57 suhted: Aadel, Akvedukt, Ansgar, Benediktlased, Bologna, Bulla, Canterbury peapiiskop, Charles II Paljaspea, Ekskommunikatsioon, Frangi keiser, Frangi riik, Frangimaa, Hadrianus II, Itaalia, John Norman Davidson Kelly, Kardinal, Kindlus, Kirik (pühakoda), Legaat, Leo III (paavst), Liber Pontificalis, Liturgia, Lothar I (Frangi keiser), Ludwig Vaga, Munk, Ordinatsioon, Paavst, Pallium, Paschalis I, Peetrus, Piiskop, Preester, Rooma, Rooma Peetri kirik, Saratseenid, September, Sergius II, Skandinaavia, Slaavlased, Valentinus (paavst), 1. november, 20. juuni, 25. jaanuar, 29. märts, 31. mai, 8. juuli, 827, 828, 829, 831, ..., 832, 833, 834, 835, 837, 840, 844. Laienda indeks (7 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Gregorius IV ja Aadel · Näe rohkem »
Akvedukt
Pont du Gard Prantsusmaal Akvedukt ehk sildveejuhe (ladina sõnast aquaeductus 'veejuhe') on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit.
Uus!!: Gregorius IV ja Akvedukt · Näe rohkem »
Ansgar
Püha Ansgari kuju Hamburgis Ansgar, ka Anskar või Oscar (8. september 801 – 3. veebruar 865 Bremen) oli Hamburgi-Bremeni peapiiskop.
Uus!!: Gregorius IV ja Ansgar · Näe rohkem »
Benediktlased
Benediktlased ehk benediktiinid (ametlik nimi Püha Benedictuse Ordu, ladina keeles Ordo Sancti Benedicti, lühend OSB) on katoliiklik mungaordu.
Uus!!: Gregorius IV ja Benediktlased · Näe rohkem »
Bologna
Bologna on linn Itaalias, Emilia Romagna maakonna ja città metropolitana di Bologna halduskeskus.
Uus!!: Gregorius IV ja Bologna · Näe rohkem »
Bulla
Püha Rooma keiser Karl IV kullast Bulla aastat 1356 Bulla (ladina 'kapsel') on üriku külge kinnitatud metallist pitser.
Uus!!: Gregorius IV ja Bulla · Näe rohkem »
Canterbury peapiiskop
Canterbury peapiiskop (inglise keeles Archbishop of Canterbury) on Inglismaa Kiriku pea ja kõrgeim piiskop, Anglikaani Ühenduse sümboolne pea ja Canterbury piiskopkonna piiskop.
Uus!!: Gregorius IV ja Canterbury peapiiskop · Näe rohkem »
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Uus!!: Gregorius IV ja Charles II Paljaspea · Näe rohkem »
Ekskommunikatsioon
Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).
Uus!!: Gregorius IV ja Ekskommunikatsioon · Näe rohkem »
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Uus!!: Gregorius IV ja Frangi keiser · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Gregorius IV ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Uus!!: Gregorius IV ja Frangimaa · Näe rohkem »
Hadrianus II
Hadrianus II oli paavst 867–872.
Uus!!: Gregorius IV ja Hadrianus II · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Gregorius IV ja Itaalia · Näe rohkem »
John Norman Davidson Kelly
John Norman Davidson Kelly (sageli J. N. D. Kelly; 13. aprill 1909 Bridge of Allan – 31. märts 1997) oli inglise vaimulik ja kirikuajaloolane.
Uus!!: Gregorius IV ja John Norman Davidson Kelly · Näe rohkem »
Kardinal
Kardinalist peapiiskopi vapikaunistus. Punane kardinalikübar (''galero''), millel on 30 külgtutti, näitab, et tegu on kardinaliga. Rist näitab, et tegu on peapiiskopiga. Moto ja vapikilp on igal kardinalil erinev. Kardinali kooririietus Kardinal on katoliku kiriku hierarhias paavstist 1 aste allpool asuv ametikoht.
Uus!!: Gregorius IV ja Kardinal · Näe rohkem »
Kindlus
Malborki kindlus Kindlus on iseseisev (püsiva garnisoni, relvastuse ja varustusega) sõjaväeline organisatsioon, mis valdab kindlusehitiste kogumi mõjuväljas olevat kohta ning kasutab seda kogumit (nimetatakse samuti kindluseks) oma sõjaväe liikumise, mingi kaitseotstarbe (vastase sõjaväe tõrjumise) jaoks või ründe lähtekohana.
Uus!!: Gregorius IV ja Kindlus · Näe rohkem »
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Uus!!: Gregorius IV ja Kirik (pühakoda) · Näe rohkem »
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Uus!!: Gregorius IV ja Legaat · Näe rohkem »
Leo III (paavst)
Leo III oli paavst 795–816.
Uus!!: Gregorius IV ja Leo III (paavst) · Näe rohkem »
Liber Pontificalis
"Liber Pontificalis" on paavstide elulugude raamat alates Peetrusest kuni 15. sajandini.
Uus!!: Gregorius IV ja Liber Pontificalis · Näe rohkem »
Liturgia
Liturgia (kreeka keeles λειτουργία leiturgía, 'avalik teenistus') on kindla korra järgi peetav jumalateenistus.
Uus!!: Gregorius IV ja Liturgia · Näe rohkem »
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Uus!!: Gregorius IV ja Lothar I (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Uus!!: Gregorius IV ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »
Munk
Sofonisba Anguissola. Munga portree (1556) Munk (kreeka keelest μοναχός monachos 'üksik, üksildane') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või koos teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki.
Uus!!: Gregorius IV ja Munk · Näe rohkem »
Ordinatsioon
õigeusu kirikus Ordinatsioon ehk ordineerimine on vaimulike ametissepühitsemine.
Uus!!: Gregorius IV ja Ordinatsioon · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Gregorius IV ja Paavst · Näe rohkem »
Pallium
Pallium paavst Benedictus XVI liturgilise rüü osana. 15. mai 2005, Vatikan Pallium on katoliku kiriku kõige kõrgemate vaimulike kantav liturgiline riietusese, lai valge villane sallitaoline riideese, kuhu on sisse kootud 6 musta risti.
Uus!!: Gregorius IV ja Pallium · Näe rohkem »
Paschalis I
Paschalis I oli paavst 817–824.
Uus!!: Gregorius IV ja Paschalis I · Näe rohkem »
Peetrus
Michelangelo Caravaggio. Püha Peetruse ristilöömine. Õli lõuendil. 1600–1601. Santa Maria del Popolo basiilika, Rooma Lluís Borrassà (1375–1424). Jeesus päästab Peetruse veest. 1411. Peetruse altar. Església de Sant Pere, Terrassa Barcelona lähedal Firenzes. Juudas Iskariot annab Jeesuse ära teda põsele suudeldes. Pildil on ka Peetrus, kes mõõk käes Jeesust kaitseb Peetrus (ka Siimon Peetrus; suri umbes aastal 64 Roomas) oli Uue Testamendi ja kristliku pärimuse järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst.
Uus!!: Gregorius IV ja Peetrus · Näe rohkem »
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Uus!!: Gregorius IV ja Piiskop · Näe rohkem »
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Uus!!: Gregorius IV ja Preester · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Gregorius IV ja Rooma · Näe rohkem »
Rooma Peetri kirik
Rooma Peetri kirik ehk Püha Peetruse basiilika (itaalia keeles Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis asuv hilisrenessansi stiilis katoliiklik kirikuhoone.
Uus!!: Gregorius IV ja Rooma Peetri kirik · Näe rohkem »
Saratseenid
Saratseenid (ladina keeles Saraceni) oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta.
Uus!!: Gregorius IV ja Saratseenid · Näe rohkem »
September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.
Uus!!: Gregorius IV ja September · Näe rohkem »
Sergius II
Sergius II oli paavst 844–847.
Uus!!: Gregorius IV ja Sergius II · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Gregorius IV ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Gregorius IV ja Slaavlased · Näe rohkem »
Valentinus (paavst)
Valentinus oli paavst lühikest aega 827.
Uus!!: Gregorius IV ja Valentinus (paavst) · Näe rohkem »
1. november
1.
Uus!!: Gregorius IV ja 1. november · Näe rohkem »
20. juuni
20.
Uus!!: Gregorius IV ja 20. juuni · Näe rohkem »
25. jaanuar
25.
Uus!!: Gregorius IV ja 25. jaanuar · Näe rohkem »
29. märts
29.
Uus!!: Gregorius IV ja 29. märts · Näe rohkem »
31. mai
31.
Uus!!: Gregorius IV ja 31. mai · Näe rohkem »
8. juuli
8.
Uus!!: Gregorius IV ja 8. juuli · Näe rohkem »
827
827.
Uus!!: Gregorius IV ja 827 · Näe rohkem »
828
828.
Uus!!: Gregorius IV ja 828 · Näe rohkem »
829
829.
Uus!!: Gregorius IV ja 829 · Näe rohkem »
831
831.
Uus!!: Gregorius IV ja 831 · Näe rohkem »
832
832.
Uus!!: Gregorius IV ja 832 · Näe rohkem »
833
833.
Uus!!: Gregorius IV ja 833 · Näe rohkem »
834
834.
Uus!!: Gregorius IV ja 834 · Näe rohkem »
835
835.
Uus!!: Gregorius IV ja 835 · Näe rohkem »
837
837.
Uus!!: Gregorius IV ja 837 · Näe rohkem »
840
840.
Uus!!: Gregorius IV ja 840 · Näe rohkem »
844
844.
Uus!!: Gregorius IV ja 844 · Näe rohkem »