Sisukord
50 suhted: Albrecht Alkibiades, Albrecht von Hohenzollern, Astrahani khaaniriik, Augsburg, Brandenburgi mark, Christoph von Neuhof, David Vseviov, Goslar, Habsburgid, Henri II (Prantsusmaa), Itaalia, Ivan Julm, Joachim II, Kaasani khaaniriik, Karl V, Katoliku kirik, Krimmi khaaniriik, Kuldīga, Kuldīga komtuur, Lübeck, Liivi sõda, Liivimaa ordu maameister, Maximilian II (Saksa-Rooma keiser), Mecklenburg, Moskva, Moskva tsaar, Passau, Preisimaa hertsog, Riia peapiiskop, Rostock, Rudolf II, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksamaa, Saksi-Lauenburg, Strasbourg, Tallinn, Wilhelm von Hohenzollern, 1540. aastad, 1547, 1549, 1550. aastad, 1551, 1554, 1555, 1557, 1559, 1570. aastad, 1576, 30. jaanuar.
Albrecht Alkibiades
Albrecht Alkibiades Albrecht Alkibiades, ka Albrecht Alcibiades (28. märts 1522 Ansbach – 8. jaanuar 1557 Pforzheim) oli Brandenburg-Kulmbachi markkrahv (ametlikult Albrecht II) aastatel 1527–1553.
Vaata Hans Schlitte ja Albrecht Alkibiades
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Vaata Hans Schlitte ja Albrecht von Hohenzollern
Astrahani khaaniriik
Astrahani khaaniriik (nogai: Хаҗитархан ханлыгы, tatari: Xacitarxan xanlığı) oli tatari feodaalriik 15.
Vaata Hans Schlitte ja Astrahani khaaniriik
Augsburg
Augsburg Augsburg on linn Saksamaal Baierimaal, Švaabimaa keskus.
Vaata Hans Schlitte ja Augsburg
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Hans Schlitte ja Brandenburgi mark
Christoph von Neuhof
Christoph von Neuhof, teise nimega Ley (surnud 1564) oli Liivi ordu maamarssal aastatel 1556–1558.
Vaata Hans Schlitte ja Christoph von Neuhof
David Vseviov
David Vseviov (sündinud 27. mail 1949) on juudi päritolu Eesti ajaloolane ja õppejõud, kes on väljaspool akadeemilist ringkonda tuntuks saanud eeskätt ajalooteemaliste raadiosaadete autori ja saatejuhina.
Vaata Hans Schlitte ja David Vseviov
Goslar
pisi Goslar on ajalooline linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Vaata Hans Schlitte ja Goslar
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Hans Schlitte ja Habsburgid
Henri II (Prantsusmaa)
Henri II Henri II (31. märts 1519 – 10. juuli 1559) oli Prantsusmaa kuningas ja Orléansi hertsog 1547–1559.
Vaata Hans Schlitte ja Henri II (Prantsusmaa)
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Hans Schlitte ja Itaalia
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Vaata Hans Schlitte ja Ivan Julm
Joachim II
Joachim II Hector (13. jaanuar 1505 – 3. jaanuar 1571) oli Brandenburgi kuurvürst aastatel 1535–1571.
Vaata Hans Schlitte ja Joachim II
Kaasani khaaniriik
Kaasani khaaniriik (tatari: Казан ханлыгы / Qazan Xanlığı) oli keskaegne tatari riik Volga keskjooksul ning Kama ja Volga jõe liitumiskohal; see eksisteeris aastatel 1438–1552.
Vaata Hans Schlitte ja Kaasani khaaniriik
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Vaata Hans Schlitte ja Karl V
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Hans Schlitte ja Katoliku kirik
Krimmi khaaniriik
Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisteerinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.
Vaata Hans Schlitte ja Krimmi khaaniriik
Kuldīga
Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.
Vaata Hans Schlitte ja Kuldīga
Kuldīga komtuur
Kuldīga komtuur (saksa keeles Komtur von Goldingen) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Kuldīga komtuurkonda.
Vaata Hans Schlitte ja Kuldīga komtuur
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Hans Schlitte ja Lübeck
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Hans Schlitte ja Liivi sõda
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Vaata Hans Schlitte ja Liivimaa ordu maameister
Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian II (31. juuli 1527 Viin – 12. oktoober 1576 Regensburg) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog 1564–1576.
Vaata Hans Schlitte ja Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Vaata Hans Schlitte ja Mecklenburg
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata Hans Schlitte ja Moskva
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Vaata Hans Schlitte ja Moskva tsaar
Passau
Stephanuse toomkirik Passaus Passau on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal.
Vaata Hans Schlitte ja Passau
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Vaata Hans Schlitte ja Preisimaa hertsog
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Vaata Hans Schlitte ja Riia peapiiskop
Rostock
Rostock on sadamalinn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.
Vaata Hans Schlitte ja Rostock
Rudolf II
Rudolf II (18. juuli 1552 Viin – 20. jaanuar 1612 Praha) oli Habsburgide dünastiast Saksa-Rooma keiser aastatel 1576–1612, Maximilian II ja Hispaania Maria vanim poeg.
Vaata Hans Schlitte ja Rudolf II
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Hans Schlitte ja Saksa ordu
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Hans Schlitte ja Saksa-Rooma keiser
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Hans Schlitte ja Saksamaa
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Vaata Hans Schlitte ja Saksi-Lauenburg
Strasbourg
Lycée int pontonniers Strasbourgis 2014. aastal Strasbourg on linn Kirde-Prantsusmaal, Grand Esti piirkonna ja Bas-Rhini departemangu keskus ja suurim asula (Prantsusmaa suuruselt seitsmes).
Vaata Hans Schlitte ja Strasbourg
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Hans Schlitte ja Tallinn
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Vaata Hans Schlitte ja Wilhelm von Hohenzollern
1540. aastad
1540.
Vaata Hans Schlitte ja 1540. aastad
1547
1547.
Vaata Hans Schlitte ja 1547
1549
1549.
Vaata Hans Schlitte ja 1549
1550. aastad
1550.
Vaata Hans Schlitte ja 1550. aastad
1551
1551.
Vaata Hans Schlitte ja 1551
1554
1554.
Vaata Hans Schlitte ja 1554
1555
1555.
Vaata Hans Schlitte ja 1555
1557
1557.
Vaata Hans Schlitte ja 1557
1559
1559.
Vaata Hans Schlitte ja 1559
1570. aastad
1570.
Vaata Hans Schlitte ja 1570. aastad
1576
1576.
Vaata Hans Schlitte ja 1576
30. jaanuar
30.
Vaata Hans Schlitte ja 30. jaanuar