Kiiremini kui brauser!
71 suhted: Ahtalehine villpea, Avaste soo, Düstroofne järv, Eutrofeerumine, Eutroofne järv, Eutroofsus, Fütotsönoos, Haanja kõrgustik, Harilik pilliroog, Harilik skorpionsammal, Harilik tarn, Hüdroseeria, Heletilder, Hiiumaa, Järv, Jütja, Juur, Kahkjaspunane sõrmkäpp, Kamar, Karula kõrgustik, Kärbesõis, Kõrgustik, Kõrvemaa, Konnaosi, Kukesaba, Lahemaa, Liivia Laasimer, Looduskaitse, Madalsoo, Märe, Märgala, Mesotroofid, Muda, Mudanepp, Mudastumine, Mudatarn, Mudatilder, Niitjas tarn, Oligotroofne järv, Orgaaniline aine, Otepää kõrgustik, Pääsusilm, Pikalehine huulhein, Pinnavesi, Pruun sepsikas, Pudeltarn, Raba, Rabakas, Risoom, Sakala kõrgustik, ..., Sammaltaimed, Siirdesoo, Sirbik, Soo-loorkull, Sookurg, Soomadar, Soopihl, Taimed, Taimestik, Tikutaja, Troofsus, Turbasammal, Turvas, Ubaleht, Ussilill, Vahe-Eesti, Valge nokkhein, Veekogu, Veesoon, Vesi, Viljandimaa. Laienda indeks (21 rohkem) »
Ahtalehine villpea
Ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) on lõikheinaliste sugukonda villpea perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Õõtsik ja Ahtalehine villpea · Näe rohkem »
Avaste soo
Avaste soo põhjaosa. Avaste soo ääreala Avaste küla juures. Avaste soo (ka: Mihkli soo) kuulub ulatuslikku Lihula-Lavassaare soostikku ning selle pindala on 88 ruutkilomeetrit, millega on see üks Eesti suuremaid madalsoomassiive.
Uus!!: Õõtsik ja Avaste soo · Näe rohkem »
Düstroofne järv
Düstroofne ehk huumustoiteline järv on järv, millele on iseloomulik väike mineraalainete ja biogeenide sisaldus ning suur huumusainete sisaldus.
Uus!!: Õõtsik ja Düstroofne järv · Näe rohkem »
Eutrofeerumine
Heleroheline vesi Potomaci jõe estuaaris on põhjustatud tsüanobakterite vohamisest Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (.
Uus!!: Õõtsik ja Eutrofeerumine · Näe rohkem »
Eutroofne järv
Eutroofne ehk rohketoiteline järv on järv, kus on suur toiteainete sisaldus ja seetõttu suur primaarprodutsentide produktiivsus.
Uus!!: Õõtsik ja Eutroofne järv · Näe rohkem »
Eutroofsus
Eutroofsus ehk eutroofia ehk rohketoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesoolade ehk toiteainete rohkus, mistõttu need ökosüsteemid on enamasti liigirikkad ja produktiivsed.
Uus!!: Õõtsik ja Eutroofsus · Näe rohkem »
Fütotsönoos
Fütotsönoos ehk taimekooslus (varasemas eesti keeles kasutatud ka vormi taimeühiskond) on taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes.
Uus!!: Õõtsik ja Fütotsönoos · Näe rohkem »
Haanja kõrgustik
Suure Munamäe vaatetornist. Haanja kõrgustik on maastikurajoon Kagu-Eestis.
Uus!!: Õõtsik ja Haanja kõrgustik · Näe rohkem »
Harilik pilliroog
Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim.
Uus!!: Õõtsik ja Harilik pilliroog · Näe rohkem »
Harilik skorpionsammal
Harilik skorpionsammal Harilik skorpionsammal (Scorpidium scorpioides) on skorpionsamblaliste sugukonda kuuluv lehtsambla liik.
Uus!!: Õõtsik ja Harilik skorpionsammal · Näe rohkem »
Harilik tarn
Harilik tarn (Carex nigra) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Õõtsik ja Harilik tarn · Näe rohkem »
Hüdroseeria
Väike järv kinnikasvamas ja soostumas Hüdroseeria ehk järve kinnikasvamise suktsessioon (inglise hydrosere) on suktsessiooniliselt üksteisele järgnevate koosluste rida veekogus või soos.
Uus!!: Õõtsik ja Hüdroseeria · Näe rohkem »
Heletilder
Heletilder Heletilder (Tringa nebularia) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Õõtsik ja Heletilder · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Õõtsik ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Õõtsik ja Järv · Näe rohkem »
Jütja
Jütja ehk järvemuda ehk sapropeel ehk kõdumuda (rootsi ja inglise keeles gyttja) on järve põhja sadestunud tume ja püdela tekstuuriga organogeenne sete, mis sisaldab lisaks järve elustiku jäänustele ka savi-, aleuriidi- ja liivaosakesi ning kaltsiumkarbonaati.
Uus!!: Õõtsik ja Jütja · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Õõtsik ja Juur · Näe rohkem »
Kahkjaspunane sõrmkäpp
Kahkjaspunane-sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Õõtsik ja Kahkjaspunane sõrmkäpp · Näe rohkem »
Kamar
Kamar on tihedasti koos kasvavaist rohumaataimedest moodustuv läbipõimunud kiht.
Uus!!: Õõtsik ja Kamar · Näe rohkem »
Karula kõrgustik
Karula maastik Karula kõrgustik on kuhjekõrgustik, mis asub Lõuna-Eestis Võru ja Valga maakonnas.
Uus!!: Õõtsik ja Karula kõrgustik · Näe rohkem »
Kärbesõis
Kärbesõis (ebatäpselt kärbseõis; Ophrys insectifera L., sünonüümid Ophrys muscifera Hud., Ophrys myodes (L.) Jacq.) on sugukonda käpalised ja perekonda putukõis kuuluv taimeliik.
Uus!!: Õõtsik ja Kärbesõis · Näe rohkem »
Kõrgustik
Kõrgustik on positiivne pinnavorm absoluutse kõrgusega 200–500 meetrit, ümbrustest kõrgem lauskmaa osa.
Uus!!: Õõtsik ja Kõrgustik · Näe rohkem »
Kõrvemaa
Metsatee Põhja-Kõrvemaal Kõrvemaa (ka Vahe-Eesti madalik, ka Kõrvemaa tasandik) on Eesti maastikurajoon.
Uus!!: Õõtsik ja Kõrvemaa · Näe rohkem »
Konnaosi
Konnaosi (Equisetum fluviatile, sünonüüm Equisetum limosum) on mitmeaastane sõnajalgtaim osjaliste sugukonnast osja perekonnast.
Uus!!: Õõtsik ja Konnaosi · Näe rohkem »
Kukesaba
Kukesaba (Lythrum L.) on taimede perekond kukesabaliste sugukonnas.
Uus!!: Õõtsik ja Kukesaba · Näe rohkem »
Lahemaa
Lahemaa rahvuspargi tähistus Lahemaa on Põhja-Eesti rannikumadaliku osa, mis jääb Kuusalu ja Kunda vahele.
Uus!!: Õõtsik ja Lahemaa · Näe rohkem »
Liivia Laasimer
Liivia-Maria Laasimer (aastani 1935 Reinberg, aastatel 1935–1943 Reinomägi; 21. juuni 1918 Tartu – 26. veebruar 1988 Tartu) oli eesti botaanik (geobotaanik) ja taimesüstemaatik, bioloogiadoktor (1965).
Uus!!: Õõtsik ja Liivia Laasimer · Näe rohkem »
Looduskaitse
Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Uus!!: Õõtsik ja Looduskaitse · Näe rohkem »
Madalsoo
Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.
Uus!!: Õõtsik ja Madalsoo · Näe rohkem »
Märe
Märe on märg maismaakoht, kus vesi on mingi ajaperioodi (enamasti vähemalt mitu kuud) maapinna tasemel.
Uus!!: Õõtsik ja Märe · Näe rohkem »
Märgala
Rudava märgala Poolas Flamingod Hürmetçi märgalal Türgis Kayseri provintsis Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud.
Uus!!: Õõtsik ja Märgala · Näe rohkem »
Mesotroofid
Mesotroofid on mikroobid, kes vajavad elutegevuseks vähemalt ühte eelnevalt redutseeritud anorgaanilist ühendit.
Uus!!: Õõtsik ja Mesotroofid · Näe rohkem »
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Uus!!: Õõtsik ja Muda · Näe rohkem »
Mudanepp
Mudanepp Mudanepi muna Mudanepp (Lymnocryptes minimus) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Õõtsik ja Mudanepp · Näe rohkem »
Mudastumine
Mudastumine Neuhaus (Oste) sadamas Saksamaal Mudastumine ehk täissettimine on sette kogunemine veekogudesse või veejuhtmesse.
Uus!!: Õõtsik ja Mudastumine · Näe rohkem »
Mudatarn
Mudatarn (Carex limosa) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Õõtsik ja Mudatarn · Näe rohkem »
Mudatilder
Mudatilder (Tringa glareola) on kurvitslaste sugukonda tildri perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Õõtsik ja Mudatilder · Näe rohkem »
Niitjas tarn
Niitjas tarn (Carex lasiocarpa) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Õõtsik ja Niitjas tarn · Näe rohkem »
Oligotroofne järv
Oligotroofne ehk vähetoiteline järv (kreeka oligo 'väike', vähe' + trophe 'toitained, toit') on järv, millele on iseloomulik väga väike toitainete sisaldus ja üldjuhul vähene taimestik.
Uus!!: Õõtsik ja Oligotroofne järv · Näe rohkem »
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Uus!!: Õõtsik ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »
Otepää kõrgustik
Kaarnajärv Maastik Lutike lähedal Tee Tamsa ja Etsaste vahel Harimäe tornist Maastik Saverna ja Valgjärve vahel Pühajärv Otepää kõrgustik on kõrgustik Lõuna-Eestis. Asub Otepää linna ning Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel.
Uus!!: Õõtsik ja Otepää kõrgustik · Näe rohkem »
Pääsusilm
Pääsusilm (Primula farinosa) on nurmenukuliste sugukonda nurmenuku ehk priimula perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Õõtsik ja Pääsusilm · Näe rohkem »
Pikalehine huulhein
Pikalehine huulhein (Drosera anglica) on huulheinaliste sugukonda huulheina perekonda kuuluv putuktoiduline õistaim.
Uus!!: Õõtsik ja Pikalehine huulhein · Näe rohkem »
Pinnavesi
Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.
Uus!!: Õõtsik ja Pinnavesi · Näe rohkem »
Pruun sepsikas
Pruun sepsikas (Schoenus ferrugineus) on taimeliik kõrreliste sugukonnast sepsika perekonnast.
Uus!!: Õõtsik ja Pruun sepsikas · Näe rohkem »
Pudeltarn
Pudeltarn (Carex rostrata) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Õõtsik ja Pudeltarn · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Õõtsik ja Raba · Näe rohkem »
Rabakas
Rabakas (Scheuchzeria palustris) on ainus taimeliik rabakaliste sugukonnas.
Uus!!: Õõtsik ja Rabakas · Näe rohkem »
Risoom
Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.
Uus!!: Õõtsik ja Risoom · Näe rohkem »
Sakala kõrgustik
Viljandi ürgorule Helme koopad kõrgustiku kaguosas Sammuli rahn kõrgustiku keskosas Sakala kõrgustik on kõrgustik Eestis.
Uus!!: Õõtsik ja Sakala kõrgustik · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Õõtsik ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Siirdesoo
Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.
Uus!!: Õõtsik ja Siirdesoo · Näe rohkem »
Sirbik
Sirbik (Drepanocladus) on lehtsammalde klassi ja tömpkaanikuliste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Õõtsik ja Sirbik · Näe rohkem »
Soo-loorkull
Soo-loorkull (Circus pygargus) on haugaslaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Õõtsik ja Soo-loorkull · Näe rohkem »
Sookurg
Sookurg (Grus grus) on kurglaste sugukonda kure perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Õõtsik ja Sookurg · Näe rohkem »
Soomadar
Soomadar (Galium palustre) on madaraliste sugukonda arvatud taimeliik.
Uus!!: Õõtsik ja Soomadar · Näe rohkem »
Soopihl
Soopihl (Potentilla palustris L. või Comarum palustre L.) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv 30–90 cm kõrgune mitmeaastane poolpõõsas, mis on Eestis laialt levinud.
Uus!!: Õõtsik ja Soopihl · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Õõtsik ja Taimed · Näe rohkem »
Taimestik
Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.
Uus!!: Õõtsik ja Taimestik · Näe rohkem »
Tikutaja
Tikutaja muna Tikutaja ehk taevasikk (Gallinago gallinago) on linnuliik kurvitslaste sugukonnast nepi perekonnast.
Uus!!: Õõtsik ja Tikutaja · Näe rohkem »
Troofsus
Troofsus ehk toitelisus on mingis veekogus selle aineringes liikuvad orgaanilised (humiinained) ja anorgaanilised ained (mineraalained ja biogeenid), mis ringlevad nii veesambas kui ka veekogu setteis, kusjuures see väljendab nende ühendite hulka, liikumiskiirust ja põhjasetteisse akumuleerumise intensiivsust.
Uus!!: Õõtsik ja Troofsus · Näe rohkem »
Turbasammal
Turbasammal ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede hõimkonda kuuluv perekond.
Uus!!: Õõtsik ja Turbasammal · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Õõtsik ja Turvas · Näe rohkem »
Ubaleht
Ubaleht (Menyanthes trifoliata L.) on ubaleheliste sugukonda ubalehe perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Uus!!: Õõtsik ja Ubaleht · Näe rohkem »
Ussilill
Ussilill (Lysimachia thyrsiflora) on mitmeaastane õistaim nurmenukuliste sugukonnast metsvitsa perekonnast.
Uus!!: Õõtsik ja Ussilill · Näe rohkem »
Vahe-Eesti
Vahe-Eesti on Eesti maastikuvaldkond, mis jääb Lääne- ja Ida-Eesti maastikuvaldkonna vahele.
Uus!!: Õõtsik ja Vahe-Eesti · Näe rohkem »
Valge nokkhein
Valge nokkhein (Rhynchospora alba) on taimeliik kõrreliste sugukonnast nokkheina perekonnast.
Uus!!: Õõtsik ja Valge nokkhein · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Õõtsik ja Veekogu · Näe rohkem »
Veesoon
Veesooned on väidetavad maa all olevad soonekujulised moodustised, mida mööda liigub põhjavesi.
Uus!!: Õõtsik ja Veesoon · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Õõtsik ja Vesi · Näe rohkem »
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Uus!!: Õõtsik ja Viljandimaa · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Õõtsiksoo, Õõtsikud, Õõtskamar, Õõtssoo.
