18 suhted: Aluskord, Aluspõhi, Amfiboliit, Eesti, Epidoot, Gneiss, Kivim, Maa, Moondekivim, Neugrundbretša, Osmussaar, Osmussaare I rahnuderühm, Põhimass, Rändkivi, Settekivim, Tardkivim, Tektoonilised liikumised, Tsement (geoloogia).
Aluskord
Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.
Uus!!: Bretša ja Aluskord · Näe rohkem »
Aluspõhi
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Aluspõhja paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluskorra suhtes illustreeriv skeem Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate.
Uus!!: Bretša ja Aluspõhi · Näe rohkem »
Amfiboliit
Amfiboliit mikroskoobi all Amfiboliit on sätendav tume moondekivim.
Uus!!: Bretša ja Amfiboliit · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Bretša ja Eesti · Näe rohkem »
Epidoot
Epidoot on monokliinne silikaatne epidoodi rühma kuuluv mineraal.
Uus!!: Bretša ja Epidoot · Näe rohkem »
Gneiss
Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur Silmisgneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.
Uus!!: Bretša ja Gneiss · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Bretša ja Kivim · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Bretša ja Maa · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Bretša ja Moondekivim · Näe rohkem »
Neugrundbretša
Ristna neemel. Neugrundbretša (enne Neugrundi kraatri avastamist gneissbretša) on peamiselt bretšastunud gneisist ja amfiboliidist koosnev kivim, mis on pärit Neugrundi meteoriidikraatrist.
Uus!!: Bretša ja Neugrundbretša · Näe rohkem »
Osmussaar
Osmussaar (rts Odensholm; eestirootsi Holmen, Backan; sks Odinsholm; vn Оденсхольм) on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Bretša ja Osmussaar · Näe rohkem »
Osmussaare I rahnuderühm
Osmussaare I rahnuderühm on rahnud Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaarel.
Uus!!: Bretša ja Osmussaare I rahnuderühm · Näe rohkem »
Põhimass
Põhimass on peeneteralise või afaniitse struktuuriga osa porfüürilisest tardkivimist.
Uus!!: Bretša ja Põhimass · Näe rohkem »
Rändkivi
Ehalkivi, suurim maa peal asuv rändkivi Baltikumis Rändkivi (inglise erratic) on liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi.
Uus!!: Bretša ja Rändkivi · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Bretša ja Settekivim · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Bretša ja Tardkivim · Näe rohkem »
Tektoonilised liikumised
Tektoonilised liikumised on endogeensed protsessid, mis väljenduvad maakoore vertikaal- või horisontaalsuunalistes liikumistes.
Uus!!: Bretša ja Tektoonilised liikumised · Näe rohkem »
Tsement (geoloogia)
Tsement on settekivimite koostisosi ühtseks kivimiks liitev peeneteraline mineraalne mass.
Uus!!: Bretša ja Tsement (geoloogia) · Näe rohkem »