Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa ordu
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa ordu on 32 ühist asja (Unioonpeedia): Anti Selart, Bremen, Eesti, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Innocentius III, Kuramaa, Läti, Lübeck, Leedu suurvürstiriik, Liivimaa ordu, Mõõgavendade ordu, Ojamaa, Otto IV (Saksa-Rooma keiser), Paavst, Palestiina (piirkond), Pommeri, Preisimaa, Riia, Ristisõjad, Saaremaa, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saule lahing, Semgalid, Tsistertslaste ordu, Vana-Liivimaa, Vasall, Vestfaal, Wolquin, 12. sajand, ..., 13. sajand, 14. sajand. Laienda indeks (2 rohkem) »
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Anti Selart ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Anti Selart ja Saksa ordu ·
Bremen
Bremen (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Breemen) on linn Saksamaal, mis moodustab koos Bremerhaveni linnaga iseseisva Bremeni liidumaa.
Bremen ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Bremen ja Saksa ordu ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eesti ja Saksa ordu ·
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) · Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa ordu ·
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Innocentius III · Innocentius III ja Saksa ordu ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kuramaa · Kuramaa ja Saksa ordu ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läti · Läti ja Saksa ordu ·
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lübeck · Lübeck ja Saksa ordu ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürstiriik ja Saksa ordu ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Saksa ordu ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu ·
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ojamaa · Ojamaa ja Saksa ordu ·
Otto IV (Saksa-Rooma keiser)
Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Otto IV (Saksa-Rooma keiser) · Otto IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa ordu ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Paavst · Paavst ja Saksa ordu ·
Palestiina (piirkond)
2. sajandil eKr Palestiina on ajalooline piirkond Lääne-Aasias Vahemerest Jordani jõeni.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Palestiina (piirkond) · Palestiina (piirkond) ja Saksa ordu ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Pommeri · Pommeri ja Saksa ordu ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Preisimaa · Preisimaa ja Saksa ordu ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia · Riia ja Saksa ordu ·
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ristisõjad · Ristisõjad ja Saksa ordu ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saaremaa · Saaremaa ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa-Rooma keiser · Saksa ordu ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa-Rooma riik · Saksa ordu ja Saksa-Rooma riik ·
Saule lahing
Saule lahing toimus 1236.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saule lahing · Saksa ordu ja Saule lahing ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Semgalid · Saksa ordu ja Semgalid ·
Tsistertslaste ordu
Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tsistertslaste ordu · Saksa ordu ja Tsistertslaste ordu ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vana-Liivimaa · Saksa ordu ja Vana-Liivimaa ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vasall · Saksa ordu ja Vasall ·
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vestfaal · Saksa ordu ja Vestfaal ·
Wolquin
Mõõgavendade ordu meister Volkwin von Naumburg Wolquin (Volquin, Folkvin, Volkewin, Wolguinus, Wolgulin, Volkwin; suri 22. septembril 1236) oli Mõõgavendade ordu teine ordumeister (1209–1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete paganarahvastega.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Wolquin · Saksa ordu ja Wolquin ·
12. sajand
12.
12. sajand ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · 12. sajand ja Saksa ordu ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · 13. sajand ja Saksa ordu ·
14. sajand
14.
14. sajand ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · 14. sajand ja Saksa ordu ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa ordu ühist
- Millised on sarnasused Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa ordu
Võrdlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa ordu
Eestlaste muistne vabadusvõitlus on 370 suhted, samas Saksa ordu 221. Kuna neil ühist 32, Jaccard indeks on 5.41% = 32 / (370 + 221).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa ordu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
