Kiiremini kui brauser!
34 suhted: Õis, C-vitamiin, Carl von Linné, Eesti, Euroopa, Harilik humal, Hiiumaa, Huulõielised, Igihaljus, Iminõgeselaadsed, Kaheidulehelised, Katteseemnetaimed, Leht, Maajalg (perekond), Muld, Muru, Nahk, Naturalisatsioon (bioloogia), Pärismaine elustik, Püsikud, Põhja-Ameerika, Põletik, Perekond (bioloogia), Rahvameditsiin, Reuma, Risoom, Seedeelundkond, Soome keel, Sugukond (bioloogia), Taimed, Umbrohi, Vars, Võõrliik, Võsund.
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Uus!!: Harilik maajalg ja Õis · Näe rohkem »
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Uus!!: Harilik maajalg ja C-vitamiin · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Harilik maajalg ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Harilik maajalg ja Eesti · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Harilik maajalg ja Euroopa · Näe rohkem »
Harilik humal
Humalaistandus Saksamaal Harilik humal (Humulus lupulus) on kanepiliste sugukonda kuuluv kahekojaline mitmeaastane väänduva varrega ronitaim.
Uus!!: Harilik maajalg ja Harilik humal · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Harilik maajalg ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Huulõielised
Huulõielised (Lamiaceae Lindl., nom. cons. Labiatae Juss.) on õistaimede sugukond, kuhu kuulub umbes 210 perekonda umbes 3500 liigiga.
Uus!!: Harilik maajalg ja Huulõielised · Näe rohkem »
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Uus!!: Harilik maajalg ja Igihaljus · Näe rohkem »
Iminõgeselaadsed
Iminõgeselaadsed (Lamiales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Harilik maajalg ja Iminõgeselaadsed · Näe rohkem »
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Uus!!: Harilik maajalg ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Harilik maajalg ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Harilik maajalg ja Leht · Näe rohkem »
Maajalg (perekond)
Maajalg (Glechoma) on huulõieliste sugukonda arvatud taimeliik.
Uus!!: Harilik maajalg ja Maajalg (perekond) · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Harilik maajalg ja Muld · Näe rohkem »
Muru
thumb Muru on tihe ja madal heintaimedest koosnev ja sageli niidetav ühtlane taimkate.
Uus!!: Harilik maajalg ja Muru · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Harilik maajalg ja Nahk · Näe rohkem »
Naturalisatsioon (bioloogia)
Naturalisatsioon on (bioloogias kasutatava mõistena) võõrliikide kodunemine.
Uus!!: Harilik maajalg ja Naturalisatsioon (bioloogia) · Näe rohkem »
Pärismaine elustik
Pärismaine elustik on mingi ala kohalik ehk põline ehk indigeenne elustik.
Uus!!: Harilik maajalg ja Pärismaine elustik · Näe rohkem »
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Uus!!: Harilik maajalg ja Püsikud · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Harilik maajalg ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Põletik
Põletik (ladina keeles inflammatio) on immuunsüsteemi esmane reaktsioon nakkusele või ärritajale (vigastus, kiiritus, elektrivool, kuum või külm, keemilised ained vms).
Uus!!: Harilik maajalg ja Põletik · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Harilik maajalg ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Rahvameditsiin
Ravitseja (Keenia) Rahvameditsiin (ka: pärimusmeditsiin, etnomeditsiin) on pärimus- ja kogemuspõhiste ravi- ja tervishoiuvõtete kogum.
Uus!!: Harilik maajalg ja Rahvameditsiin · Näe rohkem »
Reuma
Reuma (ladina keeles rheuma) on põletikuline haigus, mis kahjustab peamiselt südant, liigeseid, kesknärvisüsteemi.
Uus!!: Harilik maajalg ja Reuma · Näe rohkem »
Risoom
Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.
Uus!!: Harilik maajalg ja Risoom · Näe rohkem »
Seedeelundkond
Seedeelundkond ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.
Uus!!: Harilik maajalg ja Seedeelundkond · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Harilik maajalg ja Soome keel · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Harilik maajalg ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Harilik maajalg ja Taimed · Näe rohkem »
Umbrohi
Eestiski levinud vaatepilt: õitsev naat teeservas Umbrohuks liigitatakse taim, mis kasvab haritud maal lisaks külvatud või istutatud taimedele.
Uus!!: Harilik maajalg ja Umbrohi · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Harilik maajalg ja Vars · Näe rohkem »
Võõrliik
kalakasvandustesse toodud harilik pakslaup pääses vabadusse ja on muutunud ohtlikuks võõrliigiks ning nende arvukust püütakse erinevate vahenditega piirata (2016) Võõrliik (ehk introdutseeritud liik, vahel ka eksoot) on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil.
Uus!!: Harilik maajalg ja Võõrliik · Näe rohkem »
Võsund
Aedmaasika 'Pink Panda' võsundid Soo-alss levib ka maa-aluste võsundite abil. Võsund ehk stoolon on varre maapealne või maa-alune pikenenud külgharu, millel tekkivate pungade abil taim levib ning vegetatiivselt paljuneb.
Uus!!: Harilik maajalg ja Võsund · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Glechoma hederacea, Kassiratas, Maajalg, Nepeta hederacea.
