Kiiremini kui brauser!
56 suhted: Anna Ivanovna, Ülemsalanõukogu, Balti laevastik, Burchard Christoph von Münnich, Elisabet, Fort, Golitsõn, Heino Gustavson, Kaarli mõis, Kindral en chef, Kindralleitnant, Kindralmajor, Koigi mõis, Kriimani mõis, Kroonlinna kindlus, Liivimaa, Marssal, Naissaar, Narva lahing (1700), Olion, Paldiski sadam, Püha Aleksander Nevski orden, Püha Andreas Esmakutsutu orden, Peeter I, Prantsusmaa, Preisimaa, Rootsi, Rubla, Rzeczpospolita, Soome laht, Stockholm, Tallinna sadam, Tallinna toomkirik, Uusikaupunki rahu, Vappepitaaf, Venemaa Keisririik, Vestfaal, Viiburi linnus, 1687, 1700, 1714, 1721, 1722, 1723, 1727, 1731, 1733, 1734, 1739, 1741, ..., 1743, 1744, 1745, 1746, 1752, 6. august. Laienda indeks (6 rohkem) »
Anna Ivanovna
Anna Ivanovna portree Anna Ivanovna ehk Anna Joannovna (vene keeles Анна Иоанновна või Анна Ивановна; 7. veebruar (28. jaanuar vkj) 1693 Moskva – 28. oktoober (17. oktoober vkj) 1740 Peterburi) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütar.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Anna Ivanovna · Näe rohkem »
Ülemsalanõukogu
Ülemsalanõukogu (ka Kõrgeim Salanõukogu, vene keeles Верхо́вный та́йный сове́т) oli aastatel 1726–1730 kõrgeim nõuandev riigivõimuorgan Venemaa keisririigis.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Ülemsalanõukogu · Näe rohkem »
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Balti laevastik · Näe rohkem »
Burchard Christoph von Münnich
Burchard Christoph von Münnich Münnichite vapp Burchard Christoph von Münnich (vene keeles Христофор Антонович Минихvõi фон Миних) (19. mai 1683 Neuenhuntorfi mõis, Oldenburg Põhja-Saksamaa – 16. oktoober 1767) oli saksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane ja sõjaväelane kindralfeldmarssal (1732), Venemaa keisririigi krahv (1728).
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Burchard Christoph von Münnich · Näe rohkem »
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Elisabet · Näe rohkem »
Fort
Põhjamere ääres, 18 kilomeetrit Suurbritannia põhjapoolseimast linnast Invernessist kirdes Fort on ehitisena ühest või mitmest fortifikatsiooniehitisest koosnev üksik kindlus(tus).
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Fort · Näe rohkem »
Golitsõn
Golitsõn (vene keeles Голицын, prantsuse keeles Galitzine) on Leedu päritolu aadlisuguvõsa Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Golitsõn · Näe rohkem »
Heino Gustavson
Heino Gustavson (23. jaanuar 1923 Tallinn – 27. veebruar 2005 Tallinn) oli eesti aja- ja koduloolane.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Heino Gustavson · Näe rohkem »
Kaarli mõis
Kaarli mõis oli mitme Eesti mõisa nimi.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Kaarli mõis · Näe rohkem »
Kindral en chef
Kindral en chef on mitmetes riikides kehtinud või kehtiv sõjaväeline auaste.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Kindral en chef · Näe rohkem »
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Kindralleitnant · Näe rohkem »
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Kindralmajor · Näe rohkem »
Koigi mõis
Kunagise Koigi mõisa peahoone 2008. aasta jaanuaris Koigi mõis 09.02.2021 Koigi mõis (saksa keeles Koik) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Koigi mõis · Näe rohkem »
Kriimani mõis
Kriimani mõisa peahoone esikülg 2017. aastal Kriimani mõisa peahoone tagakülg 2017. aastal Kriimani mõis (saksa keeles Brinkenhof) oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Kriimani mõis · Näe rohkem »
Kroonlinna kindlus
Tänapäevani säilinud kaitseseinad (juuli 2012) Kroonlinna kindlus (vene keeles Кронштадтская крепость) oli kindlus Venemaal Kroonlinna ümber.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Kroonlinna kindlus · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Liivimaa · Näe rohkem »
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Marssal · Näe rohkem »
Naissaar
Naissaar (soome keeles Naissaari, saksa keeles Nargen, rootsi keeles Nargö, vahel nimetatud ka Nargent) on Eesti põhjaranniku saar, mis eraldab Tallinna lahte ülejäänud Soome lahest.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Naissaar · Näe rohkem »
Narva lahing (1700)
Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Narva lahing (1700) · Näe rohkem »
Olion
Olion on endine kirjastus Eestis.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Olion · Näe rohkem »
Paldiski sadam
Paldiskis on/oli mitu sadamat.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Paldiski sadam · Näe rohkem »
Püha Aleksander Nevski orden
Püha Aleksander Nevski orden, ametlikult Keiserlik Püha vürst Aleksander Nevski orden (vene keeles Орден Святого Александра Невского, ametlikult Императорский Орден Святого Благоверного Князя Александра Невского) oli Venemaa keisririigi kõrge autasu aastatel 1725−1917.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Püha Aleksander Nevski orden · Näe rohkem »
Püha Andreas Esmakutsutu orden
Keiserlik Püha Apostli Andreas Esmakutsutu orden, lühendatult ka Püha Andreas Esmakutsutu orden ja Püha Andrease orden (vene keeles Императорский орден Святого Апостола Андрея Первозванного) oli 1698.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Püha Andreas Esmakutsutu orden · Näe rohkem »
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Peeter I · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Preisimaa · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Rootsi · Näe rohkem »
Rubla
Rubla on praegusel Venemaal, Nõukogude Liidus ning varasemal Venemaal kehtinud rahaühik.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Rubla · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Soome laht · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Stockholm · Näe rohkem »
Tallinna sadam
Tallinna sadam on ajalooline sadamakoht, osa praegusest Vanasadamast.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Tallinna sadam · Näe rohkem »
Tallinna toomkirik
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Tallinna toomkirik · Näe rohkem »
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Uusikaupunki rahu · Näe rohkem »
Vappepitaaf
Eestimaa aadliku ja Rootsi ohvitseri Heinrich von Knorringi vappepitaaf Niguliste kirikus Vappepitaaf on epitaafi ja surnusildi funktsioone ühendav enamasti puust nikerdatud polükroomne aadlivapina kujundatud mälestustahvel koos mälestustekstiga, mis on aadlisoost surnu mälestuseks kirikusse üles seatud.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Vappepitaaf · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Vestfaal · Näe rohkem »
Viiburi linnus
Viiburi linnus (juuni 2012) Viiburi linnus (soome keeles Viipurin linna, rootsi keeles Wiborgs slott) on rootslaste ehitatud keskaegne linnus Karjalas, mille ümber kujunes Viiburi linn.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja Viiburi linnus · Näe rohkem »
1687
1687.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja 1687 · Näe rohkem »
1700
1700.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja 1700 · Näe rohkem »
1714
1714.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja 1714 · Näe rohkem »
1721
1721.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja 1721 · Näe rohkem »
1722
1722.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja 1722 · Näe rohkem »
1723
1723.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja 1723 · Näe rohkem »
1727
1727.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja 1727 · Näe rohkem »
1731
1731.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja 1731 · Näe rohkem »
1733
1733.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja 1733 · Näe rohkem »
1734
1734.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja 1734 · Näe rohkem »
1739
1739.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja 1739 · Näe rohkem »
1741
1741.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja 1741 · Näe rohkem »
1743
1743.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja 1743 · Näe rohkem »
1744
1744.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja 1744 · Näe rohkem »
1745
1745.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja 1745 · Näe rohkem »
1746
1746.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja 1746 · Näe rohkem »
1752
1752.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja 1752 · Näe rohkem »
6. august
6.
Uus!!: Johann Ludwig Luberas von Pott ja 6. august · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Johann Ludwig Pott von Luberas, Johann Ludwig von Pott.
