13 suhted: Aktsidents (täpsustus), Analüütiline filosoofia, Aristoteles, Filosoofia, Juhuslikkus, Kategooria (filosoofia), Kontingentsus, Ladina keel, Mõiste, Olev, Ousia, Substants, Vanakreeka keel.
Aktsidents (täpsustus)
"Aktsidents" (ladina sõnast accidentia (mitmus sõnast accidens 'juhuslik nähtus') nähtavasti saksa sõna Akzidenz kaudu) on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Aktsidents ja Aktsidents (täpsustus) · Näe rohkem »
Analüütiline filosoofia
Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.
Uus!!: Aktsidents ja Analüütiline filosoofia · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Aktsidents ja Aristoteles · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Aktsidents ja Filosoofia · Näe rohkem »
Juhuslikkus
Juhuslikkus on sündmuse kordumise mustri ja ennustatavuse puudumine.
Uus!!: Aktsidents ja Juhuslikkus · Näe rohkem »
Kategooria (filosoofia)
Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.
Uus!!: Aktsidents ja Kategooria (filosoofia) · Näe rohkem »
Kontingentsus
Kontingentsus (vanakreeka keeles τὰ ἐνδεχόμενα „miski, mis on võimalik“; keskaja ladina keeles contingentia, „võimalikkus, juhus“) ehk sattumuslikkus on omadus mitte olla paratamatu ega võimatu.
Uus!!: Aktsidents ja Kontingentsus · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Aktsidents ja Ladina keel · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Aktsidents ja Mõiste · Näe rohkem »
Olev
Olev (kreeka keeles to on, keskaja ladina keeles ens, saksa keeles Seiendes) on Martin Heideggeril kõik see millest me kõneleme ning mis ja kuidas me ise oleme.
Uus!!: Aktsidents ja Olev · Näe rohkem »
Ousia
Ousia (ka: usia, oysia; vanakreeka οὐσία; eesti 'olemus, olevus, olemine', ladina essentia, saksa das Wesen) on vanakreeka filosoofia üks olulisemaid sõnu.
Uus!!: Aktsidents ja Ousia · Näe rohkem »
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Uus!!: Aktsidents ja Substants · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.