Sisukord
69 suhted: A. H. Tammsaare, Akadeemia, Ümberasumisliikumine, Eduard Vilde, Eesti rahvastik, Eesti-Haginsk, Emigratsioon, Estonia (Abhaasia), Hiiumaa, Ingerimaa kubermang, Järva-Jaani kihelkond, Järva-Madise kihelkond, Kaukaasia, Krimm, Krimmi eestlased, Krimmi sõda, Läänemaa, Lõuna-Kaukaasia, Liivimaa, Liivimaa kubermang, Liivimaa vallakogukonna seadus, Linda küla, Mais, Malaaria, Must meri, Novoestonija, Põhja-Kaukaasia, Peterburi kubermang, Piimatoode, Protestantism, Punase Lageda, Rootsi, Saaremaa, Samara kubermang, Sangaste, Saratovi kubermang, Siber, Soome, Sotši, Stavropoli kubermang, Suhhumi, Sulevi, Talurahvas, Tatarlased, Teine maailmasõda, Teravili, Uural, Väimela, Väliseesti külade loend, Võrumaa, ... Laienda indeks (19 rohkem) »
A. H. Tammsaare
A.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja A. H. Tammsaare
Akadeemia
Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Akadeemia
Ümberasumisliikumine
Ümberasumisliikumine (ka väljarändamisliikumine) oli 19.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Ümberasumisliikumine
Eduard Vilde
Kadriorus, kus esimesel korrusel elas riigi kulul aastail 1927–1933 diplomaadina Eduard Vilde. Majas asub 1946. aastast Eduard Vilde muuseum Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Pudivere mõis, Avanduse vald (Simuna kihelkond) – 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik ja Eesti diplomaat, kriitilise realismi algataja ning silmapaistev eesti kirjanduse esindaja.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Eduard Vilde
Eesti rahvastik
Eesti rahvaarvu muutus aastatel 1919–1940 (tuhat) Eesti rahvaarvu muutus aastatel 1950–2021 (tuhat) Eesti rahvaarvu muutuse põhjused aastatel 2000–2020 Statistikaameti andmetel oli 1.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Eesti rahvastik
Eesti-Haginsk
Eesti-Haginsk (vene keeles Эсто-Хагинское) oli eesti küla, mis rajati 1877.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Eesti-Haginsk
Emigratsioon
Emigratsioon (ladina k. emigrāre välja rändama) ehk väljaränne teise riiki on vabatahtlik kodumaalt välismaale alaliselt elama asumine.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Emigratsioon
Estonia (Abhaasia)
Estonia ehk Estonka on küla Gruusias Abhaasias Kodori jõe orus umbes 20 km kaugusel merest.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Estonia (Abhaasia)
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Hiiumaa
Ingerimaa kubermang
Ingerimaa kubermang oli haldusterritoorium (kubermang) Rootsi kuningriigi (1617–1629) ja Vene tsaaririigi koosseisus kuni 1710.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Ingerimaa kubermang
Järva-Jaani kihelkond
Järva-Jaani kirik Järva-Jaani kihelkond (lühend JJn; saksa keeles Kirchspiel St. Johannis) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Järva-Jaani kihelkond
Järva-Madise kihelkond
Järva-Madise kirik Järva-Madise kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Matthäi, lühend JMd) on ajalooline kihelkond Järvamaal ja Järva kreisis Eestimaa kubermangus.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Järva-Madise kihelkond
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Kaukaasia
Krimm
See artikkel on Autonoomsest Vabariigist; perekonnanime kohta vaata artiklit Krimm (perekonnanimi).
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Krimm
Krimmi eestlased
Krimmi eestlased oli 19.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Krimmi eestlased
Krimmi sõda
Krimmi sõda (Venemaal ka Idasõda ehk Восточная война, türgi keeles Kırım Savaşı) ehk Kümnes Vene-Türgi sõda oli oktoobrist 1853 kuni märtsini 1856 kestnud sõda, mille Venemaa keisririik kaotas Prantsusmaa, Suurbritannia, Osmanite riigi ja Piemonte-Sardiinia liidule.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Krimmi sõda
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Läänemaa
Lõuna-Kaukaasia
Taga-Kaukaasia Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Lõuna-Kaukaasia
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Liivimaa
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Liivimaa kubermang
Liivimaa vallakogukonna seadus
Liivimaa vallakogukonna seadus oli Venemaa keisri Aleksander II poolt 1866.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Liivimaa vallakogukonna seadus
Linda küla
Linda ehk Ülem-Linda on küla Gruusias Abhaasias.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Linda küla
Mais
''Zea mays 'Strawberry''' Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Mais
Malaaria
Malaaria ehk halltõbi on transmissiivsete haiguste rühm, mida põhjustavad punalibledesse elama asunud eukarüootsed algloomad perekonnast Plasmodium ning millesse nakatuvad osad selgroogsed loomad mitmete hallasääse perekonda liigitatud emaste sääskede pistete vahendusel.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Malaaria
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Must meri
Novoestonija
Novoestonija (mai, 2013) Novoestonija (ukraina keeles Новоестонія, krimmitatari keeles Novoestoniya) on küla Krimmi vabariigis Krasnogvardiiske rajoonis; ajalooline eestlaste küla (vaata Eestlased Krimmis).
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Novoestonija
Põhja-Kaukaasia
Põhja-Kaukaasia ehk Ees-Kaukaasia (vene Северный Кавказ) on Kaukaasia osa, mis jääb Kaukasuse peaahelikust põhja poole, ulatudes kuni Aasia ja Euroopa loodusgeograafilise piirini Kuma-Manõtši nõos.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Põhja-Kaukaasia
Peterburi kubermang
Peterburi kubermang (vene keeles Санкт-Петербургская губерния, 1914–1924 Петроградская губерния, 1924–1927 Ленинградская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s ja NSV Liidus, aastatel 1710–1927.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Peterburi kubermang
Piimatoode
pisi Piimatoode ehk piimasaadus on tavaliselt lehma, lamba, kitse või kaameli toorpiimast valmistatud toode ehk saadus.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Piimatoode
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Protestantism
Punase Lageda
Mäesuusatrass Punasel Lagedal Punase Lageda (vene keeles Красная Полянa; varem ka Kbaada, Kbaade, Gubaedeõ, Gunba (kohaliku abhaasi-abasiini hõimu järgi, kes elas piirkonnas enne 1864. aastat)) on alev Krasnodari krais Venemaal.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Punase Lageda
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Rootsi
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Saaremaa
Samara kubermang
Sama(a)ra kubermang oli Venemaa Keisririigi, Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu haldusüksus (kubermang).
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Samara kubermang
Sangaste
Sangaste ehk Sangastõ ehk Kirikuküla on alevik Valga maakonnas Otepää vallas.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Sangaste
Saratovi kubermang
Sara(a)tovi kubermang oli Venemaa keisririigi ja Venemaa NFSV haldusüksus (kubermang).
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Saratovi kubermang
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Siber
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Soome
Sotši
Sotši rajoonid: 1 – Keskrajoon, 2 – Hosta rajoon, 3 – Lazarevskoje rajoon, 4 – Adleri rajoon Sotši on linn Venemaal Krasnodari krais.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Sotši
Stavropoli kubermang
Stavropoli kubermang, 1913 Stavropoli kubermang oli Venemaa Keisririigi, Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu haldusüksus (kubermang).
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Stavropoli kubermang
Suhhumi
Suhhumi (abhaasi Аҟәа, latinisatsioon Akwa; gruusia სოხუმი, gruusia omaladina Sokhumi) on Abhaasia pealinn.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Suhhumi
Sulevi
Sulevi pasunakoor (1910) Sulevi jahimehed (1920) Sulevi elanikud väikest pidu pidamas (1920) Sulevi on küla Gruusias Abhaasias.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Sulevi
Talurahvas
Suitsutare Pühajõe ääres Talurahvas on maapiirkonnas, tavaliselt talus elavate ja peamiselt põllumajandusest elatuvate inimeste sotsiaalne klass.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Talurahvas
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Tatarlased
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Teine maailmasõda
Teravili
Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Teravili
Uural
Uurali mäestiku satelliidipilt Uurali mäestik paikneb Ida-Euroopa lauskmaa ja Lääne-Siberi lauskmaa vahel Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kasahstanis Euroopa ja Aasia piirialal.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Uural
Väimela
Väimela on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Väimela
Väliseesti külade loend
Eesti külad välismaal on loend väljaspool Eestit asuvatest eestlaste küladest.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Väliseesti külade loend
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Võrumaa
Vene-Türgi sõda (1877–1878)
Vene-Türgi sõda 1877–1878 ehk Üheteistkümnes Vene-Türgi sõda (türgi keeles 1877–1878 Osmanlı-Rus Savaşı või 93 Harbi ehk islami kalendri kohase 1293. aasta järgi nimetatud sõda; vene keeles Русско-турецкая война) oli sõjaline konflikt Osmanite riigi ja Vene keisririigi juhitud õigeusu koalitsiooni vahel.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Vene-Türgi sõda (1877–1878)
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Venemaa
Venemaa Keisririigi haldusjaotus
Venemaa keisririik 1914. aastal Venemaa Keisririigi haldusjaotus on artikkel Venemaa Keisririigi administratiiv- ehk territoriaalsete halduspiirkondade kohta.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Venemaa Keisririigi haldusjaotus
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja Volga
1837
1837.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja 1837
1840. aastad
1840.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja 1840. aastad
1855
1855.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja 1855
1860
1860.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja 1860
1866
1866.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja 1866
1870
1870.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja 1870
1877
1877.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja 1877
1886
1886.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja 1886
1890. aastad
1890.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja 1890. aastad
19. sajand Eestis
19.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja 19. sajand Eestis
1904
1904.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja 1904
1905. aasta revolutsioon Eestis
1905.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja 1905. aasta revolutsioon Eestis
1906
1906.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja 1906
1912
1912.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja 1912
1914
1914.
Vaata Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse ja 1914