Kiiremini kui brauser!
73 suhted: Alamjooks, Alamliik, Aprill, Atlandi ookean, August, Carl von Linné, Eesti, Euraasia, Euroopa, Harilik lina, Harilik pilliroog, Haudelind, Hiina, Hirundo, Jäärak, Kael, Kallas, Kanep, Karvad, Kasetoht, Künnapuu, Kõrkjas, Keelikloomad, Kesk-Aasia, Kiud, Kurn, Levila, Liblikalised, Liik (bioloogia), Linavästrik, Linnud, Linnulaul, Loomad, Loomade elu, Luht, Lutikalised, Mai, Mardikalised, Matsalu rahvuspark, Mets, Muna, Must, Nõges, Nokk, Paigalind, Paju, Pappel, Pappus, Päranipunääre, Pea, ..., Pedja, Perekond (bioloogia), Poola keel, Poolakad, Pruun, Pugu, Putukad, Röövik, Rooste, Seeme, Siber, Silm, Soo, Soodsas seisundis, Sugukond (bioloogia), Tartu, Tiib, Vaikne ookean, Valge, Värvulised, Võsa, 1758, 1819. Laienda indeks (23 rohkem) »
Alamjooks
1 – ülemjooks2 – keskjooks3 – alamjooks Alamjooks on jõe suudme lähedane osa.
Uus!!: Kukkurtihane ja Alamjooks · Näe rohkem »
Alamliik
kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.
Uus!!: Kukkurtihane ja Alamliik · Näe rohkem »
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Uus!!: Kukkurtihane ja Aprill · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Kukkurtihane ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
August
August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu.
Uus!!: Kukkurtihane ja August · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Kukkurtihane ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Kukkurtihane ja Eesti · Näe rohkem »
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Uus!!: Kukkurtihane ja Euraasia · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Kukkurtihane ja Euroopa · Näe rohkem »
Harilik lina
Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.
Uus!!: Kukkurtihane ja Harilik lina · Näe rohkem »
Harilik pilliroog
Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim.
Uus!!: Kukkurtihane ja Harilik pilliroog · Näe rohkem »
Haudelind
Haudelind on lind, kes mingil maa-alal (nt Eesti alal) teeb läbi oma pesitsustsükliE.
Uus!!: Kukkurtihane ja Haudelind · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Kukkurtihane ja Hiina · Näe rohkem »
Hirundo
Hirundo (ladina 'pääsuke') on Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri.
Uus!!: Kukkurtihane ja Hirundo · Näe rohkem »
Jäärak
Jäärak Ukrainas Harkivi oblastis Jäärak ehk uhtorg ehk uhtnõva (vananenud termin ovraag) on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul.
Uus!!: Kukkurtihane ja Jäärak · Näe rohkem »
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Uus!!: Kukkurtihane ja Kael · Näe rohkem »
Kallas
Kallas on veekogu (tavaliselt jõge või väikest järve) ääristav maariba.
Uus!!: Kukkurtihane ja Kallas · Näe rohkem »
Kanep
Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast.
Uus!!: Kukkurtihane ja Kanep · Näe rohkem »
Karvad
Meriinovillakiu (ülal) ja inimese karva (all) võrdlus Karvad on valgust moodustunud kiud, mis kasvavad dermises asuvatest karvanääpsudest.
Uus!!: Kukkurtihane ja Karvad · Näe rohkem »
Kasetoht
Lahtine kasetoht surnud kasel Kasetoht on kase koore pealmine korgistunud ja surnud osa, mis laseb tüvel jämedamaks kasvada.
Uus!!: Kukkurtihane ja Kasetoht · Näe rohkem »
Künnapuu
Künnapuu (Ulmus laevis) on jalakaliste sugukonda jalaka perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline lehtpuu.
Uus!!: Kukkurtihane ja Künnapuu · Näe rohkem »
Kõrkjas
Kõrkjas (Scirpus) kõrreliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Kukkurtihane ja Kõrkjas · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Kukkurtihane ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kesk-Aasia
Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.
Uus!!: Kukkurtihane ja Kesk-Aasia · Näe rohkem »
Kiud
Kiud on kergesti painduv peen niitjas moodustis või niisuguste moodustiste kogum.
Uus!!: Kukkurtihane ja Kiud · Näe rohkem »
Kurn
Merikajaka kurn Kurn ehk munakurn on korraga hautav munade komplekt.
Uus!!: Kukkurtihane ja Kurn · Näe rohkem »
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Uus!!: Kukkurtihane ja Levila · Näe rohkem »
Liblikalised
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Uus!!: Kukkurtihane ja Liblikalised · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Kukkurtihane ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Linavästrik
Linavästrikud 2021. aasta kevadel Kõrvemaal kuuseokstel istumas ja ära lendamas. Näha on linavästriku eripärane lennumuster. Linavästrik (Motacilla alba) on västriklaste sugukonda västriku perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Kukkurtihane ja Linavästrik · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Kukkurtihane ja Linnud · Näe rohkem »
Linnulaul
Linnulaul on lindude esitatud häälitsuste kogum.
Uus!!: Kukkurtihane ja Linnulaul · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Kukkurtihane ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Kukkurtihane ja Loomade elu · Näe rohkem »
Luht
Kasari luht Kloostri silla juures Kasari luht Kloostri lähistel Luht ehk lamminiit on suurveega üleujutatav niit jõe oru lammil või madalal järverannal.
Uus!!: Kukkurtihane ja Luht · Näe rohkem »
Lutikalised
Lutikalised (Heteroptera) on suurim vaegmoondega (Hemimetabola) putukate alamselts, mille esindajad on levinud peaaegu üle maakera, kui poolusepiirkonnad ja mõned väiksed ookeanisaared välja arvata.
Uus!!: Kukkurtihane ja Lutikalised · Näe rohkem »
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Uus!!: Kukkurtihane ja Mai · Näe rohkem »
Mardikalised
Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Uus!!: Kukkurtihane ja Mardikalised · Näe rohkem »
Matsalu rahvuspark
Luiged Matsalu lahel Kasari jõe suudme poole Matsalu roostik Kasari vanalt sillalt Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis, mis on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks.
Uus!!: Kukkurtihane ja Matsalu rahvuspark · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Kukkurtihane ja Mets · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Kukkurtihane ja Muna · Näe rohkem »
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Uus!!: Kukkurtihane ja Must · Näe rohkem »
Nõges
Nõges (Urtica L.) on nõgeseliste sugukonda kuuluv taimeperekond, kuhu kuulub 30–45 liiki.
Uus!!: Kukkurtihane ja Nõges · Näe rohkem »
Nokk
thumb Nokk on lindude peas olev elund, mis on moodustunud oluliselt pikenenud näoluudest ja üla- ning alalõualuust, nokka katab sarvkest.
Uus!!: Kukkurtihane ja Nokk · Näe rohkem »
Paigalind
Paigalind (vanemas kirjanduses ka aastalind) on lind, kes mingil maa-alal (nt Eesti alal) esineb aasta läbiE.
Uus!!: Kukkurtihane ja Paigalind · Näe rohkem »
Paju
Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.
Uus!!: Kukkurtihane ja Paju · Näe rohkem »
Pappel
Must pappel Pappel (Populus L.) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Uus!!: Kukkurtihane ja Pappel · Näe rohkem »
Pappus
Nõelohaka pappus Pappus on lendkarvade kimbuke korvõieliste taimede viljadel.
Uus!!: Kukkurtihane ja Pappus · Näe rohkem »
Päranipunääre
Päranipunäärme asukoht näidatud noolega Päranipunääre (ladina glandula uropygialis või glandula uropygii) on lindude keha tagaosas (päranipualal) asuv paariline rasvanääre; ühtlasi lindude ainus nahatekkeline nääreE.
Uus!!: Kukkurtihane ja Päranipunääre · Näe rohkem »
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Uus!!: Kukkurtihane ja Pea · Näe rohkem »
Pedja
Pedja on küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.
Uus!!: Kukkurtihane ja Pedja · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Kukkurtihane ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Kukkurtihane ja Poola keel · Näe rohkem »
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Uus!!: Kukkurtihane ja Poolakad · Näe rohkem »
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Uus!!: Kukkurtihane ja Pruun · Näe rohkem »
Pugu
Pardi pugu Pugu on mitme loomarühma (nt lindude) söögitoru laiend.
Uus!!: Kukkurtihane ja Pugu · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Kukkurtihane ja Putukad · Näe rohkem »
Röövik
Röövik on täismoondega putukate arengujärk, liblikaliste vastne.
Uus!!: Kukkurtihane ja Röövik · Näe rohkem »
Rooste
Roostetanud mürsukestad Suur-Pakri saarel Roostetanud plasku mererannal Rooste ehk roostetus on raua korrosioon.
Uus!!: Kukkurtihane ja Rooste · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Kukkurtihane ja Seeme · Näe rohkem »
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Uus!!: Kukkurtihane ja Siber · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Kukkurtihane ja Silm · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Kukkurtihane ja Soo · Näe rohkem »
Soodsas seisundis
Soodsas seisundis (inglise least concern, lühendatult LC) on üks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) kaitsestaatuse kategooriatest, mis määratakse elusolevale taksonile, mille ökoloogilist seisukorda on hinnatud ning mis ei kvalifitseeru ühegi muu kategooria alla.
Uus!!: Kukkurtihane ja Soodsas seisundis · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Kukkurtihane ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Kukkurtihane ja Tartu · Näe rohkem »
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Uus!!: Kukkurtihane ja Tiib · Näe rohkem »
Vaikne ookean
thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.
Uus!!: Kukkurtihane ja Vaikne ookean · Näe rohkem »
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Uus!!: Kukkurtihane ja Valge · Näe rohkem »
Värvulised
Värvulised (Passeriformes) on kõige liigirikkam lindude selts.
Uus!!: Kukkurtihane ja Värvulised · Näe rohkem »
Võsa
Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.
Uus!!: Kukkurtihane ja Võsa · Näe rohkem »
1758
1758.
Uus!!: Kukkurtihane ja 1758 · Näe rohkem »
1819
1819.
Uus!!: Kukkurtihane ja 1819 · Näe rohkem »
