44 suhted: Aeratsioon, Aktiivne varu, Akumulatsioon, Aluselisus, Eesti sood, Eksport, Elektrijuhtivus, Emajõe-Suursoo, Geokeemia, Harilik küüvits, Huulhein, Inventuur, Kahlajad, Kaitseala, Kanarbik, Karusammal, Kasvuhooneefekt, Kuivendus, Kukemari, Loodusturism, Madalsoo, Muraka raba, Orgaaniline aine, Põlevkivi, Pinnakate, Pioneerliik, Puhverdusvõime, Raba, Rabamänd, Raskmetallid, Reostuskoormus, Samblikud, Sammaltaimed, Sinikas, Soo, Soojuselektrijaam, Sookail, Sookaitseala, Soontaimed, Turbalasund, Turbasammal, Turvas, Veerežiim, Vesinikeksponent.
Aeratsioon
Aeratsioon ehk õhustus ehk õhustamine (kreeka sõnast aēr 'õhk') on protsess, mille käigus õhku või hapnikku juhitakse, segustatakse või lahustatakse vedelikus (veeaeratsioon) või mingis muus (lähedases) aines.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Aeratsioon · Näe rohkem »
Aktiivne varu
Aktiivne varu (ingl.k. active inventory) on laovaru, mille moodustavad ettevõtte hoiustatavad materjalid ja valmistooted, mis on mõeldud kasutamiseks tootmises ja/või müügitellimuste täitmiseks.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Aktiivne varu · Näe rohkem »
Akumulatsioon
Akumulatsioon on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Akumulatsioon · Näe rohkem »
Aluselisus
Aluselisus ehk leelisus ehk leeliselisus on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Aluselisus · Näe rohkem »
Eesti sood
Viru raba, august 2009 Eesti sood on Eesti vabariigi territooriumil paiknevad sood.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Eesti sood · Näe rohkem »
Eksport
Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Eksport · Näe rohkem »
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »
Emajõe-Suursoo
Emajõe-Suursoo (ka: Emajõe soostik) on soostik Tartu maakonnas.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Emajõe-Suursoo · Näe rohkem »
Geokeemia
Geokeemia on teadusharu, mis uurib keemiliste elementide ja nende isotoopide sisaldust ja jaotumust mineraalides, maakides, kivimites, mullas, vees ja atmosfääris ning nende ringlust looduses.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Geokeemia · Näe rohkem »
Harilik küüvits
Harilik küüvits (Andromeda polifolia) on taimeliik kanarbikuliste sugukonnast küüvitsa perekonnast.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Harilik küüvits · Näe rohkem »
Huulhein
Huulhein (Drosera L.) on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Huulhein · Näe rohkem »
Inventuur
Inventuur on esemete koguste ja seisundi füüsiline kontroll, alus täpsele inventuuriaruandele ja hindamisele.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Inventuur · Näe rohkem »
Kahlajad
Kahlajateks nimetatakse kõiki kurvitsaliste seltsi kuuluvaid ranniku- ja soolinde peale merelisema eluviisiga ännide, kajakate, tiirude ja alkide.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Kahlajad · Näe rohkem »
Kaitseala
Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud ((loodus)reservaadid).
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Kaitseala · Näe rohkem »
Kanarbik
Kanarbik (Calluna vulgaris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluva kanarbiku perekonna ainuke liik.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Kanarbik · Näe rohkem »
Karusammal
Karusammal (Polytrichum) on lehtsammaltaimede hõimkonda karusamblaliste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Karusammal · Näe rohkem »
Kasvuhooneefekt
Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Kasvuhooneefekt · Näe rohkem »
Kuivendus
Kuivendus (ka kuivendamine) on melioratsioonivõte, millega mingilt alalt eemaldatakse liigne pinna- või pinnasevesi (näiteks drenaažiga).
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Kuivendus · Näe rohkem »
Kukemari
259x259px Kukemari (Empetrum L.) on taimede perekond kanarbikuliste sugukonnast.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Kukemari · Näe rohkem »
Loodusturism
Alpinism on üks loodusturismi vorme Loodusturism (nature tourism) on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Loodusturism · Näe rohkem »
Madalsoo
Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Madalsoo · Näe rohkem »
Muraka raba
Muraka raba idaosa sügisel. Muraka raba põhjaosa. Muraka raba lõunaosa. Muraka raba (ka Muraka soostik) laiub Ida-Viru maakonnas Alutaguse ja Lüganuse vallas, Rannapungerja ning Purtse jõe veelahkmel.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Muraka raba · Näe rohkem »
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »
Põlevkivi
Eesti põlevkivi ehk kukersiit Jordaania põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Põlevkivi · Näe rohkem »
Pinnakate
Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Pinnakate · Näe rohkem »
Pioneerliik
Hawaiil hiljuti tahkestunud laavavoolu pragudes kasvavad pioneerliigid Pioneerliik on vastupidav liik, mis asustab esimesena viljatuid keskkondi või varem bioloogiliselt mitmekesiseid ökosüsteeme, mida on häiritud, näiteks metsatulekahju tõttu.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Pioneerliik · Näe rohkem »
Puhverdusvõime
Puhverdusvõime on keemias (puhver)lahuse võime mingi(te) välisteguri(te) tingimuses säilitada esialgne reaktsioon (olgu see siis aluseline, happeline või neutraalne).
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Puhverdusvõime · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Raba · Näe rohkem »
Rabamänd
Rabamänd (Pinus sylvestris var. nana) on hariliku männi üks varieteete.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Rabamänd · Näe rohkem »
Raskmetallid
Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Raskmetallid · Näe rohkem »
Reostuskoormus
Reostuskoormus ehk saastekoormus on mingis ajavahemikus (nt ööpäevas) puhastusseadmesse jõudva või keskkonda heidetava reoaine hulk.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Reostuskoormus · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Samblikud · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Sinikas
Sinikas (Vaccinium uliginosum) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane kääbuspõõsas.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Sinikas · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Soo · Näe rohkem »
Soojuselektrijaam
Yallourni soojuselektrijaam Austraalias Soojuselektrijaam (lühend SEJ) ehk soojusjõujaam on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Soojuselektrijaam · Näe rohkem »
Sookail
Sookail (Rhododendron tomentosum) on kanarbikuliste sugukonda rododendroni perekonda kuuluv kääbuspõõsas.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Sookail · Näe rohkem »
Sookaitseala
Sookaitseala on looduskaitsealuse territooriumi tüüp, mis võeti Eestis kasutusele 1981.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Sookaitseala · Näe rohkem »
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Soontaimed · Näe rohkem »
Turbalasund
Turbalasund on soomassiivi või soostiku turbakihid tervikliku koguminaÖkoloogialeksikon.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Turbalasund · Näe rohkem »
Turbasammal
Turbasammal ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede hõimkonda kuuluv perekond.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Turbasammal · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Turvas · Näe rohkem »
Veerežiim
Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Veerežiim · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Inimtegevuse mõju Eesti soodele ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »