Sisukord
77 suhted: Šotimaa, Ühekojaline taim, Basalt, Briti Columbia, California, David Douglas, Elastsusmoodul, Endel Laas, Engelmanni kuusk, Erikaal, Happeline keskkond, Harilik ebatsuuga, Hõbenulg, Hiigel-elupuu, Hiigelnulg, Iduleht, Igihaljus, Isasõis, Jaapan, Juur, Kaljumäestik, Kanada, Käbi, Kõvadus, Keerdmänd, Kliima, Ladina keel, Lääne-Eesti, Läänemänd, Läänetsuuga, Lõunasaar, Leetumine, London, Lumi, Lumikate, Mäginulg, Männilised, Mereline kliima, Moreen, Muld, Nulg, Okas, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Paljasseemnetaimed, Põhja-Ameerika, Perekond (bioloogia), Pung, Puukoor, Ruumala, ... Laienda indeks (27 rohkem) »
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Vaata Õilis nulg ja Šotimaa
Ühekojaline taim
Hall lepp on ühekojaline taim Ühekojaline ehk monoöötsiline ehk liitsuguline taim on taim, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil.
Vaata Õilis nulg ja Ühekojaline taim
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Vaata Õilis nulg ja Basalt
Briti Columbia
Briti Columbia provints on 1. järgu haldusüksus (provints) Kanada riigi lääneosas.
Vaata Õilis nulg ja Briti Columbia
California
California tunnuslaulu "I Love You, California" esitab Prince's Orchestra 1914. aastal California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul.
Vaata Õilis nulg ja California
David Douglas
David Douglas David Douglas (25. juuni 1799 Scone – 12. juuli 1834 Mauna Kea) oli šoti botaanik.
Vaata Õilis nulg ja David Douglas
Elastsusmoodul
Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele.
Vaata Õilis nulg ja Elastsusmoodul
Endel Laas
Endel Laas (29. august 1915 Tartu – 1. november 2009) oli eesti metsateadlane.
Vaata Õilis nulg ja Endel Laas
Engelmanni kuusk
Engelmanni kuusk (Picea engelmannii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Õilis nulg ja Engelmanni kuusk
Erikaal
Erikaal (tähis \gamma) on aine ruumalaühiku kaal.
Vaata Õilis nulg ja Erikaal
Happeline keskkond
Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.
Vaata Õilis nulg ja Happeline keskkond
Harilik ebatsuuga
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast ebatsuuga perekonnast.
Vaata Õilis nulg ja Harilik ebatsuuga
Hõbenulg
Hõbenulg ehk kaunis nulg (Abies procera) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Vaata Õilis nulg ja Hõbenulg
Hiigel-elupuu
Hiigel-elupuu (Thuja plicata) on küpressiliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Õilis nulg ja Hiigel-elupuu
Hiigelnulg
Hiigelnulg (Abies grandis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Vaata Õilis nulg ja Hiigelnulg
Iduleht
Iduleht on õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu.
Vaata Õilis nulg ja Iduleht
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Vaata Õilis nulg ja Igihaljus
Isasõis
Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.
Vaata Õilis nulg ja Isasõis
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Vaata Õilis nulg ja Jaapan
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Vaata Õilis nulg ja Juur
Kaljumäestik
Kaljumäestik Põhja-Ameerika poliitilisel kaardil Alberta provintsis Kaljumäestik (inglise Rocky Mountains) on mäestik Põhja-Ameerika lääneosas.
Vaata Õilis nulg ja Kaljumäestik
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Vaata Õilis nulg ja Kanada
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Vaata Õilis nulg ja Käbi
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Vaata Õilis nulg ja Kõvadus
Keerdmänd
Keerdmänd ehk keerdokkaline mänd (Pinus contorta) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Õilis nulg ja Keerdmänd
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Vaata Õilis nulg ja Kliima
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Õilis nulg ja Ladina keel
Lääne-Eesti
Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.
Vaata Õilis nulg ja Lääne-Eesti
Läänemänd
Läänemänd (Pinus monticola) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Õilis nulg ja Läänemänd
Läänetsuuga
Läänetsuuga (Tsuga heterophylla) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast tsuuga perekonnast.
Vaata Õilis nulg ja Läänetsuuga
Lõunasaar
Tekapo järv Lõunasaar (inglise keeles South Island, maoori keeles Te Wai Pounamu ('jaspisesaar') või Te Waka a Māui ('Māui kanuu') on saar Vaikse ookeani lõunaosas Uus-Meremaal. Saart eraldab Põhjasaarest 35 km laiune Cooki väin. Saar on piklik kirde-edela suunas.
Vaata Õilis nulg ja Lõunasaar
Leetumine
Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.
Vaata Õilis nulg ja Leetumine
London
London on Suurbritannia ja Inglismaa pealinn, Suurbritannia saare suurim linn ning Rahvaste Ühenduse keskus.
Vaata Õilis nulg ja London
Lumi
Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Vaata Õilis nulg ja Lumi
Lumikate
Lumikate Achensee järvel Tiroolis Lumikate Ida-Virumaal 2015. aasta algul Lumikate on lumekiht maapinnal, mis tekib lumesaju ja lumetormide tagajärjel.
Vaata Õilis nulg ja Lumikate
Mäginulg
Mäginulg (Abies lasiocarpa) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Õilis nulg ja Mäginulg
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Vaata Õilis nulg ja Männilised
Mereline kliima
Merelise kliimaga alad Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, suur suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk.
Vaata Õilis nulg ja Mereline kliima
Moreen
Moreen Norras pärast laviini Moreenküngas Garda järve ääres Moreen on sorteerumata liustikusete.
Vaata Õilis nulg ja Moreen
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Vaata Õilis nulg ja Muld
Nulg
Bulgaaria nulu terve ja laiali pudenenud käbi Nulg (Abies) on okaspuulaadsete seltsi männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Vaata Õilis nulg ja Nulg
Okas
Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.
Vaata Õilis nulg ja Okas
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Vaata Õilis nulg ja Okaspuulaadsed
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Vaata Õilis nulg ja Okaspuutaimed
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Vaata Õilis nulg ja Paljasseemnetaimed
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Õilis nulg ja Põhja-Ameerika
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Õilis nulg ja Perekond (bioloogia)
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Vaata Õilis nulg ja Pung
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Vaata Õilis nulg ja Puukoor
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Vaata Õilis nulg ja Ruumala
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Õilis nulg ja Seeme
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Vaata Õilis nulg ja Segamets
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Vaata Õilis nulg ja Settekivim
Sitka kuusk
Sitka kuusk (Picea sitchensis) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Õilis nulg ja Sitka kuusk
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Õilis nulg ja Soome
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Õilis nulg ja Sugukond (bioloogia)
Survetugevus
Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.
Vaata Õilis nulg ja Survetugevus
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Õilis nulg ja Suurbritannia
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Õilis nulg ja Taimed
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Vaata Õilis nulg ja Tüvi
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Õilis nulg ja Tihedus
Tolmlemine
Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.
Vaata Õilis nulg ja Tolmlemine
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Vaata Õilis nulg ja Tselluloos
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Vaata Õilis nulg ja Uus-Meremaa
Vancouveri saar
Vancouveri saar satelliidipildil Vancouveri saar on saar Vaikse ookeani kirdeosas, Põhja-Ameerika ranniku lähedal.
Vaata Õilis nulg ja Vancouveri saar
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Vaata Õilis nulg ja Võra
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Vaata Õilis nulg ja Võrse
Vegetatiivne sigimine
Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.
Vaata Õilis nulg ja Vegetatiivne sigimine
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Vaata Õilis nulg ja Vegetatsiooniperiood
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Vaata Õilis nulg ja Vesinikeksponent
Vulkaaniline kivim
vulkaanilise tuha paakudes tekkinud purskekivim. Vesikulaarse tekstuuriga oliviinbasalt on laavavoolus tardunud vulkaaniline kivim. Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.
Vaata Õilis nulg ja Vulkaaniline kivim
1806
1806.
Vaata Õilis nulg ja 1806
1831
1831.
Vaata Õilis nulg ja 1831
1838
1838.
Vaata Õilis nulg ja 1838
1839
1839.
Vaata Õilis nulg ja 1839
1987
1987.
Vaata Õilis nulg ja 1987
6. veebruar
6.
Vaata Õilis nulg ja 6. veebruar
Tuntud ka kui Abies amabilis.