Sisukord
176 suhted: Ahven, Akustika, Aleksander Klauson, Allveearheoloogia, Allveelaev, Allveetõrjelaev, Aluspõhi, Ameerika Ühendriigid, Ameerika Ühendriikide merevägi, Angerjas, Ants Tõnis Piip, Atlandi heeringas, Atmosfäärirõhk, Äike, Õhuniiskus, Batütermograaf, Beauforti skaala, Bioakustika, Celsiuse skaala, Delfiin, Detsibell, Doppleri efekt, Edastamise kadu, Eesti merejõud, Empiiriline valem (teadusteooria), Eoolilised protsessid, Esimene maailmasõda, Fessendeni ostsillaator, Forell, Genfi järv, Hallhüljes, Hara laht, Haug, Hüdroakustika, Hüdrofon, Hüdroloogia, Hülglased, Heli, Heliallikas, Helikiirus, Helilaine, Helilainevõrrand, Helimaastik, Helirõhk, Hiiu madal, Hoovus, Implosioon, Jaan Metsaveer, Jacques Charles François Sturm, Jääkate, ... Laienda indeks (126 rohkem) »
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Allveeakustika ja Ahven
Akustika
Akustika on mehaanika haru, mis uurib helilainetega seotud nähtusi gaasides, vedelikes ja tahkistes.
Vaata Allveeakustika ja Akustika
Aleksander Klauson
Aleksander Klauson (sündinud 11. detsembril 1959 Tallinnas) on eesti mehaanikateadlane.
Vaata Allveeakustika ja Aleksander Klauson
Allveearheoloogia
Kaubalaeva "E. Russ" vrakk leiti 2012. aastal miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit käigus ning arvati 2014. aasta alguses kultuurimälestiseks Littegrundi vrakk on arvatud arheoloogiamälestiseks Allveearheoloogia on arheoloogia haru, mis tegeleb veealuste muististe uurimisega.
Vaata Allveeakustika ja Allveearheoloogia
Allveelaev
Allveelaev Kalev, Kalev-klassi allveelaev Allveelaevade klassifikatsioon Allveelaev on laev või paat, mis on konstrueeritud liikumiseks nii veepinnal kui ka pikemat aega sukeldununa vee all.
Vaata Allveeakustika ja Allveelaev
Allveetõrjelaev
Venemaa allveetõrjelaevad reaktiivsüvaveepomme tulistamas, 2007 Allveetõrjelaev ehk allveelaevahävitaja, ka merekütt on lahinguotstarbeline sõjalaev, mis on mõeldud peamiselt allveelaevade otsimiseks ja hävitamiseks.
Vaata Allveeakustika ja Allveetõrjelaev
Aluspõhi
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Aluspõhja paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluskorra suhtes illustreeriv skeem Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate.
Vaata Allveeakustika ja Aluspõhi
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Allveeakustika ja Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriikide merevägi
Ameerika Ühendriikide merevägi (USN) on meresõja ja teisi mereväe ülesandeid täitev väeliik Ameerika Ühendriikide relvajõududes.
Vaata Allveeakustika ja Ameerika Ühendriikide merevägi
Angerjas
Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.
Vaata Allveeakustika ja Angerjas
Ants Tõnis Piip
Ants Tõnis Piip (10. juuni 1921 Tartu – 24. november 1986 Waukegan, Illinois, USA) oli eesti päritolu Ameerika Ühendriikide okeanograaf.
Vaata Allveeakustika ja Ants Tõnis Piip
Atlandi heeringas
Atlandi heeringas on parvekala Atlandi heeringas Atlandi heeringas ehk harilik heeringas (Clupea harengus) on heeringlaste sugukonda heeringa perekonda kuuluv kalaliik.
Vaata Allveeakustika ja Atlandi heeringas
Atmosfäärirõhk
Atmosfäärirõhuks nimetatakse planeedi atmosfääri rõhku.
Vaata Allveeakustika ja Atmosfäärirõhk
Äike
Äike Oradea linna kohal Kumaril Elektriline sädelahendus Äike on kompleksne õhuelektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt kõrgele tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ning koosneb mitmest komponendist, nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (nähtav sädelahendus valgussähvatusena) ja müristamine (kuuldav kaasnev heli) jne, moodustades äikeserinde.
Vaata Allveeakustika ja Äike
Õhuniiskus
Õhuniiskus on õhus olev veeauru sisaldus.
Vaata Allveeakustika ja Õhuniiskus
Batütermograaf
Batütermograaf Batütermograaf on väike torpeedo kujuline mõõteriist, milles on temperatuuriandur ja andur tajumaks sügavusest sõltuvaid veetemperatuur muutusi kuni 285 meetri sügavuseni ja ühtlasi võimaldab võtta veeproove.
Vaata Allveeakustika ja Batütermograaf
Beauforti skaala
12-palline tuul Beauforti skaala järgi merel Beauforti (loe: bofoori) skaala ehk tuulekiiruse skaala on Briti hüdrograafi Francis Beauforti koostatud empiiriline skaala tuule tugevuse (kiiruse) hindamiseks.
Vaata Allveeakustika ja Beauforti skaala
Bioakustika
Bioakustika on akustika haru, mis tegeleb eluslooduse häälte – erinevate organismide poolt kasutatavate helide – tekitamise ja tajumise uurimisega.
Vaata Allveeakustika ja Bioakustika
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Vaata Allveeakustika ja Celsiuse skaala
Delfiin
Delfiin (Delphinus) on mereimetajate perekond delfiinlaste sugukonnast.
Vaata Allveeakustika ja Delfiin
Detsibell
Detsibell (tähis dB) on kümnendlogaritmiline mõõtühik, mis väljendab kahe füüsikalise suuruse (sageli võimsuse või pinge) suhet või ühe suuruse taset võrreldes mingi võrdlus- ehk baassuurusega.
Vaata Allveeakustika ja Detsibell
Doppleri efekt
Doppleri efekt on füüsikaline nähtus, mis avaldub selles, et helilaine või elektromagnetlaine registreeritav (tajutav, mõõdetav) sagedus sõltub lainete allika ja vastuvõtja liikumise kiirusest ja suunast.
Vaata Allveeakustika ja Doppleri efekt
Edastamise kadu
Edastamise kadu kirjeldab laine akumulatiivset intensiivsuse langust tema levimisel allikast läbi mingi keskkonna.
Vaata Allveeakustika ja Edastamise kadu
Eesti merejõud
Eesti merejõud oli Eesti mereväe nimetus 1918–1940 ja tänapäevase Eesti mereväe eelkäija.
Vaata Allveeakustika ja Eesti merejõud
Empiiriline valem (teadusteooria)
Empiiriline valem on vaatlusel või katsel põhinev valem, mis ei ole tuletatud teooriast ega teistest teadaolevatest seaduspärasustest.
Vaata Allveeakustika ja Empiiriline valem (teadusteooria)
Eoolilised protsessid
Eoolilised protsessid ehk eoolsed protsessid ehk tuule geoloogiline tegevus on Maa (ka teiste planeetide) pindmise kihi kujunemine tuule mõjul.
Vaata Allveeakustika ja Eoolilised protsessid
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Allveeakustika ja Esimene maailmasõda
Fessendeni ostsillaator
Reginald Fessenden ja temanimeline Fessendeni ostsillaator (foto 1914) Fessendeni ostsillaator on Reginald Fessendeni leiutatud elektroakustiline muundur, mille arendamine algas 1912.
Vaata Allveeakustika ja Fessendeni ostsillaator
Forell
Robert D. Wilkie, "Forell, püü ja tomatid" (kromolitograafia, 1877) Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad.
Vaata Allveeakustika ja Forell
Genfi järv
Kindlus Chilloni saarel Genfi järves 2020. aastal Genfi järv (prantsuse keeles Lac Léman või le Léman, saksa keeles Genfersee, itaalia keeles Lago Lemano, romanši keeles Lai da Genevra) on mageveeline järv Euroopas Šveitsi ja Prantsusmaa piiril.
Vaata Allveeakustika ja Genfi järv
Hallhüljes
Hallhüljes (Halichoerus grypus) on loivaliste (Pinnipedia) seltsi hülglaste (Phocidae) sugukonda kuuluv veeimetaja.
Vaata Allveeakustika ja Hallhüljes
Hara laht
Pärispea poolsaarte vahel Hara laht. Pärispea poolsaar. Vaade Suurpea küla rannikult Hara laht (varem ka Papilaht) on laht Põhja-Eestis Juminda ja Pärispea poolsaare vahel.
Vaata Allveeakustika ja Hara laht
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Allveeakustika ja Haug
Hüdroakustika
Hüdroakustika on akustika allharu, mis uurib heli levi ja selle rakendusi veekeskkonnas.
Vaata Allveeakustika ja Hüdroakustika
Hüdrofon
Hüdrofon Hüdrofon on allvee mikrofon ehk muundur, mis on ehitatud vees levivate helilainete vastuvõtmiseks ja elektrivõnkumisteks muundamiseks.
Vaata Allveeakustika ja Hüdrofon
Hüdroloogia
Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.
Vaata Allveeakustika ja Hüdroloogia
Hülglased
Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.
Vaata Allveeakustika ja Hülglased
Heli
Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.
Vaata Allveeakustika ja Heli
Heliallikas
Heliallikas võib olla iga nähtus, mis kiirgab keskkonda seal levivaid helilaineid.
Vaata Allveeakustika ja Heliallikas
Helikiirus
Helikiirus on helilaine levimise kiirus elastses keskkonnas ehk teepikkus, mida helilaine läbib ühikulise aja jooksul.
Vaata Allveeakustika ja Helikiirus
Helilaine
Helilaine on tahkes, vedelas või gaasilises keskkonnas leviv deformatsioonilaine.
Vaata Allveeakustika ja Helilaine
Helilainevõrrand
Helilainevõrrand on füüsikas võrrand, mis kirjeldab helilaine levi keskkonnas.
Vaata Allveeakustika ja Helilainevõrrand
Helimaastik
Helimaastik (inglise keeles soundscape) on maastiku või keskkonna kontekstis tajutud heliline ehk akustiline komponent.
Vaata Allveeakustika ja Helimaastik
Helirõhk
Helirõhk on akustikas helilaine tekitatud lisarõhk gaasis või vedelikus, mida mõõdetakse paskalites.
Vaata Allveeakustika ja Helirõhk
Hiiu madal
Hiiu madal, tuntud ka kui Suurrahu ja rannarootsi tõlkelaenuna Näkimadalad (saksa keeles Neckmansgrund), on laiaulatuslik madal Hiiumaast loodes.
Vaata Allveeakustika ja Hiiu madal
Hoovus
Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Vaata Allveeakustika ja Hoovus
Implosioon
Plahvatuse korral (ülamine pilt) kiirgub jõud allikast eemale. Implosiooni korral (alumine pilt) variseb objekt enda peale kokku (tavaliselt purustatakse välise jõu poolt)Implosioon on protsess, mille käigus mingi objekt hävitatakse tema iseenda peale kokkusurumise teel.
Vaata Allveeakustika ja Implosioon
Jaan Metsaveer
Jaan Metsaveer (aastani 1938 Jaan Mangusson; sündinud 21. aprillil 1933 Rõusa külas Vändra vallas Pärnumaal) on eesti mehaanikateadlane.
Vaata Allveeakustika ja Jaan Metsaveer
Jacques Charles François Sturm
Jacques Charles François Sturm (29. september 1803 Genf – 15. detsember 1855 Pariis) oli prantsuse matemaatik.
Vaata Allveeakustika ja Jacques Charles François Sturm
Jääkate
Jääkate on parasvöötme ja külmvöötme veekogudele tekkiv jääst moodustuv kiht.
Vaata Allveeakustika ja Jääkate
Jäämägi
Jäämägi Baffini saare lähedal Jäämäe veepealne ja veealune osa Jäämägi on mere pinnal triiviv liustiku küljest lahti murdunud suur jäätükk.
Vaata Allveeakustika ja Jäämägi
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Allveeakustika ja Järv
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Allveeakustika ja Jõgi
Jean-Daniel Colladon
Jean-Daniel Colladoni büst Jean-Daniel Colladon (15. detsember 1802 Genf – 30. juuni 1893 Cologny Genfi kanton) oli Šveitsi füüsik ja insener.
Vaata Allveeakustika ja Jean-Daniel Colladon
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Vaata Allveeakustika ja Kalad
Kalandus
Kaks kalurit Paunküla veehoidlal Kalandus ehk kalamajandus on (majandus)haru, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega.
Vaata Allveeakustika ja Kalandus
Kalaparv
Maldiividel: kirurgkalad ''(Acanthurus leucosternon)'' Kalaparv on ühevanuste ja bioloogiliselt seisundilt sarnaste, üksteise kaudu vastastikku orienteeruvate kalade rühm (parv).
Vaata Allveeakustika ja Kalaparv
Kalapüük
Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.
Vaata Allveeakustika ja Kalapüük
Kalev (allveelaev)
Kalev (vette lastud 7. juulil 1936) oli üks kahest Kalev-klassi allveelaevast, mille Eesti Vabariik tellis 12.
Vaata Allveeakustika ja Kalev (allveelaev)
Kalev-klassi allveelaevad
Allveelaevad keskel koos teiste merejõudude laevadega 1940 Lembit muuseumis Lennusadama angaaris 2012 Kalev-klassi allveelaev olid Inglismaal spetsiaalselt Eesti merejõududele ehitatud mitmeotstarbeliste avamere allveelaevade klass.
Vaata Allveeakustika ja Kalev-klassi allveelaevad
Külgvaatesonar
357x357px 319x319px Külgvaatesonar on sonarite hulka kuuluv aktiivne sonarisüsteem, mida kasutatakse merepõhjast pildi loomiseks.
Vaata Allveeakustika ja Külgvaatesonar
Küljejoon
Küljejoon (ladina linea lateralis) on veeselgroogseil (sõõrsuudel, kaladel ja kahepaiksetel) piki kere külgi ja peas asetsev elund, mis tajub vee liikumise suunda ja tugevust ning tahketelt kehadelt peegelduvaid veevoole.
Vaata Allveeakustika ja Küljejoon
Külm sõda
Jossif Stalin, Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt 1945. aastal Jalta konverentsil teise maailmasõja võitjariikide juhtidena Winston Churchill 1944 Kanadas Külm sõda (inglise Cold War, vene холодная война) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt teise maailmasõja järgsel rahuperioodil.
Vaata Allveeakustika ja Külm sõda
Kell (helitekitaja)
Oskar Kallis, "Kalevipoeg kellukest helistamas" (1914–1915). Tartu Kunstimuuseum Kell on heliseade, milles heli tekib kellas rippuva kellatila löökidest vastu kella pirni-, koonuse- vms kujulist ülalt suletud ja alt avatud korpust.
Vaata Allveeakustika ja Kell (helitekitaja)
Keskkonnamõju
Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
Vaata Allveeakustika ja Keskkonnamõju
Kommunikatsioon allveelaevadega
Suhtlemine allveelaevadega erineb tunduvalt teiste sõjaväeüksuste vahelisest kommunikatsioonist.
Vaata Allveeakustika ja Kommunikatsioon allveelaevadega
Kormoran
Kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo) on kormoranlaste sugukonda kormorani perekonda kuuluv lind.
Vaata Allveeakustika ja Kormoran
Laengukandja
Laengukandjateks on elektrilaengut kandvad kehad, mis saavad vabalt liikuda.
Vaata Allveeakustika ja Laengukandja
Laev
Maailma suurimate laevade võrdlus. Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk.
Vaata Allveeakustika ja Laev
Laevatee
Laevatee (ka faarvaater, laevajoom) on veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral meremärkidega tähistatud.
Vaata Allveeakustika ja Laevatee
Laine murdumine
Laine murdumiseks ehk lainete murdumiseks nimetatakse laine faasikiiruse muutumisest tingitud levimissuuna muutust.
Vaata Allveeakustika ja Laine murdumine
Lainejuhe
Ristkülikukujuline lainejuhe Elektromagnetlaine lainejuhtmes; elektriväli on ''x''-telje sihiline Lainejuhe ehk lainejuht on elektromagnetlaine või helilaine edasikandmise kanal.
Vaata Allveeakustika ja Lainejuhe
Läänemere kilu
Euroopa kilu, mis on väga sarnane Läänemere kiluga Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala, euroopa kilu (Sprattus sprattus) alamliik.
Vaata Allveeakustika ja Läänemere kilu
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Allveeakustika ja Läänemeri
Lõhe
Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.
Vaata Allveeakustika ja Lõhe
Lehviksonar
Lehviksonarit kasutatakse ookeanipõhja kaardistamiseks Lehviksonar on üks aktiivsonari tüüp, mida kasutatakse peamiselt merepõhja kaardistamiseks.
Vaata Allveeakustika ja Lehviksonar
Lembit (allveelaev)
Allveelaev Lembit on Kalev-klassi allveelaev, mis teenis Eesti merejõududes ja NSV Liidu mereväes ning hiljem sai uuesti Eesti Vabariigi omandusse muuseumilaevana.
Vaata Allveeakustika ja Lembit (allveelaev)
Lest
Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala.
Vaata Allveeakustika ja Lest
Lewis Fry Richardson
Lewis Fry Richardson Lewis Fry Richardson (11. oktoober 1881 – 30. september 1953) oli inglise matemaatik, füüsik, meteoroloog, psühholoog ja patsifist ning Londoni Kuningliku Seltsi liige.
Vaata Allveeakustika ja Lewis Fry Richardson
Logaritmiline skaala
Skaalanäiteid: lin-lin-teljestik, lin-log-teljestik, log-lin-teljestik ja log-log-teljestik. Funktsioonid graafikul on järgmised: ''y''.
Vaata Allveeakustika ja Logaritmiline skaala
Loivalised
Loivalised (Pinnipedia) on poolvee-eluliste mereimetajate alamselts (käsitletud ka alamseltsi Caniformia ülemsugukonnana).
Vaata Allveeakustika ja Loivalised
Lumi
Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Vaata Allveeakustika ja Lumi
Maalihe
Arvutisimulatsioon USA-s California osariigis 1997. aasta jaanuaris toimunud maalihkest Toomemäel 2016. aasta juulis. Lihe tekkis pärast vihmasadu, mistõttu pinnas oli vett täis ja vajus all olevale tenniseväljakulehttps://www.delfi.ee/artikkel/74975133/delfi-fotod-geoloog-toomemael-toimunud-maalihkest-varingu-taga-oli-halb-planeerimine-varisemisi-voib-seal-jalle-ette-tulla? "DELFI FOTOD: Geoloog Toomemäel toimunud maalihkest: varingu taga oli halb planeerimine, varisemisi võib seal jälle ette tulla" Delfi, 04.07.2016 Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine.
Vaata Allveeakustika ja Maalihe
Maavärin
Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
Vaata Allveeakustika ja Maavärin
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Vaata Allveeakustika ja Magevesi
Marcel Minnaert
Marcel Minnaert (1967) Marcel Gilles Jozef Minnaert (12. veebruar 1893 Brugge – 26. oktoober 1970 Utrecht) oli Belgia päritolu hollandi astronoom.
Vaata Allveeakustika ja Marcel Minnaert
Merefüüsika
Geofüüsika jagunemine Merefüüsika ehk füüsikaline okeanograafia on okeanograafia haru, mis keskendub ookeanide ja merede füüsikalise seisundi ja dünaamika uurimisele.
Vaata Allveeakustika ja Merefüüsika
Meregeoloogia
Meregeoloogia on geoloogia haru, mis tegeleb maailmamere põhja ja rannikualade geofüüsikaliste, geokeemiliste, sedimentoloogiliste ja paleontoloogiliste protsesside ja nähtuste uurimisega.
Vaata Allveeakustika ja Meregeoloogia
Mereimetajad
Küürvaalad on vee-eluks eriti hästi kohastunud Läänemeres Mereimetajad (laiemas mõttes veeimetajad) on mitmekesine imetajate rühm, kuhu kuulub umbes 120 liiki.
Vaata Allveeakustika ja Mereimetajad
Meremiil
Meremiil ehk geograafiline miil on põhiühik kauguste mõõtmiseks merenduses ja lennunduses.
Vaata Allveeakustika ja Meremiil
Meresete
Meresetted ehk merepõhjasetted on maailmamere põhjas asuvad ja seal tekkinud setted.
Vaata Allveeakustika ja Meresete
Merevägi
Merevägi on riigi sõjaväe osa (väeliik), mille põhiülesanne on sõjalise operatsioonide läbiviimine riigi territoriaalvetes ja vajadusel ka kaugemal merealadel.
Vaata Allveeakustika ja Merevägi
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Vaata Allveeakustika ja Merevesi
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Vaata Allveeakustika ja Meri
Morse
keel.
Vaata Allveeakustika ja Morse
Nafta puurimine
Nafta ja gaasi puurimine on puurimine aluspõhja toornafta või gaasi otsimiseks.
Vaata Allveeakustika ja Nafta puurimine
Naksurkrevetlased
Naksurkrevetlased (Alpheidae) on kümnejalaliste seltsi kuuluv mereloomade sugukond.
Vaata Allveeakustika ja Naksurkrevetlased
Navigatsioon
Navigatsioon (ladina sõnast navigatio 'laevasõit, meresõit') on vee-, õhu- või kosmosesõiduki kursi ja asukoha määramise õpetus.
Vaata Allveeakustika ja Navigatsioon
Noblessneri laevatehas
Noblessneri laevatehas (omaaegse nimega "Noblessneri" Aktsia Seltsi Laevatehas Tallinnas) oli 1913.
Vaata Allveeakustika ja Noblessneri laevatehas
NSV Liidu merevägi
NSV Liidu merevägi, ametlikult NSV Liidu Sõjalaevastik (vene keeles Военно-морской флот СССР Vojenno-morskoi flot SSSR), oli NSV Liidu relvajõududesse kuulunud merevägi aastatel 1946 kuni 1992.
Vaata Allveeakustika ja NSV Liidu merevägi
Oktavriba
Oktavriba on füüsikas sagedusriba, mille väikseim sagedus on suurimast sagedusest kaks korda väiksem.
Vaata Allveeakustika ja Oktavriba
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Vaata Allveeakustika ja Ookean
Osakese kiirus
Osakese kiirus või heliosakese kiirus on akustikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab osakese siirde kiirust keskkonnas, milles helilaine levib.
Vaata Allveeakustika ja Osakese kiirus
Osakese siire
Osakese siire või heliosakese siire on akustikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab osakese siiret tema tasakaalolekust keskkonnas, milles helilaine levib.
Vaata Allveeakustika ja Osakese siire
Paul Langevin
Paul Langevin Londoni Kuningliku Seltsi liige (23. jaanuar 1872 – 19. detsember 1946) oli prantsuse füüsik, kes lõi Langevini dünaamika ja Langevini võrrandi.
Vaata Allveeakustika ja Paul Langevin
Peegeldus
rööplükke Peegeldused õhtupäikesest Kavadi järvevees Peegeldus järvepinnalt. Suursoo Umbjärv Põhja-Kõrvemaal Peegeldus on eukleidilise ruumi isomeetriline teisendus, mille püsipunktid moodustavad selle ruumi hüpertasandi.
Vaata Allveeakustika ja Peegeldus
Pinnalained
Pinnalained on lained, mis tekivad tahke keha, vedeliku või gaasi pinnal.
Vaata Allveeakustika ja Pinnalained
Porkkala
* Porkkala on kaljuneem Soomes.
Vaata Allveeakustika ja Porkkala
Pringel
Pringel ehk harilik pringel (ka seakala; ladinakeelne teaduslik nimetus Phocoena phocoena) on pringellaste sugukonda kuuluv veeimetaja.
Vaata Allveeakustika ja Pringel
Rahe
Raheterad kõnniteel ja murul Rahe on sademete liik.
Vaata Allveeakustika ja Rahe
Randal
Randal ehk randalhüljes (Phoca vitulina) on kõige ulatuslikuma levikualaga loivaline hülglaste sugukonnast.
Vaata Allveeakustika ja Randal
Räim
Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.
Vaata Allveeakustika ja Räim
Refraktsioon
Refraktsioon on füüsikas laine levimise suuna muutus, mis tekib tema levimisel ühest keskkonnast teise või keskkonna ühtlasel muutumisel.
Vaata Allveeakustika ja Refraktsioon
Reginald Fessenden
Reginald Aubrey Fessenden (6. oktoober 1866 East Bolton, Quebec – 22. juuli 1932 Hamilton, Bermuda) oli Kanada päritolu leiutaja, kes tegutses suurema osa elust Ameerika Ühendriikides.
Vaata Allveeakustika ja Reginald Fessenden
Reisilaev
Reisilaev on reisijate vedamiseks mõeldud laevatüüp.
Vaata Allveeakustika ja Reisilaev
Ruutkeskmine
Mingite arvude ruutkeskmine on ruutjuur nende arvude ruutude aritmeetilisest keskmisest.
Vaata Allveeakustika ja Ruutkeskmine
Sademed
Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.
Vaata Allveeakustika ja Sademed
Sagedusriba
Sagedusriba on sagedusvahemik elektromagnetiliste ja akustiliste võnkumiste spektris ehk sagedusjaotuses.
Vaata Allveeakustika ja Sagedusriba
Sügavus
Sügavus on mingi objekti põhja kaugus selle pealispinnast; enamasti mõõdetakse sügavust mingis konkreetses punktis.
Vaata Allveeakustika ja Sügavus
Süvendamine
Süvendustööd Odessa supelrannas (2007) Neeme sadamas 2023. aasta aprillis Süvendamine on veekogu sügavamaks tegemine ja selle põhja kuju muutmine pinnase väljavõtmise või ümberpaigutamise abil.
Vaata Allveeakustika ja Süvendamine
Seismilised lained
Keha- ja pinnalained Seismiline laine on igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel.
Vaata Allveeakustika ja Seismilised lained
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Vaata Allveeakustika ja Selgrootud
Settetransport
Settetransport on setteosakeste ümberpaigutamine tuule, voolava vee vms loodusliku teguri mõjul.
Vaata Allveeakustika ja Settetransport
Sisekõrv
Sisekõrv (ladina keeles auris interna) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga.
Vaata Allveeakustika ja Sisekõrv
Sonar
Külgvaatesonari kujutis laevavrakist Sonar on teatud tehnoloogiate üldnimetus, milles üldjuhul allveekeskkonnas helilaineid kasutatakse navigatsiooniks, kommunikatsiooniks, veealuste (veepealsete) objektide kauguste ja asukohtade määramiseks ning objektidest kujutiste saamiseks.
Vaata Allveeakustika ja Sonar
Soojusmüra
Soojusmüra ehk termiline müra on ühtlane müra, mida põhjustab vabade laengukandjate korrapäratu liikumine elektrijuhtides ja elektriahela elementides (juhtmetes, takistites).
Vaata Allveeakustika ja Soojusmüra
Soolsus
Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.
Vaata Allveeakustika ja Soolsus
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Allveeakustika ja Soome laht
Spektraaltihedus
Spektraaltihedus kirjeldab aegrea sageduslikku võimsusjaotust.
Vaata Allveeakustika ja Spektraaltihedus
Stetoskoop
Stetoskoop on meditsiinis akustiline seade, mis võimaldab inimese või loomade kehasiseseid hääli kuulata.
Vaata Allveeakustika ja Stetoskoop
Suurpea mereväebaas
Suurpea mereväebaasi koosseisus olnud betoonstend Hara lahe läänerannikul Suurpea mereväebaas oli Eesti NSV ajal Hara lahel ja rannikul olnud Nõukogude Liidu mereväe baas (alates 12. juunist 1955 venekeelse tunnusega в/ч 53083), mille staap asus Suurpea külas Pärispea poolsaarel.
Vaata Allveeakustika ja Suurpea mereväebaas
Suursaar
Suursaar Madalikule sõitnud Apraksin Suursaare all (1900) Suursaar (ka Kotkasaar, Kõrgesaar; soome Suursaari, rootsi Hogland, vene Гогланд, Gogland) on Venemaale kuuluv saar Soome lahes, 180 km Peterburist läänes ja 120 km Viiburist edelas, kaugus Eesti rannikust 55 km ja Soome rannikust (Kotkast) 40 km.
Vaata Allveeakustika ja Suursaar
Tasalaine
lainepinnad kolmemõõtmelises ruumis Tasalaine on füüsikas välja või laine erijuht, mille korral füüsikalise suuruse väärtused on normaalvektoriga määratud tasandil igal hetkel võrdsed.
Vaata Allveeakustika ja Tasalaine
Täielik sisepeegeldus
Valguskiirte peegeldumine ja murdumine optiliselt tihedamast keskkonnast (n1) hõredamasse keskkonda (n2).*Kui valguskiire langemisnurk θ3 on suurem kui täieliku peegeldumise piirnurk θc, toimub täielik peegeldumine (punased kiired).*Kui valguskiire langemisnurk on täieliku peegeldumise piirnurgaga võrdne, kulgeb kiir küll piki keskkondade lahutuspinda (murdumisnurk θ2 90°), kuid peegeldub siiski täielikult (kollased kiired).*Piirnurgast väiksema nurga θ1 all langev valgus osaliselt murdub ja osaliselt peegeldub (joonisel pole peegelduvat osa näidatud).
Vaata Allveeakustika ja Täielik sisepeegeldus
Teadustekst
Teadustekst on teaduses tekst, mis esitab uurimistöö tulemusi ja teaduslikke arusaamu.
Vaata Allveeakustika ja Teadustekst
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Allveeakustika ja Teine maailmasõda
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Allveeakustika ja Temperatuur
Termokliin
Eri laiuskraadidele vastavad tüüpilised termokliinid. Madalamatel laiuskraadidel on termokliin paksem ning üleminek epilimnioni ja hüpolimnioni vahel sujuvam. Poolustele lähemal muutub termokliin õhemaks või kaob üldse Termokliin (ingl k thermocline, vene k слой скачка) ehk metalimnion on järsult muutuva temperatuuriga (1–3 °C ja rohkem 1 m kohta) õhuke hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.
Vaata Allveeakustika ja Termokliin
Tertsriba
Tertsriba ehk kolmandik oktavriba on sagedusriba, mille väikseima ja suurima sageduse omavaheline suhe on võrdne kolmandikuga oktavist või kümnendikuga dekaadist (detsidekaad).
Vaata Allveeakustika ja Tertsriba
Titanic
Titanic (prefiksiga RMS ehk Royal Mail Steamer, 'kuninglik postiaurik') oli omal ajal maailma suurim ja võimsaim reisilaev.
Vaata Allveeakustika ja Titanic
Topograafia
Topograafilise kaardi näide Topograafia on teadusharu, mis tegeleb maapinna mõõdistamisega ja mõõtmistulemuste põhjal geograafiliste objektide (situatsiooniobjektide) kujutamisega topograafilistel kaartidel.
Vaata Allveeakustika ja Topograafia
Tulelaev
Tulelaev (ka: ujuvmajakas) on valgus- ja helisignalisatsiooniseadmega ankurdatud laev, mis tähistab veekogus ohtlikku kohta (nt madalat) või näitab laevatee käänukohta.
Vaata Allveeakustika ja Tulelaev
Tuletorn
Tahkuna tuletorn Hiiumaal. Tuletorn maailma lõpus Argentinas Ushuaias. Keri tuletorni tuli. Tuletorn ehk majakas on laevasõidu ohutust tagav ja orienteerumist kergendav tornikujuline ehitis kaldal või madalas vees.
Vaata Allveeakustika ja Tuletorn
Turbulents
Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas.
Vaata Allveeakustika ja Turbulents
Tursk
Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Vaata Allveeakustika ja Tursk
Tuulepark
Rõuste tuulepark Tuulepark on tuuleelektrijaam, milles elektrienergiat toodetakse mitme elektrituuliku abil.
Vaata Allveeakustika ja Tuulepark
Ujupõis
Ujupõis Ujupõis on kalade elund, mis sisaldab gaase.
Vaata Allveeakustika ja Ujupõis
Vaalad
Vaalad (vananenud kirjanduses valaskalad) on vaalaliste (Cetacea) seltsi kuuluvad vee-elulised imetajad, kes pole ei delfiinid (see tähendab sugukondadest delfiinlased (Delphinidae) ja jõedelfiinlased (Platanistoidae)) ega pringlid.
Vaata Allveeakustika ja Vaalad
Vaalalised
Vaalalised (Cetacea) on vees elavate loomade selts imetajate klassist.
Vaata Allveeakustika ja Vaalalised
Vabavõnkumine
Vabavõnkumine ehk omavõnkumine on füüsikas võnkumine, mis toimub süsteemis, millele ei mõju väliseid jõudusid.
Vaata Allveeakustika ja Vabavõnkumine
Vaindloo saar
Vaindloo saar (rts, sks Stenskär; 1933. aastast Vaindlo; vn Стеншер) on saar Soome lahes, Eesti põhjapoolseim saar Lääne-Virumaal Haljala vallas Vainupea küla territooriumil.
Vaata Allveeakustika ja Vaindloo saar
Valguskaabel
TOSLINKi valguskaabel digitaalse helisignaali edastamiseks Kiudoptiline maakaabel valgusjuhtmed (optilised kiud) Fotol paistab optilise kiukimbu ots (50 000 paralleelset kiudu 24-mikromeetrise sammuga), mille teine ots on paigutatud kergelt fokuseeritud laserkiirde. Kujutise muudab tähelepanuväärseks keskset laserkiirt ümbritsev hajuva valguse spektrimüra ja sellest näiliselt lähtuvad vihud, mis koos tekitavad ruumilisuse illusiooni Valguskaabel on kiudoptiline kaabel, mille soonteks on klaas- või plastkiust valgusjuhtmed.
Vaata Allveeakustika ja Valguskaabel
Vatt
Vatt (tähis W) on võimsuse, soojusvoo ehk soojusvõimsuse ja kiirgusvoo mõõtühik rahvusvahelise mõõtühikute süsteemis (SI).
Vaata Allveeakustika ja Vatt
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Vaata Allveeakustika ja Vähilaadsed
Väli
Väli on mateeria vorm, mida kutsub esile mõne ainelise keha mingi konkreetne omadus.
Vaata Allveeakustika ja Väli
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Vaata Allveeakustika ja Võnkumine
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Vaata Allveeakustika ja Veekogu
Veekogu stratifikatsioon
Veekogu stratifikatsioon ehk veekogu kihistumine on nähtus, kus veekogus (meres, lahes, järves jne) toimub vertikaalsihis erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihtide tekkimine ehk kihitumine.
Vaata Allveeakustika ja Veekogu stratifikatsioon
Veelind
Valgepõsk-lagle ja vööthani Veelind on lind, kelle elutegevus on tihedas seoses veekogudega.
Vaata Allveeakustika ja Veelind
Veeloomad
Veeloomad on vee-eluviisiga loomad.
Vaata Allveeakustika ja Veeloomad
Venemaa keiserlik merevägi
Venemaa keiserlik laevastik, ka Venemaa keiserlik merevägi (vene Российский императорский флот) oli Venemaa Keisririigi merevägi.
Vaata Allveeakustika ja Venemaa keiserlik merevägi
Ventspils
Ventspils (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.
Vaata Allveeakustika ja Ventspils
Vern Oliver Knudsen
Vern Knudsen Vern Oliver Knudsen (27. detsember 1893 – 13. mai 1974) oli ameerika füüsik kes tegutses peamiselt akustika valdkonnas.
Vaata Allveeakustika ja Vern Oliver Knudsen
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Allveeakustika ja Vesi
Vesiehitus
Vesiehitus on ehitustegevus, mis hõlmab vesiehitiste rajamist veekogudesse.
Vaata Allveeakustika ja Vesiehitus
Vihm
Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm Kõrvemaal 2023. aasta sügisel Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.
Vaata Allveeakustika ja Vihm
Viigerhüljes
Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.
Vaata Allveeakustika ja Viigerhüljes
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Vaata Allveeakustika ja Vulkaan
1826
1826.
Vaata Allveeakustika ja 1826
1925
1925.
Vaata Allveeakustika ja 1925
1930. aastad
1930.
Vaata Allveeakustika ja 1930. aastad
1940. aastad
1940.
Vaata Allveeakustika ja 1940. aastad
1950. aastad
1950.
Vaata Allveeakustika ja 1950. aastad
1960. aastad
1960.
Vaata Allveeakustika ja 1960. aastad
1970. aastad
1970.
Vaata Allveeakustika ja 1970. aastad
1990. aastad
1990.
Vaata Allveeakustika ja 1990. aastad
Tuntud ka kui Allvee akustika.