Sisukord
62 suhted: Astronoomia, Deklinatsioon, Dotsent, Elektrilahendus, Elektrood, Füüsik, Füüsika, Fotograafia, Fregatt, Gaas, Keemiline element, Kollane, Kristallograafia, Kuninglik Teaduste Akadeemia, Lainepikkus, Leonhard Euler, Londoni Kuninglik Selts, Maa magnetväli, Meeter, Metallid, Ongström, Optika, Päike, Päikesekiirgus, Päikesesüsteem, Prantsuse Instituut, Professor, Rektor, Resonants, Roheline, Rootsi, Rumfordi medal, Sodiaagivalgus, Soojusjuhtivus, Spekter, Spektraalanalüüs, Spektrijoon, Spektroskoopia, Uppsala, Uppsala Ülikool, Valgus, Vesinik, Virmalised, 13. august, 1814, 1839, 1842, 1843, 1851, 1853, ... Laienda indeks (12 rohkem) »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Astronoomia
Deklinatsioon
Deklinatsioon on kõrvalekalle, hälve, kääne.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Deklinatsioon
Dotsent
Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Dotsent
Elektrilahendus
Elektrilahendus on laengukandjate suunatud liikumine läbi gaasikeskkonna, vedeliku või tahkise.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Elektrilahendus
Elektrood
Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Elektrood
Füüsik
Füüsik on spetsialist füüsika valdkonnas.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Füüsik
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Füüsika
Fotograafia
thumb Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundlikule materjalile või salvestatakse valgustundliku elektroonilise seadme (sensori) abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi (ka faile).
Vaata Anders Jonas Ångström ja Fotograafia
Fregatt
La Fayette-klassi fregatt Oliver Hazard Perry klassi fregatt Venemaa fregatt (suur allveetõrjelaev) 2002. a Prantsuse 17. sajandi fregatt Fregatt (hollandi k fregat) on lahinguotstarbeline sõjalaev, mis on mõeldud teiste sõjalaevade või tsiviillaevade julgestamiseks ja kaitseks ning iseseisvaks patrullteenistuseks avamerel.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Fregatt
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Gaas
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Keemiline element
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Kollane
Kristallograafia
See artikkel annab lühiülevaate kristallograafiast; kristallograafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Kristallograafia mõisteid. ---- Väävli kristallid Kristallograafia on teadusharu, mille uurimisobjekt on kristallid.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Kristallograafia
Kuninglik Teaduste Akadeemia
Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien, lühend KVA) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Kuninglik Teaduste Akadeemia
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Lainepikkus
Leonhard Euler
Jakob Emanuel Handmanni portree Eulerist (1753) Johann Georg Bruckeri portree Leonhard Eulerist Euleri autogramm Leonhard Euler (15. aprill 1707 Basel – 18. september 1783 Peterburi) oli Šveitsi matemaatik ja füüsik, kes suure osa oma elust veetis Venemaal Peterburis ja Saksamaal Berliinis.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Leonhard Euler
Londoni Kuninglik Selts
Londoni Kuninglik Selts ehk Londoni Kuninglik Ühing, ka kuninglik ühing või kuninglik selts, lühend LKS (inglise keeles The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge, tavaliselt vormis Royal Society) on Londonis 1660.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Londoni Kuninglik Selts
Maa magnetväli
Maa magnetväli on planeeti Maa ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Maa magnetväli
Meeter
Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Meeter
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Anders Jonas Ångström ja Metallid
Ongström
Ongström (tähis Å) on mittesüsteemne pikkusühik, mis võrdub ühe kümnendikuga nanomeetrist: Ongström on nimetuse saanud rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Jonas Ångströmi järgi.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Ongström
Optika
Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Optika
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Päike
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Päikesekiirgus
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Päikesesüsteem
Prantsuse Instituut
Prantsuse Instituut Prantsuse Instituut (ka Prantsuse Kultuurikeskus) on aastal 1992 Tallinnas loodud keskus, mille eesmärk on Eesti ja Prantsusmaa vahelise kultuuri- ja keelealase koostöö edendamine.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Prantsuse Instituut
Professor
Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Professor
Rektor
Rektor on ülikooli, varem ka gümnaasiumi juhataja levinud ametinimetus.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Rektor
Resonants
Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Resonants
Roheline
Roheline on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse umbes 520–570 nm lainepikkusega osa.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Roheline
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Anders Jonas Ångström ja Rootsi
Rumfordi medal
Rumfordi medal on Suurbritannia Kuningliku Seltsi poolt üle aasta välja antav auhind "Euroopas töötavale teadlasele hiljutise silmapaistvalt olulise aine termilise või optilise omaduse avastamise eest".
Vaata Anders Jonas Ångström ja Rumfordi medal
Sodiaagivalgus
Sodiaagivalgus Sodiaagivalgus on tuhm ja hajus valge kuma, mida võib näha öötaevas.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Sodiaagivalgus
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Vaata Anders Jonas Ångström ja Soojusjuhtivus
Spekter
Spekter (algallikas ladina sõna spectrum 'kujutlus; kummitus') on mitmes teadusharus lähedastes tähendustes kasutatav mõiste.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Spekter
Spektraalanalüüs
Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Spektraalanalüüs
Spektrijoon
Õhu neeldumisspekter päikesevalguse ja atmosfäärist hajunud valguse käes Spektrijoon on spektri peaaegu monokromaatiline diskreetne komponent.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Spektrijoon
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Spektroskoopia
Uppsala
Uppsala (varasem kirjapilt Upsala, soome keeles ka vahel Upsala) on linn Rootsis Uppsala läänis, see asub Stockholmist põhjaloodes 70 km kaugusel.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Uppsala
Uppsala Ülikool
Uppsala Ülikooli peahoone. Uppsala Ülikool (Uppsala universitet) on riiklik ülikool Uppsalas Rootsis.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Uppsala Ülikool
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Valgus
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Vesinik
Virmalised
Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015 Virmalised Enontekiös Soomes Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.
Vaata Anders Jonas Ångström ja Virmalised
13. august
13.
Vaata Anders Jonas Ångström ja 13. august
1814
1814.
Vaata Anders Jonas Ångström ja 1814
1839
1839.
Vaata Anders Jonas Ångström ja 1839
1842
1842.
Vaata Anders Jonas Ångström ja 1842
1843
1843.
Vaata Anders Jonas Ångström ja 1843
1851
1851.
Vaata Anders Jonas Ångström ja 1851
1853
1853.
Vaata Anders Jonas Ångström ja 1853
1858
1858.
Vaata Anders Jonas Ångström ja 1858
1861
1861.
Vaata Anders Jonas Ångström ja 1861
1862
1862.
Vaata Anders Jonas Ångström ja 1862
1867
1867.
Vaata Anders Jonas Ångström ja 1867
1868
1868.
Vaata Anders Jonas Ångström ja 1868
1870
1870.
Vaata Anders Jonas Ångström ja 1870
1871
1871.
Vaata Anders Jonas Ångström ja 1871
1872
1872.
Vaata Anders Jonas Ångström ja 1872
1873
1873.
Vaata Anders Jonas Ångström ja 1873
1874
1874.
Vaata Anders Jonas Ångström ja 1874
1905
1905.
Vaata Anders Jonas Ångström ja 1905
21. juuni
21.
Vaata Anders Jonas Ångström ja 21. juuni
Tuntud ka kui Anders Ångström.