Kiiremini kui brauser!
59 suhted: Ako, Albert (Riia piiskop), Algirdas, Anders Sunesen, Žemaitija, Birger jarl, Eestlased, Gediminas, Heinrich Lõvi, Kašuubid, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kęstutis, Kirde-Euroopa, Kuralased, Kuramaa, Latgalid, Leedulased, Lembitu, Liivimaa ordu, Liivimaa ristisõda, Liivlased, Lundi peapiiskopkond, Maarjamaa, Mõõgavendade ordu, Mindaugas, Misjon, Nameisis, Paavst, Paganlus, Põhja-Euroopa, Põhjamaad, Polaabid, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Preisimaa, Preislased, Rügen, Riia peapiiskopkond, Ristisõjad, Rootsi, Rootsi kuningas, Saarlased, Saksa ordu, Saksimaa, Saksimaa hertsogiriik, Soomlased, Taani kuningas, Taani Kuningriik, Tšehhi kuningriik, ..., Valdemar I, Vana-Liivimaa, Vendid, Vesthard, 12. sajand, 1219, 1237, 1260, 15. sajand. Laienda indeks (9 rohkem) »
Ako
Ako oli Holmi liivlaste vanem, keda on mainitud Henriku Liivimaa kroonikas.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Ako · Näe rohkem »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »
Algirdas
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst Algirdas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1345–1377 Leedu suurvürsti Algirdase pitsat Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377. Algirdas oli tõenäoliselt viimane paganlik valitseja Euroopas, kuigi ta ise oli õigeusklik, jäi Leedu kuni 1387. aastani veel paganlikuks. Teda peetakse sageli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõigi aegade kõige võimsamaks valitsejaks.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Algirdas · Näe rohkem »
Anders Sunesen
Anders Sunesen Lindanise lahingus Anders Sunesen (ka Andreas Sunesen, ladina keeles Andreas Sunonis; umbes 1167 – 1228) oli Lundi peapiiskop aastatel 1201–1228 ja esimene Taani asehaldur Tallinnas pärast selle vallutamist 1219.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Anders Sunesen · Näe rohkem »
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Žemaitija · Näe rohkem »
Birger jarl
Birger jarli portree Birger jarl (tegelikult Birger Magnusson), oli Rootsi riigitegelane (jarl), keda on ajalooallikates esmamainitud 1237.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Birger jarl · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Eestlased · Näe rohkem »
Gediminas
Gediminas (poolapäraselt Giedymin, valgevene Hiedymin või Hiedzimin), sündinud umbes 1275 – detsember 1341, oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1316 kuni oma surmani.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Gediminas · Näe rohkem »
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »
Kašuubid
Kašuubide lipp Rahvarõivais kašuubi neiu Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubid (endanimetus kaszëbi) on lääneslaavi rahvas (poolakate subetnos) Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Kašuubid · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kęstutis
Kęstutis (poola Kiejstut; valgevene Kejstut (Кейстут) või Aleksander; umbes 1296 – 3. või 15. august 1382) oli Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürst 1381–1382 ja Algirdase kaasvalitseja 1345–1377.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Kęstutis · Näe rohkem »
Kirde-Euroopa
Kaart Kirde-Euroopa on kirdes asuvate Euroopa osade territoriaalne mõiste, mis on vastavalt kontekstile määratletud erinevalt.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Kirde-Euroopa · Näe rohkem »
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Kuralased · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Kuramaa · Näe rohkem »
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Latgalid · Näe rohkem »
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Leedulased · Näe rohkem »
Lembitu
Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Lembitu · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Liivlased · Näe rohkem »
Lundi peapiiskopkond
Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Lundi peapiiskopkond · Näe rohkem »
Maarjamaa
Maarjamaa (ladina Terra Mariae ehk Terra Mariana) oli tulevase Vana-Liivimaa alade (hilisema Eesti ja Läti) üldine nimi, mille 1201.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Maarjamaa · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Mindaugas
Mindaugas 16. sajandi gravüüril Leedu Mindaugase mälestusmünt Mindaugas (leedu keeles Mindaugas, valgevene keeles Міндоўг, Mindoŭh; umbes 1200 – 12. september 1263) oli Leedu suurvürst (didysis kunigaikštis, вялікі князь) ja kuningas (karalius, кароль).
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Mindaugas · Näe rohkem »
Misjon
rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Misjon · Näe rohkem »
Nameisis
Nameisis (kaasaegsetes allikates Nameise, Nameyxe; läti keeles ka Namejs, Nameitis) oli Tērvete semgalite vanem (nimetatud ka kuningaks), 1279.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Nameisis · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Paavst · Näe rohkem »
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Paganlus · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Põhjamaad
Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Põhjamaad · Näe rohkem »
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Polaabid · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Preisimaa · Näe rohkem »
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Preislased · Näe rohkem »
Rügen
Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Rügen · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Ristisõjad · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Saarlased
Saarlased on Läänemere saare Saaremaa (Eesti) põlisasukad.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Saarlased · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Saksimaa · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Soomlased · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Taani Kuningriik · Näe rohkem »
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »
Valdemar I
Valdemar I ehk Waldemar I ja Valdemari (Waldemari) nime all on tuntud mitu valitsejat.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Valdemar I · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Vendid · Näe rohkem »
Vesthard
Vesthard (allikates Viesthardus, Vesthardus, Vestardus, Vesters) oli üks semgalite mõjukamaid vanemaid 13. sajandi alguses.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Vesthard · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja 12. sajand · Näe rohkem »
1219
1219.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja 1219 · Näe rohkem »
1237
1237.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja 1237 · Näe rohkem »
1260
1260.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja 1260 · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Põhjala ristisõjad ja 15. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Balti ristisõda, Balti ristisõjad, Läänemere ristisõjad, Põhjala ristisõda.
