Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Ararat

Index Ararat

Ararat (armeenia Արարատ, türgi Ağrı Dağı, kurdi Agirî, pärsia آرارات) on vulkaaniline massiiv Armeenia mägismaal tänapäeva Türgi territooriumil.

25 suhted: Ararat (linn), Ararat (täpsustus), Ararati maakond, Armeenia, Armeenia keel, Armeenia mägismaa, Armeenia NSV vapp, Armeenia vapp, Armeenlased, Hatšhatur Abovjan, Iraan, Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot, Kihtvulkaan, Kurdi keel, Maavärin, Noa, Pärsia keel, Piibel, Tartu Ülikool, Türgi, Türgi keel, Uinunud vulkaan, Vulkaanipurse, 1829, 1840.

Ararat (linn)

Ararat (armeenia keeles Արարատ; 1947.

Uus!!: Ararat ja Ararat (linn) · Näe rohkem »

Ararat (täpsustus)

Ararat on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Ararat ja Ararat (täpsustus) · Näe rohkem »

Ararati maakond

Ararati maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.

Uus!!: Ararat ja Ararati maakond · Näe rohkem »

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus Nõukogude Liidu koosseisu 1922–1936 Taga-Kaukaasia SFNV koosseisus ning alates 5. detsembrist 1936 väikseima pindalaga liiduvabariigina. 23. septembril 1991 võttis vabariigi Ülemnõukogu Armeenias 21. septembril läbi viidud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel.

Uus!!: Ararat ja Armeenia · Näe rohkem »

Armeenia keel

Armeenia keel (Հայերեն լեզու hajeren lesu) on keel, mida kõnelevad armeenlased.

Uus!!: Ararat ja Armeenia keel · Näe rohkem »

Armeenia mägismaa

Armeenia mägismaa satelliidipilt Akhuriani jõgi Armeenia mägismaal Vaade Araratile Armeenia mägismaa (armeenia keeles Հայկական լեռնաշխարհ) on ulatuslik mägismaa Armeenias ja Türgis.

Uus!!: Ararat ja Armeenia mägismaa · Näe rohkem »

Armeenia NSV vapp

Armeenia NSV vapp 1941–1992 Armeenia NSV vapp oli 1922–1936 Taga-Kaukaasia SFNV ja 1936–1991 NSV Liidu haldusüksuse Armeenia NSV vapp.

Uus!!: Ararat ja Armeenia NSV vapp · Näe rohkem »

Armeenia vapp

Armeenia vapp Armeenia vapp on Armeenia Vabariigi ametlik vapp.

Uus!!: Ararat ja Armeenia vapp · Näe rohkem »

Armeenlased

Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.

Uus!!: Ararat ja Armeenlased · Näe rohkem »

Hatšhatur Abovjan

Hatšhatur Abovjan (venepärane nimekuju Hatšatur Abovjan; armeenia keeles Խաչատուր Աբովյան; 15. oktoober 1809 Kanaker, Jerevani lähedal – jäi kadunuks 14. aprillil 1848 Jerevanis) oli Armeenia kirjanik, õpetaja, valgustaja-demokraat, armeenia uue kirjanduse ja uue kirjakeele rajaja.

Uus!!: Ararat ja Hatšhatur Abovjan · Näe rohkem »

Iraan

Iraan (pärsia keeles ايران) on riik Lähis-Idas.

Uus!!: Ararat ja Iraan · Näe rohkem »

Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot

PAGENAME Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot (ka Friedrich Parrot, Friedrich Wilhelm von Parrot ja Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot; 25. oktoober 1791 Karlsruhe – 15. jaanuar 1841 Tartu) oli arstiteadlane ja bioloog, Tartu ülikooli professor ja rektor ning üks varasemaid alpiniste.

Uus!!: Ararat ja Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot · Näe rohkem »

Kihtvulkaan

Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.

Uus!!: Ararat ja Kihtvulkaan · Näe rohkem »

Kurdi keel

Iraani keeled Kurdi keel on nimetus ühe või mitme iraani keelerühma keele kohta, mida kõnelevad Lääne-Aasias elavad kurdid.

Uus!!: Ararat ja Kurdi keel · Näe rohkem »

Maavärin

Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.

Uus!!: Ararat ja Maavärin · Näe rohkem »

Noa

1493 Schedelsche Weltchronik Edward Hicks "Noa laev" (1846) Noa (heebrea keeles נֹחַ No'aẖ; araabia keeles نوح Nūḩ) oli Piibli järgi kümnes ja viimane patriarhidest enne veeuputust.

Uus!!: Ararat ja Noa · Näe rohkem »

Pärsia keel

Praegune pärsia, dari ja tadžiki keele leviala Pärsia keel (pärsia keeles فارسی (fārsī)) on Indoeuroopa keel, mis on Iraanis ametlik keel.

Uus!!: Ararat ja Pärsia keel · Näe rohkem »

Piibel

Piibel (ka Pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist.

Uus!!: Ararat ja Piibel · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool.

Uus!!: Ararat ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.

Uus!!: Ararat ja Türgi · Näe rohkem »

Türgi keel

Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.

Uus!!: Ararat ja Türgi keel · Näe rohkem »

Uinunud vulkaan

Uinunud vulkaan on vulkaan, mis praegu ei tegutse, kuid teeb seda tõenäoliselt tulevikus.

Uus!!: Ararat ja Uinunud vulkaan · Näe rohkem »

Vulkaanipurse

Stromboli tegutsemas. Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.

Uus!!: Ararat ja Vulkaanipurse · Näe rohkem »

1829

1829.

Uus!!: Ararat ja 1829 · Näe rohkem »

1840

1840.

Uus!!: Ararat ja 1840 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Ararati mägi, Suur-Ararat.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »