Kiiremini kui brauser!
92 suhted: Allohvitser, Baranavičy, Berliin, Eesti, Eesti kindralkomissariaat, Eesti SS-leegion, Friedrich Jeckeln, Galiitsia, Gdańsk, Hauptmann, Heinrich Himmler, Jalavägi, Jüri Kotšinev, Kaitsepataljonid, Kaitsepataljonid (Eesti Vabadussõda), Kapral, Kasakad, Kolmas riik, Kolonel, Kolonelleitnant, Kompanii, Kultuur ja Elu, Kuramaa lahingud, Läti kindralkomissariaat, Leitnant, Leningradi oblast, Major, Mihhal Vituška, Minsk, Nõukogude okupatsioon Lätis (1940–1941), Normandia, Normandia dessant, Ohvitser, Omakaitse, Ostland, Partisan, Pataljon, Politsei, Politseipataljon Ostland, Poola, Punaarmee, Reamees, Reichsführer, Relva-SS, Saksa keel, Saksa Korrapolitsei, Sõjavang, Słuck, Smolensk, SS, ..., SS-Oberst-Gruppenführer, Suursaksa Riik, Suvesõda, Tarass Ševtšenko, Teine maailmasõda, Ukraina, Umsiedlung, Valgevene, Valgevene kindralkomissariaat, Väegrupp Mitte, Väegrupp Nord, Vene vabastusarmee, Voldemārs Veiss, Wehrmacht, 1941, 1945, 286. Kaitsepataljon, 287. Kaitsepataljon, 288. Kaitsepataljon, 289. Politsei Jalaväepataljon, 29. Kaitsepataljon, 290. Politsei Pioneeripataljon, 291. Politsei Jalaväepataljon, 292. Politsei Jalaväepataljon, 293. Politsei Jalaväepataljon, 30. Eesti Politseipataljon, 30. Kaitsepataljon, 31. Eesti Politseipataljon, 31. Kaitsepataljon, 32. Eesti Politseipataljon, 32. Kaitsepataljon, 33. Kaitsepataljon, 34. Kaitsepataljon, 35. Kaitsepataljon, 36. Kaitsepataljon, 37. Kaitsepataljon, 38. Kaitsepataljon, 39. Kaitsepataljon, 40. Kaitsepataljon, 41. Kaitse Tagavarapataljon, 42. Kaitse Pioneeripataljon, 6. juuli. Laienda indeks (42 rohkem) »
Allohvitser
Saksa ohvitser ja allohvitser (seisab) nõu pidamas Teise maailmasõja ajal Soome mereväe vanemallohvitser 2006 Allohvitser on sõjaväe nooremjuhi (alljuhi) karjäärimudel, sõjaväeline staatus ja teenistuslik vahelüli ohvitseride ja sõdurite vahel.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Allohvitser · Näe rohkem »
Baranavičy
Lenini väljak Baranavičy (transkribeerituna Baranavitšõ) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Baranavičy rajooni halduskeskus.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Baranavičy · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Berliin · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti kindralkomissariaat
Eesti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Estland) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksamaa poolt okupeeritud Eesti territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Eesti kindralkomissariaat · Näe rohkem »
Eesti SS-leegion
Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Eesti SS-leegion · Näe rohkem »
Friedrich Jeckeln
Friedrich Jeckeln Friedrich Jeckeln (2. veebruar 1895 Hornberg – 3. veebruar 1946 Riia) oli saksa sõjaväelane, SS-kindral ja Kolmanda Riigi kõrge politseiametnik.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Friedrich Jeckeln · Näe rohkem »
Galiitsia
Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Galiitsia · Näe rohkem »
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Gdańsk · Näe rohkem »
Hauptmann
Saksa hauptmanni õlak Hauptmann on ohvitseri auaste saksakeelsetes riikides.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Hauptmann · Näe rohkem »
Heinrich Himmler
Heinrich Himmler Heinrich Himmler (1907) Heinrich Luitpold Himmler (7. oktoober 1900 München – 23. mai 1945 Lüneburg) oli Saksamaa poliitik, ja Schutzstaffeli juht.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Heinrich Himmler · Näe rohkem »
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Jalavägi · Näe rohkem »
Jüri Kotšinev
Jüri Kotšinev (sündinud 24. aprillil 1960) on Eesti sõjaajaloolane, kirjanik ja publitsist.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Jüri Kotšinev · Näe rohkem »
Kaitsepataljonid
Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Kaitsepataljonid · Näe rohkem »
Kaitsepataljonid (Eesti Vabadussõda)
Kaitsepataljonid olid Eesti Vabadussõja ajal 1918.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Kaitsepataljonid (Eesti Vabadussõda) · Näe rohkem »
Kapral
Eesti maaväe kaprali auastmetunnus Kapral on kogenud sõduri sõjaväeline auaste Eesti kaitseväes ja teistes peamiselt preisi traditsioonidega armeedes.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Kapral · Näe rohkem »
Kasakad
"Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas" Ilja Repin 1880–1890 kasakad 19. sajandi lõpus Kasakad on idaslaavi sotsiaalne rühm, algse elupaigaga Ida-Euroopa lõunapoolsetes steppides: Venemaal, Kasahstanis ja Ukrainas.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Kasakad · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Kolonel
Kolonel on sõjaväeline auaste paljudes riikides, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Kolonel · Näe rohkem »
Kolonelleitnant
Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Kolonelleitnant · Näe rohkem »
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Kompanii · Näe rohkem »
Kultuur ja Elu
Kultuur ja Elu (kuni 1959. aastani Kultuuritöötaja) on Eesti ajakiri, mis ilmub aastast 1958.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Kultuur ja Elu · Näe rohkem »
Kuramaa lahingud
Kuramaa lahingud (tuntud ka kui Kuramaa kott ja Kura kott) toimusid Teise maailmasõja ajal 16. oktoobrist 1944 8. maini 1945 Saksa ja Nõukogude vägede vahel.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Kuramaa lahingud · Näe rohkem »
Läti kindralkomissariaat
Läti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Lettland) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksa Kolmanda Riigi poolt okupeeritud Lätis moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade (Ostland) Riigikomissariaadi koosseisu.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Läti kindralkomissariaat · Näe rohkem »
Leitnant
100px Leitnant on sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on madalam kaptenist ja kõrgem nooremleitnandist.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Leitnant · Näe rohkem »
Leningradi oblast
Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Leningradi oblast · Näe rohkem »
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Major · Näe rohkem »
Mihhal Vituška
Mihhal Apanasavitš Vituška (valgevene keeles Міхал Апанасавіч Вітушка; 5. november 1907 Niaśviž – 7. jaanuar 1945 Rudnitski mets Valgevenes, teistel andmetel 27. aprill 2006 München) oli valgevene poliitik ja sõjaväelane (kindral), Teise maailmasõja järel Nõukogude-vastase vastuspanuliikumise juht Valgevenes.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Mihhal Vituška · Näe rohkem »
Minsk
Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Minsk · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Lätis (1940–1941)
Nõukogude okupatsioon Lätis oli Läti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Nõukogude okupatsioon Lätis (1940–1941) · Näe rohkem »
Normandia
Normandia lipp Normandia (prantsuse Normandie) on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche'i ääres.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Normandia · Näe rohkem »
Normandia dessant
Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944 Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Normandia dessant · Näe rohkem »
Ohvitser
Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Ohvitser · Näe rohkem »
Omakaitse
Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Omakaitse · Näe rohkem »
Ostland
Ostland ehk Ida-alade Riigikomissariaat (saksa Reichskommissariat Ostland) oli Saksa Riigi poolt Nõukogude Liidult Teise maailmasõja käigus okupeeritud maa-alade haldusüksus Alfred Rosenbergi juhitud Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi koosseisus, aastail 1941–1945.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Ostland · Näe rohkem »
Partisan
Partisan ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Partisan · Näe rohkem »
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Pataljon · Näe rohkem »
Politsei
Politsei buss alarmsõidul Tartus, Supilinnas, Oa tänaval. 2016. aasta september. Politsei on ühiskonna (tänapäeval riigi või linna) poolt ametisse pandud jõudu rakendav struktuur, mis on ette nähtud ühiskonnaliikmete vahelistes suhetes korra säilitamiseks (nn sisemisteks vajadusteks).
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Politsei · Näe rohkem »
Politseipataljon Ostland
Politseipataljon Ostland (saksa keeles Polizei Front-Bataillon Ostland) oli Teise maailmasõja ajal Saksamaal moodustatud väeüksus.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Politseipataljon Ostland · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Poola · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Punaarmee · Näe rohkem »
Reamees
Eesti maaväe reamehe õlak Reamees on paljudes riikides, sealhulgas tänapäeval Eestis, maaväes (paljudes riikides ka õhuväes) madalaim sõjaväeline auaste.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Reamees · Näe rohkem »
Reichsführer
Reichsführer ehk Reichsführer-SS oli SS-i (Schutzstaffel) kõrgeim sõjaväeline auaste Kolmandas Riigis.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Reichsführer · Näe rohkem »
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Relva-SS · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa Korrapolitsei
Saksa korrapolitsei (saksa keeles Deutsche Ordnungspolizei) oli Saksamaal ajalooliselt välja kujunenud vormiriietust kandev korrakaitsepolitsei.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Saksa Korrapolitsei · Näe rohkem »
Sõjavang
Sõjavang on sõjas olevate riikide vastaspoole vangi võetud võitleja.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Sõjavang · Näe rohkem »
Słuck
Słuck (taraškievica: Słucak; transkribeerituna Slutsk; Slutsak) on linn Valgevenes Minski oblastis, Słucki rajooni halduskeskus.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Słuck · Näe rohkem »
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Smolensk · Näe rohkem »
SS
(eesti keeles "kaitsemalev"), lühendatuna SS või ruunides 16px oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja SS · Näe rohkem »
SS-Oberst-Gruppenführer
Oberstgruppenführer (juunist 1942 Oberst-gruppenführer) oli SS-i (Schutzstaffel) auaste Kolmandas Riigis, mis vastas Generaloberst'ile Wehrmachtis või kindralkoloneli ja kindralpolkovniku auastmele teistes armeedes.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja SS-Oberst-Gruppenführer · Näe rohkem »
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Suursaksa Riik · Näe rohkem »
Suvesõda
Suvesõda oli Eestis Teises maailmasõjas 1941.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Suvesõda · Näe rohkem »
Tarass Ševtšenko
Tarass Ševtšenko (ukraina keeles Тарас Григорович Шевченко; 9. märts 1814 (vana kalendri järgi 25. veebruar) Morõntsi, Kiievi kubermang (tänapäeval Tšerkassõ oblast) – 10. märts 1861 Peterburi) oli ukraina kirjanik ja kunstnik, tänapäevase ukraina kirjanduse rajaja.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Tarass Ševtšenko · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Ukraina · Näe rohkem »
Umsiedlung
''Umsiedlung'''it kujutav plakat 1939. aastast Umsiedlung (saksa keeles 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli aktsioon, mille käigus asustati 1939.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Umsiedlung · Näe rohkem »
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Valgevene · Näe rohkem »
Valgevene kindralkomissariaat
Valgevene kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Weißruthenien; valgevene keeles Генеральная акруга Беларусь) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksamaa poolt okupeeritud Valgevene ja osaliselt Poola territooriumil moodustatud haldusüksus (1941–1944), mis kuulus Ida-alade (Ostland) kindralkubermangu koosseisu.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Valgevene kindralkomissariaat · Näe rohkem »
Väegrupp Mitte
Väegrupp Mitte (saksa keeles Heeresgruppe Mitte) oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Wehrmachti kuulunud väeüksus.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Väegrupp Mitte · Näe rohkem »
Väegrupp Nord
Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »
Vene vabastusarmee
Andrei Vlassov ja Vene Vabastusarmee, 1944. Vene vabastusarmee (vene keeles Русская освободительная армия) oli vene vabatahtlike üksus, mis võitles teises maailmasõjas Saksamaa poolel.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Vene vabastusarmee · Näe rohkem »
Voldemārs Veiss
Voldemārs Veiss (7. november 1899 Riia – 17. aprill 1944 Riia) oli Läti Armee kolonel ja Saksa Waffen-SS-i Standartenführer (kolonel).
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Voldemārs Veiss · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja Wehrmacht · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 1941 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 1945 · Näe rohkem »
286. Kaitsepataljon
286.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 286. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
287. Kaitsepataljon
287.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 287. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
288. Kaitsepataljon
288.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 288. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
289. Politsei Jalaväepataljon
289.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 289. Politsei Jalaväepataljon · Näe rohkem »
29. Kaitsepataljon
29.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 29. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
290. Politsei Pioneeripataljon
290.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 290. Politsei Pioneeripataljon · Näe rohkem »
291. Politsei Jalaväepataljon
291.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 291. Politsei Jalaväepataljon · Näe rohkem »
292. Politsei Jalaväepataljon
292.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 292. Politsei Jalaväepataljon · Näe rohkem »
293. Politsei Jalaväepataljon
293.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 293. Politsei Jalaväepataljon · Näe rohkem »
30. Eesti Politseipataljon
30.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 30. Eesti Politseipataljon · Näe rohkem »
30. Kaitsepataljon
30.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 30. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
31. Eesti Politseipataljon
288.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 31. Eesti Politseipataljon · Näe rohkem »
31. Kaitsepataljon
31.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 31. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
32. Eesti Politseipataljon
32.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 32. Eesti Politseipataljon · Näe rohkem »
32. Kaitsepataljon
32.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 32. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
33. Kaitsepataljon
33.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 33. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
34. Kaitsepataljon
34.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 34. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
35. Kaitsepataljon
35.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 35. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
36. Kaitsepataljon
36.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 36. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
37. Kaitsepataljon
37. Kaitsepataljon (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 37) oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt Eestis vabatahtlikest 1941. aastal moodustatud sõjaväeüksus.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 37. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
38. Kaitsepataljon
38.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 38. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
39. Kaitsepataljon
39.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 39. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
40. Kaitsepataljon
40. Kaitsepataljon (valveteenistus) ehk 40. Kaitsepataljon (valveteenistus) Pleskau (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 40 ehk Schutzmannschaft Wacht Bataillon 40 Pleskau) formeeriti vabatahtlikest 1941 aasta augustis Võrus, Valgas ja Petseris. Vabatahtlik kaitsepataljon värvati väegruppi Nord tagalaülemjuhataja Franz von Roquesi ja Rusland-Nordi kõrgema SS-i ja politseijuhi korraldusel. Pataljoni suurus oli neli kompaniid. Pataljon formeeriti valve ja julgestusteenistuseks Pihkvas.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 40. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
41. Kaitse Tagavarapataljon
41.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 41. Kaitse Tagavarapataljon · Näe rohkem »
42. Kaitse Pioneeripataljon
42.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 42. Kaitse Pioneeripataljon · Näe rohkem »
6. juuli
6.
Uus!!: Kaitsepataljonid ja 6. juuli · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kaitse Vahipataljonid, Kaitsepataljon, Politseipataljon, Politseipataljonid, Schuma, Schutzmannschaft.
