Sisukord
92 suhted: Ainukultuur, Alusmets, Ameerika Ühendriigid, Ameerika haab, Austria, Bioloogiline lagunemine, Dimorfism, DNA, Eesti, Eesti Maaülikool, Eesti Teadusfond, Elurikkus, Farmaatsia, Furfurool, Geenmuundatud organism, Glükosiidid, Haabjas, Haavataelik, Haavik, Harilik haab, Harilik kuusk, Hübriid, Heitlehisus, Hektar, Hektaritagavara, Hemitselluloos, Hirv, Istandik, Jänes, Juur, Juurestik, Juurevõsu, Kaheidulehelised, Kahekojaline taim, Kanada, Karjäär (mäendus), Katteseemnetaimed, Küttepuu, Keemiatööstus, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaminister, Kloon, Laasimine, Laast, Läti, Leedu, Leht, Lehtpuud, Ligniin, Loomastik, ... Laienda indeks (42 rohkem) »
Ainukultuur
Ainukultuur ehk monokultuur (inglise monoculture) on ühe kultuuri pidev viljelemine (ka monokultuursus) samal kasvukohal või nii kasvatatav kultuur.
Vaata Hübriidhaab ja Ainukultuur
Alusmets
Alusmets männikus (Ivanovo oblast) Alusmets (i.k. underwood) ehk alarinne on nende metsa puittaimede üldnimetus, mis iseseisvalt pole võimelised moodustama puistut.
Vaata Hübriidhaab ja Alusmets
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Hübriidhaab ja Ameerika Ühendriigid
Ameerika haab
Ameerika haab (Populus tremuloides) on papli perekonda kuuluv puuliik.
Vaata Hübriidhaab ja Ameerika haab
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Hübriidhaab ja Austria
Bioloogiline lagunemine
Bioloogiline lagunemine ehk biolagunemine ehk biodegradatsioon on orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel.
Vaata Hübriidhaab ja Bioloogiline lagunemine
Dimorfism
Dimorfism ehk kahekujulisus on bioloogias ühe liigi (taime- või looma-) morfoloogilis(t)e tunnus(t)e esinemine kahe erineva vormina, ehk mille alusel saab ühte liiki (jämedalt) jagada kaheks.
Vaata Hübriidhaab ja Dimorfism
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Vaata Hübriidhaab ja DNA
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Hübriidhaab ja Eesti
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Vaata Hübriidhaab ja Eesti Maaülikool
Eesti Teadusfond
Eesti Teadusfond (lühend ETF) oli riikliku teaduspoliitika elluviimiseks, teadusprojektide finantseerimiseks loodud asutus.
Vaata Hübriidhaab ja Eesti Teadusfond
Elurikkus
Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid Laelatu puisniit Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku, arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonite mitmekesisus.
Vaata Hübriidhaab ja Elurikkus
Farmaatsia
Farmaatsia (kreeka pharmakeia 'ravimi tarvitamine'; ka rohuteadus) on õpetus ravimite füüsikalistest, keemilistest, farmakoloogilistest, toksikoloogilistest ja mikrobioloogilistest omadustest, samuti õpetus ravimite välja töötamisest, valmistamisest, säilitamisest, analüüsimisest ja kasutamisest ning sellega liituvast majanduslikust ja juriidilisest taustast.
Vaata Hübriidhaab ja Farmaatsia
Furfurool
Furfurool on heterotsükliline furaani rea aldehüüd, mida kasutatakse lahustina lakkides ja värvides ning algainena vaikude tootmisel, mis omavad suurt püsivust (fenoolformaldehüüdvaigud).
Vaata Hübriidhaab ja Furfurool
Geenmuundatud organism
legend pattern orange:Ülejäänud riigid, kus toodetakse alla 5% kommertskasutuses olevatest GMO-dest. Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi.
Vaata Hübriidhaab ja Geenmuundatud organism
Glükosiidid
Glükosiidid on eetritüüpi ühendid, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist.
Vaata Hübriidhaab ja Glükosiidid
Haabjas
Haabjas Haabjas ehk vene ehk lootsik ehk ühepuulootsik on ühepuupaat, paat, mis on loodud ühest puu Ühepuupaat vikitsitaadid *https://haabjas.com/ Haabjaveeb *http://haabjas.blogspot.com/ Haabjablogi * Jaan Keerdo, https://www.slideshare.net/Ruukel/haabjaehituse-teoreetilised-phimtted-ja-praktilised-lahendused Haabjaehituse teoreetilised põhimõtted ja praktilised lahendused, Magistritöö kultuuriväärtuste säilitamise erialal, Tartu Ülikool 2011 *https://rahvakultuur.ee/2021/06/07/yhepuulootsiku-ehitamine-ja-kasutus-soomaal/ Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu: Ühepuulootsiku ehitamine ja kasutus Soomaal *https://haabjas.com/maailmakaart/ Ühepuupaatide leviku maailmakaart *https://parnu.postimees.ee/6929619? Haabjas pürib UNESCO kultuuripärandi nimistusse, postimees.ee, 22.
Vaata Hübriidhaab ja Haabjas
Haavataelik
Haavataelik (Phellinus tremulae) on liik seeni taelikuliste (Hymenochaetaceae) sugukonnast, taelikulaadsete (Hymenochaetales) seltsist.
Vaata Hübriidhaab ja Haavataelik
Haavik
Haavik Norras Haavik ehk haavamets on mets, kus domineerivad haavapuud.
Vaata Hübriidhaab ja Haavik
Harilik haab
Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.
Vaata Hübriidhaab ja Harilik haab
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Hübriidhaab ja Harilik kuusk
Hübriid
Muul on hobusemära ja eeslitäku järglane Nõiapuu hübriid ''Hamamelis x intermedia'' Hübriid (tuleb ld sõnast hybrida 'segavereline'; ka ristand, värd, ristsugutis, bastard) on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane.
Vaata Hübriidhaab ja Hübriid
Heitlehisus
Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.
Vaata Hübriidhaab ja Heitlehisus
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Vaata Hübriidhaab ja Hektar
Hektaritagavara
Hektaritagavara on kasvavate puude tüvemahtude summa hektari kohta.
Vaata Hübriidhaab ja Hektaritagavara
Hemitselluloos
Hemitselluloosi molekuli iseloomustav struktuur Hemitselluloos on peaaegu kõigi taimede rakukestades esinev heteropolümeerset tüüpi polüsahhariid, mis esineb kõrvuti tselluloosiga.
Vaata Hübriidhaab ja Hemitselluloos
Hirv
Hirv Uppsala äärelinna pargis. Hirv (Cervus) on perekond sõralisi imetajaid, mis kuulub hirvlaste sugukonda.
Vaata Hübriidhaab ja Hirv
Istandik
Istandik on põllumaale rajatud puittaimede (tavaliselt) monokultuur.
Vaata Hübriidhaab ja Istandik
Jänes
Jänes ühes Vooremaa külas. 2017. a suvi. Jänes (Lepus) on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.
Vaata Hübriidhaab ja Jänes
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Vaata Hübriidhaab ja Juur
Juurestik
Juurestik ehk juuresüsteem (varasemas eesti keeles ka: juurekava) on mingi taime juurte kogum.
Vaata Hübriidhaab ja Juurestik
Juurevõsu
Noore pärna juurevõsu Juurevõsud on taime juurel asetsevatest lisapungadest kasvanud võsud.
Vaata Hübriidhaab ja Juurevõsu
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Vaata Hübriidhaab ja Kaheidulehelised
Kahekojaline taim
Kahekojalised ehk diöötsilised ehk lahksugulised on taimed, kus ühel taimel on ainult kas isasõied või emasõied.
Vaata Hübriidhaab ja Kahekojaline taim
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Vaata Hübriidhaab ja Kanada
Karjäär (mäendus)
Harku karjäär Karjääriks nimetatakse kohta maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive, liiva ja mineraale.
Vaata Hübriidhaab ja Karjäär (mäendus)
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Hübriidhaab ja Katteseemnetaimed
Küttepuu
Küttepuu on kasvava metsa raie-eelsel hindamisel kasutatud madalaim kvaliteediklass (nn tarbeklass), mille kohaselt küttepuuks loetakse jalal seisev või maha langenud puu, mis ebasobivate mõõtmete või halva kvaliteedi tõttu ei kõlba traditsiooniliste tarbesortimentide valmistamiseks, vastates siiski küttepuidule esitatavatele nõuetele.Mõiste on tinglik.
Vaata Hübriidhaab ja Küttepuu
Keemiatööstus
Keemiatööstusettevõte Rütgers Chemicals Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat selleks, et keemilise ümbertöötamisega muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi, metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks saadusteks ja toodeteks.
Vaata Hübriidhaab ja Keemiatööstus
Keskkonnainvesteeringute Keskus
Keskkonnainvesteeringute Keskus (lühend KIK) on Eesti sihtasutus, mida haldab Rahandusministeerium.
Vaata Hübriidhaab ja Keskkonnainvesteeringute Keskus
Keskkonnaminister
Keskkonnaminister on valitsuskabineti liige, kelle vastutusalaks on looduskeskkonna ja elurikkuse kaitse.
Vaata Hübriidhaab ja Keskkonnaminister
Kloon
Kloon on raku või organismi vegetatiivne järglaskond ja seetõttu geneetiliselt ühetaoline.
Vaata Hübriidhaab ja Kloon
Laasimine
Langetatud puu laasimine kirvega 1939. aastal USA-s Arizonas. Kirvega laasimine eeldab teistsugust tehnikat ja ohutusreeglite järgimist kui saega töötamine Langetatud puu laasimine kettsaega. Ohutuse tagamiseks kasutatakse saagija pool puud sae tõmbavat ehk alumist külge, puud saagija ja sae vahele jättes võib kasutada lükkavat ehk ülemist külge Kasvava puu laasimine oksasaega 1978.
Vaata Hübriidhaab ja Laasimine
Laast
Käsitsi lõigatud kuusest katusepilpad ehk -laastud Kõrvemaal 2021 Laast on lõiketöötlemisel eralduv peenestatud materjal.
Vaata Hübriidhaab ja Laast
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Hübriidhaab ja Läti
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Hübriidhaab ja Leedu
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Hübriidhaab ja Leht
Lehtpuud
Arukask (''Betula pendula'') Lehtpuud on heitlehised või igihaljad puittaimed katteseemnetaimede hõimkonnast.
Vaata Hübriidhaab ja Lehtpuud
Ligniin
Ligniini keemiline struktuur (üldistus) Ligniin ehk ligneen on varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest.
Vaata Hübriidhaab ja Ligniin
Loomastik
Loomastik ehk fauna on mingil maa-alal elav loomaliikide kogum.
Vaata Hübriidhaab ja Loomastik
Malpiigialaadsed
Malpiigialaadsed (Malpighiales) on kaheiduleheliste õistaimede selts.
Vaata Hübriidhaab ja Malpiigialaadsed
Mööblitööstus
Mansfeldi toolivabrik (Saksamaa, 1972) Mööblitööstus on tööstusharu, mis tegeleb igasugusest materjalist mööbli (v.a kivi, betoon ja tsement) ja mööblilisandite tootmist.
Vaata Hübriidhaab ja Mööblitööstus
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Vaata Hübriidhaab ja Mets
Metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperiment
FAHM katseala (Metsaökosüsteemi) õhuniiskusega manipuleerimise eksperiment (inglise keeles Free Air Humidity Manipulation, lühend FAHM) on Tartu Ülikooli ökofüsioloogia ja rakendusökoloogia töörühma laiaulatuslik välieksperiment, mille käigus uuritakse puude ja metsaökosüsteemi talitlust ja kohanemist suurenenud õhuniiskusel.
Vaata Hübriidhaab ja Metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperiment
Metsaraie
Mehhaniseeritud metsaraie Metsaraie on puude ja põõsaste langetamine koos sellega kaasnevate eel- ja järeltöödega; metsamajanduses rakendatav puude mahavõtmine puidu saamise või metsa hoolduse eesmärgil.
Vaata Hübriidhaab ja Metsaraie
Metsauuendus
Kristian Pikner. Öine raiesmik. 2016 Metsauuendus on metsamajanduse osa, mille tulemusena tekib noor metsapõlvkond.
Vaata Hübriidhaab ja Metsauuendus
Metskits
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.
Vaata Hübriidhaab ja Metskits
Metsloom
Metsloom on metsikuna elutsev loom, vastandina inimese kodustatud hoolealusena elavatele koduloomadele.
Vaata Hübriidhaab ja Metsloom
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Vaata Hübriidhaab ja Närilised
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Hübriidhaab ja Norra
Paber
Paberilehtede virn Bhutanis 2015. aastal Paber (vanakreeka sõnast πάπυρος (pápyros) 'papüürus-lõikhein') on põhiliselt taimsetest kiududest koosnev materjal, mida kasutatakse eelkõige kirjutusmaterjalina (kirjutamisel, trükkimisel ja printimisel), samuti pakkematerjalina pakkimisel (pakkepaber, papp, kartong), tualettpaberina ja muul hügieeniotstarbel ning eripaberina (näiteks tapeet).
Vaata Hübriidhaab ja Paber
Paberipuit
Paberipuiduks nimetatakse puitu, millest toodetakse paberimassi, mida kasutatakse eri paberitoodete tootmiseks.
Vaata Hübriidhaab ja Paberipuit
Pajulised
Raudremmelgas Harilik haab Pajulised (Salicaceae) on kaheiduleheliste taimede sugukond, millesse kuuluvad ka perekonnad paju (Salix) ja pappel (Populus).
Vaata Hübriidhaab ja Pajulised
Pappel
Must pappel Pappel (Populus L.) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Vaata Hübriidhaab ja Pappel
Päev
Maal 2. aprillil kell 13:00 UTC Päev on ajavahemik planeedi pinna kindlas punktis, mille jooksul päike (või planeedisüsteemi keskne täht) on horisondist kõrgemal.
Vaata Hübriidhaab ja Päev
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Vaata Hübriidhaab ja Põder
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Vaata Hübriidhaab ja Põhja-Euroopa
Põld
Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Vaata Hübriidhaab ja Põld
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Hübriidhaab ja Perekond (bioloogia)
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Hübriidhaab ja Poola
Raiering
Raiering või raidering (rotation period) on aeg, mille kestel metsaosad (puistud, metsaeraldised) uuendatakse.
Vaata Hübriidhaab ja Raiering
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on Eesti valitsusasutus, mille eesmärk on kavandada ja viia ellu Eesti regionaalarengu, maaelu-, põllumajandus- ja kalanduspoliitikat.
Vaata Hübriidhaab ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Hübriidhaab ja Rootsi
Saetööstus
Saetööstus on tööstusharu, mis tegeleb saematerjali tootmisega.
Vaata Hübriidhaab ja Saetööstus
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Hübriidhaab ja Saksamaa
Saun
Vana palkseina ja uue rookatusega suitsusaun Hiiumaal 2014. aastal Saun Esna allikajärve ääres Suurupi ülemise tuletorni saun, ehitatud 1896 Palksauna keris ja lava. Kerise kohal on kuumaveepaak Eesti kõige põhjapoolsem saun Keri saarel Saun on hoone või ruum, kus kõrgel temperatuuril (tavaliselt 70–100 °C juures) võetakse leili ja pestakse.
Vaata Hübriidhaab ja Saun
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Hübriidhaab ja Seeme
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Vaata Hübriidhaab ja Seened
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Hübriidhaab ja Soome
Suusad
236x236px Suusad on paarina kasutatavad ja jalatsite külge kinnitatavad lumel liikumise ehk suusatamise vahendid.
Vaata Hübriidhaab ja Suusad
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Hübriidhaab ja Taani
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Hübriidhaab ja Taimed
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Vaata Hübriidhaab ja Tüvi
Tõuk
Tõuk on zooloogiamõiste, mille all peetakse silmas putukate, eeskätt täismoondeliste kiletiivaliste ja mardikaliste, vastseid.
Vaata Hübriidhaab ja Tõuk
Triploidne haab
Triploidne haab (Populus tremula f. gigas Nilsson-Ehle) on hariliku haava vorm, millel on triploidne kromosoomigarnituur.
Vaata Hübriidhaab ja Triploidne haab
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Vaata Hübriidhaab ja Tselluloos
Tselluloosi- ja paberitööstus
Paolo Monti, 1980 Tselluloosi- ja paberitööstus hõlmab ettevõtteid, kes kasutavad toormaterjalina puitu ja toodavad tselluloosi, puitmassi, paberit, pappi ja teisi tselluloosipõhiseid tooteid.
Vaata Hübriidhaab ja Tselluloosi- ja paberitööstus
Tuletikk
Põlev tuletikk Tuletikk on vahend tule süütamiseks.
Vaata Hübriidhaab ja Tuletikk
Võõrliik
kalakasvandustesse toodud harilik pakslaup pääses vabadusse ja on muutunud ohtlikuks võõrliigiks ning nende arvukust püütakse erinevate vahenditega piirata (2016) Võõrliik (ehk introdutseeritud liik, vahel ka eksoot) on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil.
Vaata Hübriidhaab ja Võõrliik
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Vaata Hübriidhaab ja Võra
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Vaata Hübriidhaab ja Vegetatsiooniperiood
Vineer
Kuusepuidust vineer mänguasjad 1930. aastatest. Nikolai Willeri ettevõtte NiWi toodang Vineer on kihiline puitmaterjal, mida valmistatakse õhukeste puitlehtede (spoonide) kokkuliimimisel kihiti üks teise peale.
Vaata Hübriidhaab ja Vineer
Tuntud ka kui Populus tremula x Populus tremuloides, Populus x wettsteinii.