Kiiremini kui brauser!
50 suhted: Aleksandr Menšikov, Aleksei Petrovitš, Anatoomikum, Apelsin, Berliin, Favoriit, Flandria, Franz Lefort, Hollandi keel, Jevdokija Lopuhhina, Kaluga oblast, Katariina I, Kirik (pühakoda), Kozelski rajoon, Kuramaa hertsogiriik, Liepāja rajoon, Lublin, Luterlus, Mõis, Minden, Miniatuur (maalikunst), Moskva, Moskva tsaar, Pāvilosta piirkond, Peeter I, Pommeri, Preisi kuningriik, Riia, Riigikassa, Saka vald (Läti), Saksa keel, Słupsk, Schlüsselburg, Sidrun, Suzdal, Theodor von Balk, Vene keel, Vestfaal, 15. august, 1698, 1703, 1704, 1706, 1707, 1710, 1711, 1713, 1714, 1717, 26. jaanuar.
Aleksandr Menšikov
Aleksandr Danilovitš Menšikov, 1716–1720 Aleksandr Danilovitš MenšikovLe prince Kouchimen, histoire Tartare, et Dom Alvar del Sol, histoire Napolitaine (vene keeles Александр Данилович Меншиков; 16. november (6. november vkj) 1673 Moskva – 23. november (12. november vkj) 1729 Berjozov, Handi-Mansimaa) oli Moskoovia tsaaririigi ja Venemaa keisririigi sõjaväelane, riigimees, vürst ja kindralfeldmarssal (1709).
Uus!!: Anna Mons ja Aleksandr Menšikov · Näe rohkem »
Aleksei Petrovitš
Aleksei Petrovitš. Portree autor Johann Gottfried Tannauer Aleksei Petrovitš (vene Алексе́й Петро́вич; 28. veebruar (vkj 18. veebruar) 1690 Preobraženskoje – 7. juuli (vkj 26. juuni) 1718 Peterburi) oli Moskva tsaaririigi troonipärija, keiser Peeter I ja tema esimese abikaasa Jevdokija Lopuhhina poeg.
Uus!!: Anna Mons ja Aleksei Petrovitš · Näe rohkem »
Anatoomikum
Anatoomikum on ülikoolide arstiteaduskondade õppehoone anatoomia praktikumide läbiviimiseks ja anatoomia kollektsioonide hoidmiseks.
Uus!!: Anna Mons ja Anatoomikum · Näe rohkem »
Apelsin
Terve ja poolik apelsin ning kooritud viil Apelsinid apelsinipuul Apelsiniõied Apelsin "Brownie" Apelsin on apelsinipuu (Citrus × sinensis) vili.
Uus!!: Anna Mons ja Apelsin · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Anna Mons ja Berliin · Näe rohkem »
Favoriit
"Favoriit" (originaalpealkirjad prantsuse variandis "La Favorite" ja itaalia variandis "La Favorita") on Gaetano Donizetti ooper (grand opéra) neljas vaatuses Alphonse Royeri ja Gustave Vaëzi prantsuskeelsele libretole, mida osaliselt täiendas Eugène Scribe, kasutades Donizetti lõpetamata jäänud ooperi "L’ange de Nisida" libretot ja Baculard d’Arnaud’ teost "Le comte de Comminges" (1764).
Uus!!: Anna Mons ja Favoriit · Näe rohkem »
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Uus!!: Anna Mons ja Flandria · Näe rohkem »
Franz Lefort
Franz Lefort Franz Lefort (õieti François Jacques Le Fort; 2. jaanuar 1656 Genf – 12. märts 1699 Moskva) oli Vene tsaaririigi Šveitsi päritolu riigitegelane, peaminister (tänapäeva mõistes) Peeter I valitsemise ajal aastani 1699.
Uus!!: Anna Mons ja Franz Lefort · Näe rohkem »
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Uus!!: Anna Mons ja Hollandi keel · Näe rohkem »
Jevdokija Lopuhhina
Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina. Maali autor on XVIII sajandi tundmatu vene kunstnik Jevdokija Fjodorovna (Евдокия Фёдоровна; sünninimi Avdotja Illarionovna Lopuhhina (Авдотья Илларионовна Лопухина); 9. august (vkj. 30. juuli) 1669 – 7. september (vkj. 27. august) 1731 oli Vene tsaarinna, Peeter I esimene abikaasa. Jevdokija oli bojaar Illarion Abramovitš Lopuhhini (Larion Lopuhhini) ja Ustinja Bogdanovna Rtištševa tütar. Tütre pulmade puhul tsaariga muudeti isa eesnimi Fjodoriks. Peeter ja Jevdokija abiellusid 6. veebruaril (vkj. 27. jaanuaril) 1689. Järgmisel aastal sündis poeg Aleksei Petrovitši. Hiljem sündisid veel Aleksander (1692) ja Paul (1693), kuid need kaks poega surid lapsepõlves. Peeter I ei olnud rahul Jevdokija vanamoeliste vanematega ning hiljem hülgas oma abikaasa ja kiindus hollandi soost Anna Monsi, kes aga ei saanud ainsatki last. Pärast Peeter I surma 1725 sai Venemaa tsaarinnaks tema naine Katariina I, kes suri juba 1727; selleks ajaks olid kõik Katariina pojad järeltulijateta surnud. Uueks tsaariks sai Jevdokia poja Aleksei poeg Peeter II, kes suri 1730 15-aastaselt. Peeter I sugu suri sellega meesliinis välja ja Jevdokia oli elanud kõigist oma järeltulijatest kauem. Polnud selge, kes peaks Venemaa trooni pärima, ja seda pakuti ka Jevdokiale, kes aga loobus. Uueks valitsejaks sai Peeter I poolvenna Ivan V tütar Anna Ivanovna, kes Jevdokiat selle eest austas. Jevdokia suri juba järgmisel aastal ja Anna Ivanovna suri 1740 samuti lastetuna. Kategooria:Venemaa inimesed Kategooria:Lopuhhinid Kategooria:Sündinud 1669 Kategooria:Surnud 1731.
Uus!!: Anna Mons ja Jevdokija Lopuhhina · Näe rohkem »
Kaluga oblast
Kaluga oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Venemaal Keskföderaalringkonnas.
Uus!!: Anna Mons ja Kaluga oblast · Näe rohkem »
Katariina I
Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.
Uus!!: Anna Mons ja Katariina I · Näe rohkem »
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Uus!!: Anna Mons ja Kirik (pühakoda) · Näe rohkem »
Kozelski rajoon
Kozelski rajoon (vene keeles Козельский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti keskosas.
Uus!!: Anna Mons ja Kozelski rajoon · Näe rohkem »
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Uus!!: Anna Mons ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Liepāja rajoon
Liepāja rajoon oli 1.
Uus!!: Anna Mons ja Liepāja rajoon · Näe rohkem »
Lublin
Lublin on suurim linn Ida-Poolas, Lublini vojevoodkonna halduskeskus.
Uus!!: Anna Mons ja Lublin · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Anna Mons ja Luterlus · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Anna Mons ja Mõis · Näe rohkem »
Minden
Minden on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Minden-Lübbecke kreisi keskus.
Uus!!: Anna Mons ja Minden · Näe rohkem »
Miniatuur (maalikunst)
18. sajandi portreeminiatuuride väljapanek Poola Rahvusmuuseumis Varssavis 1700. aastaist pärit miniatuurmaalinguga ''chatelaine'' Miniatuuriga sõrmus. 18. sajandi algus Miniatuur on väikeseformaadiline filigraanselt teostatud maaliteos, tavaliselt portree.
Uus!!: Anna Mons ja Miniatuur (maalikunst) · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Anna Mons ja Moskva · Näe rohkem »
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Uus!!: Anna Mons ja Moskva tsaar · Näe rohkem »
Pāvilosta piirkond
Pāvilosta piirkond (läti Pāvilostas novads) oli 1. järgu haldusüksus Lätis Kurzemes.
Uus!!: Anna Mons ja Pāvilosta piirkond · Näe rohkem »
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Uus!!: Anna Mons ja Peeter I · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Anna Mons ja Pommeri · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Anna Mons ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Anna Mons ja Riia · Näe rohkem »
Riigikassa
Riigikassa on Rahandusministeeriumi osakond, mis teostab riigieelarve, riigi eelarveväliste fondide ja Euroopa Liidu vahendite Rahvusliku Fondi kassalist teenindamist ning korraldab riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamist.
Uus!!: Anna Mons ja Riigikassa · Näe rohkem »
Saka vald (Läti)
Saka vald (läti keeles Sakas pagasts) on vald Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Uus!!: Anna Mons ja Saka vald (Läti) · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Anna Mons ja Saksa keel · Näe rohkem »
Słupsk
Słupsk (sks. Stolp) on maakonnaõigustega linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas, Słupski maakonna halduskeskus.
Uus!!: Anna Mons ja Słupsk · Näe rohkem »
Schlüsselburg
Schlüsselburg (saksa 'võtmekindlus', soome Pähkinälinna, vene keeles ka Орешек) on linn Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis.
Uus!!: Anna Mons ja Schlüsselburg · Näe rohkem »
Sidrun
Sidrun Sidrunid Sidrun on hariliku sidrunipuu vili.
Uus!!: Anna Mons ja Sidrun · Näe rohkem »
Suzdal
Suzdal (vene Суздаль) on linn Venemaal Vladimiri oblastis, Suzdali rajooni keskus.
Uus!!: Anna Mons ja Suzdal · Näe rohkem »
Theodor von Balk
Theodor von Balk (ka Friedrich von Balken; vene Фёдор Николаевич фон Балк (фон Балкен); 1670 – 1738/39 Moskva) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Anna Mons ja Theodor von Balk · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Anna Mons ja Vene keel · Näe rohkem »
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Uus!!: Anna Mons ja Vestfaal · Näe rohkem »
15. august
15.
Uus!!: Anna Mons ja 15. august · Näe rohkem »
1698
1698.
Uus!!: Anna Mons ja 1698 · Näe rohkem »
1703
1703.
Uus!!: Anna Mons ja 1703 · Näe rohkem »
1704
1704.
Uus!!: Anna Mons ja 1704 · Näe rohkem »
1706
1706.
Uus!!: Anna Mons ja 1706 · Näe rohkem »
1707
1707.
Uus!!: Anna Mons ja 1707 · Näe rohkem »
1710
1710.
Uus!!: Anna Mons ja 1710 · Näe rohkem »
1711
1711.
Uus!!: Anna Mons ja 1711 · Näe rohkem »
1713
1713.
Uus!!: Anna Mons ja 1713 · Näe rohkem »
1714
1714.
Uus!!: Anna Mons ja 1714 · Näe rohkem »
1717
1717.
Uus!!: Anna Mons ja 1717 · Näe rohkem »
26. jaanuar
26.
Uus!!: Anna Mons ja 26. jaanuar · Näe rohkem »
