Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti ajalugu ja Mõõgavendade ordu
Eesti ajalugu ja Mõõgavendade ordu on 45 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Alempois, Baltlased, Eesti Raamat, Eestimaa hertsogkond, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Enn Tarvel, Henriku Liivimaa kroonika, Ingeri, Jaroslav Tark, Järva foogt, Järvamaa, Karksi foogtkond, Kuramaa, Kuramaa piiskop, Latgalid, Leetopiss, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Maasilinna foogtkond, Mõhu, Nurmekund, Otepää piiskopilinnus, Paavst, Peipsi järv, Revala, Richard Kleis, Riia, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, ..., Sakala, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Semgalid, Soome-ugri rahvad, Sulev Vahtre, Taani, Tartu, Tartu piiskopkond, Ugandi, Urmas Eelmäe, Vaiga, Vana-Liivimaa, Vasall, Virumaa. Laienda indeks (15 rohkem) »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Eesti ajalugu · Albert (Riia piiskop) ja Mõõgavendade ordu ·
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Alempois ja Eesti ajalugu · Alempois ja Mõõgavendade ordu ·
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Baltlased ja Eesti ajalugu · Baltlased ja Mõõgavendade ordu ·
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Eesti Raamat ja Eesti ajalugu · Eesti Raamat ja Mõõgavendade ordu ·
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Eesti ajalugu ja Eestimaa hertsogkond · Eestimaa hertsogkond ja Mõõgavendade ordu ·
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Eesti ajalugu ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Eesti ajalugu ja Enn Tarvel · Enn Tarvel ja Mõõgavendade ordu ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Eesti ajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika · Henriku Liivimaa kroonika ja Mõõgavendade ordu ·
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Eesti ajalugu ja Ingeri · Ingeri ja Mõõgavendade ordu ·
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Eesti ajalugu ja Jaroslav Tark · Jaroslav Tark ja Mõõgavendade ordu ·
Järva foogt
Järva foogt (saksa keeles Vogt von Jerwen) oli Järvamaal valitsenud kõrgeim kohalik ametnik 13.–16. sajandil, 1237.
Eesti ajalugu ja Järva foogt · Järva foogt ja Mõõgavendade ordu ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Eesti ajalugu ja Järvamaa · Järvamaa ja Mõõgavendade ordu ·
Karksi foogtkond
Karksi foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet) Eestis, mida valitses Karksi foogt.
Eesti ajalugu ja Karksi foogtkond · Karksi foogtkond ja Mõõgavendade ordu ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Eesti ajalugu ja Kuramaa · Kuramaa ja Mõõgavendade ordu ·
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Eesti ajalugu ja Kuramaa piiskop · Kuramaa piiskop ja Mõõgavendade ordu ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eesti ajalugu ja Latgalid · Latgalid ja Mõõgavendade ordu ·
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Eesti ajalugu ja Leetopiss · Leetopiss ja Mõõgavendade ordu ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Mõõgavendade ordu ·
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu maameister · Liivimaa ordu maameister ja Mõõgavendade ordu ·
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
Eesti ajalugu ja Maasilinna foogtkond · Mõõgavendade ordu ja Maasilinna foogtkond ·
Mõhu
Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Eesti ajalugu ja Mõhu · Mõõgavendade ordu ja Mõhu ·
Nurmekund
Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.
Eesti ajalugu ja Nurmekund · Mõõgavendade ordu ja Nurmekund ·
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Eesti ajalugu ja Otepää piiskopilinnus · Mõõgavendade ordu ja Otepää piiskopilinnus ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eesti ajalugu ja Paavst · Mõõgavendade ordu ja Paavst ·
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Eesti ajalugu ja Peipsi järv · Mõõgavendade ordu ja Peipsi järv ·
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Eesti ajalugu ja Revala · Mõõgavendade ordu ja Revala ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Eesti ajalugu ja Richard Kleis · Mõõgavendade ordu ja Richard Kleis ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eesti ajalugu ja Riia · Mõõgavendade ordu ja Riia ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eesti ajalugu ja Riia peapiiskopkond · Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Eesti ajalugu ja Saare-Lääne piiskopkond · Mõõgavendade ordu ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Eesti ajalugu ja Sakala · Mõõgavendade ordu ja Sakala ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Eesti ajalugu ja Saksa ordu · Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Eesti ajalugu ja Saksa-Rooma keiser · Mõõgavendade ordu ja Saksa-Rooma keiser ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Eesti ajalugu ja Semgalid · Mõõgavendade ordu ja Semgalid ·
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Eesti ajalugu ja Soome-ugri rahvad · Mõõgavendade ordu ja Soome-ugri rahvad ·
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Eesti ajalugu ja Sulev Vahtre · Mõõgavendade ordu ja Sulev Vahtre ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eesti ajalugu ja Taani · Mõõgavendade ordu ja Taani ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti ajalugu ja Tartu · Mõõgavendade ordu ja Tartu ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Eesti ajalugu ja Tartu piiskopkond · Mõõgavendade ordu ja Tartu piiskopkond ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Eesti ajalugu ja Ugandi · Mõõgavendade ordu ja Ugandi ·
Urmas Eelmäe
Urmas Eelmäe (sündinud 26. märtsil 1964) on eesti ajaloolane.
Eesti ajalugu ja Urmas Eelmäe · Mõõgavendade ordu ja Urmas Eelmäe ·
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Eesti ajalugu ja Vaiga · Mõõgavendade ordu ja Vaiga ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Eesti ajalugu ja Vana-Liivimaa · Mõõgavendade ordu ja Vana-Liivimaa ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Eesti ajalugu ja Vasall · Mõõgavendade ordu ja Vasall ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ajalugu ja Mõõgavendade ordu ühist
- Millised on sarnasused Eesti ajalugu ja Mõõgavendade ordu
Võrdlus Eesti ajalugu ja Mõõgavendade ordu
Eesti ajalugu on 1074 suhted, samas Mõõgavendade ordu 178. Kuna neil ühist 45, Jaccard indeks on 3.59% = 45 / (1074 + 178).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ajalugu ja Mõõgavendade ordu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
