkond ja Nordmark ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Brandenburgi mark ja Elbe · Elbe ja Nordmark ·
Gero
14. sajandi Gerot kujutav seinamaal kirikus, mille ta Gernrodes asutas Gero I (u 900 – 20. mai 965), Suureks kutsutu (ladina: magnus), valitses algselt tagasihoidlikku marki keskusega Merseburgis praeguse Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaa lõunaosas, mille ta laiendas tohutuks omanimeliseks territooriumiks: marca Geronis.
Brandenburgi mark ja Gero · Gero ja Nordmark ·
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Brandenburgi mark ja Heinrich I Linnupüüdja · Heinrich I Linnupüüdja ja Nordmark ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Brandenburgi mark ja Läänemeri · Läänemeri ja Nordmark ·
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Brandenburgi mark ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser) · Lothar III (Saksa-Rooma keiser) ja Nordmark ·
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Brandenburgi mark ja Mark (territoorium) · Mark (territoorium) ja Nordmark ·
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Brandenburgi mark ja Markkrahv · Markkrahv ja Nordmark ·
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Brandenburgi mark ja Meißeni markkrahvkond · Meißeni markkrahvkond ja Nordmark ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik · Nordmark ja Saksa-Rooma riik ·
Saksi Idamark
Saksi Idamargi territooriumid (Lausitz, Meißen, Merseburg ja Zeitz) pärast 983. aasta Suurt slaavlaste ülestõusu Saksi Idamark (Sächsische Ostmark) oli Saksa-Rooma riigi mark 10.–12.
Brandenburgi mark ja Saksi Idamark · Nordmark ja Saksi Idamark ·
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Brandenburgi mark ja Vendi ristisõda · Nordmark ja Vendi ristisõda ·
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Brandenburgi mark ja Nordmark ühist
- Millised on sarnasused Brandenburgi mark ja Nordmark
Võrdlus Brandenburgi mark ja Nordmark
Brandenburgi mark on 152 suhted, samas Nordmark 39. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 9.95% = 19 / (152 + 39).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Brandenburgi mark ja Nordmark. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
