Ava Google MapsisSisukord
56 suhted: Admiral, Aleksandr Popov, Aluskord, Eesti, Geoloog, Geoloogiline kaart, Happeline kivim, Helsingi, Jätkusõda, Kaliningrad, Kingissepa rajoon (Leningradi oblast), Kotka linn, Kriegsmarine, Kroonlinn, Kulutus, Leningradi oblast, Mati Niin, Moondekivim, Murrang, Obelisk, Orogenees, Paljandumine, Peterburi, Purjelaev, Raadio, Radar, Rootsi, Rootsi keel, Ruuskari, Saar, Soome, Soome keel, Soome laht, Stockholm, Struve geodeetiline kaar, Talvesõda, Tardkivim, Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa), Teine maailmasõda, Tektoonilised liikumised, Tuletorn, UNESCO maailmapärandi nimistu, Vene keel, Venemaa, Venemaa Keisririik, Viiburi, Vulkaaniline kivim, Vulkanism, Wilhelm Ramsay, 1788, ... Laienda indeks (6 rohkem) »
- Venemaa saared
Admiral
Admiral (araabia väljendist امير البحر (Amīr-al-baḩr) 'merede emiir', ka 'merede vürst', 'merede valitseja') on paljude riikide mereväe kõrge auaste (nn täisadmiral).
Vaata Suursaar ja Admiral
Aleksandr Popov
Aleksandr Popov Aleksandr Stepanovitš Popov (16. märts 1859 – 13. jaanuar 1906) oli vene füüsik, elektriinsener, professor, üks raadio leiutajaid.
Vaata Suursaar ja Aleksandr Popov
Aluskord
Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.
Vaata Suursaar ja Aluskord
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Suursaar ja Eesti
Geoloog
Carl Spitzwegi maal "Geoloog" Põhjamaade geoloogide grupp lähenemas konteinerile, mis sisaldab puurauku DH-GAP04 ja tema aparatuuri. Gröönimaa jääkilp Kangerlussuaqi lähedal Geoloog on aktiivselt geoloogiaga tegelev inimene.
Vaata Suursaar ja Geoloog
Geoloogiline kaart
Geoloogiline kaart on kaart, mis annab eri värvuste või tingmärkide abil piltliku ülevaate piirkonna geoloogilisest ehitusest, avanevate kivimite koostisest, vanusest ja lasumusest mitte ainult maapinnal, vaid ka sügavamal.
Vaata Suursaar ja Geoloogiline kaart
Happeline kivim
Happeline kivim (inglise acid(ic) rock) on tardkivim, mis koosneb vähemalt 66% (massiprotsent) ränidioksiidist.
Vaata Suursaar ja Happeline kivim
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Vaata Suursaar ja Helsingi
Jätkusõda
Soome jalgratturid piiramisrõngas langenud Punaarmeelaste vahel 1941. Jätkusõda (soome jatkosota) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944.
Vaata Suursaar ja Jätkusõda
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Vaata Suursaar ja Kaliningrad
Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)
Kingissepa rajoon (soome keeles Jaaman piiri) on haldusüksus Venemaal Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Suursaar ja Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)
Kotka linn
Kotka on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Lõuna-Soome läänis Kymenlaakso maakonnas.
Vaata Suursaar ja Kotka linn
Kriegsmarine
Kriegsmarine vapp Kriegsmarine lipp Kriegsmarine (eesti keeles "sõjamerelaevastik") oli 1935–1945 Saksamaa merelaevastiku ametlik nimetus.
Vaata Suursaar ja Kriegsmarine
Kroonlinn
Laevastiku katedraal ja igavene tuli Kroonlinnas, mai 2005 Kroonlinn on Peterburi haldusalasse kuuluv linn, mis asub Soome lahe idaosas Kotlini saarel.
Vaata Suursaar ja Kroonlinn
Kulutus
Kulutus ehk kulumine ehk denudatsioon on protsesside kogum, mis väljendub Maa reljeefi tasandumises.
Vaata Suursaar ja Kulutus
Leningradi oblast
Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.
Vaata Suursaar ja Leningradi oblast
Mati Niin
Mati Niin (sündinud 31. augustil 1941 Anija vallas Harjumaal) on Eesti geoloog.
Vaata Suursaar ja Mati Niin
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Vaata Suursaar ja Moondekivim
Murrang
A – kerkemurrang, B – normaalmurrang, C – nihkemurrang Normaalmurrangute tekke läbi moodustunud alangud ja ülangud Murrang on geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes.
Vaata Suursaar ja Murrang
Obelisk
Obelisk Kairos Obelisk on ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas.
Vaata Suursaar ja Obelisk
Orogenees
Orogenees ehk mäeteke on protsesside kogum, mis viib maakoore paksenemise ning mäestike tekkeni.
Vaata Suursaar ja Orogenees
Paljandumine
Paljandumine on aluspõhjakivimite avanemine maapinnal.
Vaata Suursaar ja Paljandumine
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Suursaar ja Peterburi
Purjelaev
5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.
Vaata Suursaar ja Purjelaev
Raadio
pisi Raadio (ladina k radiare, kiirgama) on informatsiooni juhtmeteta edastamine raadiolainete abil.
Vaata Suursaar ja Raadio
Radar
ARPA radar Kwajaleini atollil Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi välibaasis Kihnus, Eesti Energia AS tellimusel, et välja selgitada lindude rännet vähem segavaid merealasid tuuleenergeetika arendamiseks Radar (varem ka RADAR; inglise keeles radio detection and ranging, 'raadiojälgimine ja kauguse määramine') on õhuruumi raadioseireseadeldis ehk raadiolokaator, mis toimib elektromagnetkiirguse, siin raadiolainete levimise põhimõttel ruumis.
Vaata Suursaar ja Radar
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Suursaar ja Rootsi
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Vaata Suursaar ja Rootsi keel
Ruuskari
Ruuskari (vene остров Родшер, soome Ruuskeri, rootsi Rödskär) on saar Soome lahes Suursaarest 17 km SWW.
Vaata Suursaar ja Ruuskari
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Vaata Suursaar ja Saar
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Suursaar ja Soome
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Vaata Suursaar ja Soome keel
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Suursaar ja Soome laht
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.
Vaata Suursaar ja Stockholm
Struve geodeetiline kaar
280px Struve geodeetiline kaar on Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvõtmisel aastatel 1816–1855 Maa kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud triangulatsiooniahel, mis ulatub Põhja-Jäämere äärest Musta mere äärde.
Vaata Suursaar ja Struve geodeetiline kaar
Talvesõda
Talvesõda (soome keeles talvisota, rootsi keeles vinterkriget) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast.
Vaata Suursaar ja Talvesõda
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Vaata Suursaar ja Tardkivim
Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)
Tartu rahu (soome Tarton rauha, rootsi Fredsfördraget i Dorpat, vene Тартуский мирный договор) oli Soome Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 14. oktoobril 1920 allakirjutatud rahuleping, mis lõpetas sõjaseisukorra Nõukogude Venemaa ja Soome vahel.
Vaata Suursaar ja Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Suursaar ja Teine maailmasõda
Tektoonilised liikumised
Tektoonilised liikumised on endogeensed protsessid, mis väljenduvad maakoore vertikaal- või horisontaalsuunalistes liikumistes.
Vaata Suursaar ja Tektoonilised liikumised
Tuletorn
Tahkuna tuletorn Hiiumaal. Tuletorn maailma lõpus Argentinas Ushuaias. Keri tuletorni tuli. Tuletorn ehk majakas on laevasõidu ohutust tagav ja orienteerumist kergendav tornikujuline ehitis kaldal või madalas vees.
Vaata Suursaar ja Tuletorn
UNESCO maailmapärandi nimistu
Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.
Vaata Suursaar ja UNESCO maailmapärandi nimistu
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Suursaar ja Vene keel
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Suursaar ja Venemaa
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Suursaar ja Venemaa Keisririik
Viiburi
Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.
Vaata Suursaar ja Viiburi
Vulkaaniline kivim
vulkaanilise tuha paakudes tekkinud purskekivim. Vesikulaarse tekstuuriga oliviinbasalt on laavavoolus tardunud vulkaaniline kivim. Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.
Vaata Suursaar ja Vulkaaniline kivim
Vulkanism
Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.
Vaata Suursaar ja Vulkanism
Wilhelm Ramsay
Wilhelm Ramsay (1915) Wilhelm Ramsay (20. jaanuar 1865 Dragsfjärdi vald – 8. jaanuar 1928 Helsingi) oli soome geoloog.
Vaata Suursaar ja Wilhelm Ramsay
1788
1788.
Vaata Suursaar ja 1788
1856
1856.
Vaata Suursaar ja 1856
1892
1892.
Vaata Suursaar ja 1892
1900
1900.
Vaata Suursaar ja 1900
1904
1904.
Vaata Suursaar ja 1904
1929
1929.
Vaata Suursaar ja 1929
1997
1997.
Vaata Suursaar ja 1997
Vaata ka
Venemaa saared
- Koivisto saarestik
- Kolpino saar
- Kotlin
- Lavassaar
- Paramušir
- Ruuskari
- Suur Tütarsaar
- Suursaar
- Tuzla saar
Tuntud ka kui Gogland, Hogland.