Sisukord
26 suhted: Bioloogiline lagunemine, Brüofloora, Eesti, Eesti samblad, Eos, Euroopa, Kahekojaline taim, Kaksikhambalised, Kaksikhammas, Lainjas kaksikhammas, Lähistroopika, Lõunapoolkera, Lehelaba, Leherood, Lehtsamblad, Lehtsammaltaimed, Liik (bioloogia), Munajas leht, Okasmetsavöönd, Põhjapoolkera, Perekond (bioloogia), Sammaltaimed, Selts (bioloogia), Sugukond (bioloogia), Taimed, Troopika.
Bioloogiline lagunemine
Bioloogiline lagunemine ehk biolagunemine ehk biodegradatsioon on orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel.
Vaata Kaksikhammas ja Bioloogiline lagunemine
Brüofloora
Brüofloora ehk sammaltaimestik on mingis paigas elavate samblaliikide kogum.
Vaata Kaksikhammas ja Brüofloora
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Kaksikhammas ja Eesti
Eesti samblad
Eestis on kindlaks tehtud 560 liiki sammaltaimi (seisuga 2006).
Vaata Kaksikhammas ja Eesti samblad
Eos
Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
Vaata Kaksikhammas ja Eos
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Kaksikhammas ja Euroopa
Kahekojaline taim
Kahekojalised ehk diöötsilised ehk lahksugulised on taimed, kus ühel taimel on ainult kas isasõied või emasõied.
Vaata Kaksikhammas ja Kahekojaline taim
Kaksikhambalised
Kaksikhambalised (Dicranaceae) on lehtsammaltaimede klassi kuuluv sugukond.
Vaata Kaksikhammas ja Kaksikhambalised
Kaksikhammas
Kaksikhammas (Dicranum) on kaksikhambalaadsete seltsi ja kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaimede perekond.
Vaata Kaksikhammas ja Kaksikhammas
Lainjas kaksikhammas
Lainjas kaksikhammas (Dicranum polysetum) kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Kaksikhammas ja Lainjas kaksikhammas
Lähistroopika
Lähis-troopika piirkonnad Lähistroopika on Maa piirkond troopika ja parasvöötme vahel, mis üldiselt vastab lähistroopilisele kliimavöötmele.
Vaata Kaksikhammas ja Lähistroopika
Lõunapoolkera
Lõunapoolkera Lõunapoolkera on ekvaatorist lõuna pool asuv osa Maast.
Vaata Kaksikhammas ja Lõunapoolkera
Lehelaba
Lehelaba on lehe peamine, fotosünteesiv osa.
Vaata Kaksikhammas ja Lehelaba
Leherood
Hõlmikpuu dihhotoomselt roodunud lehed Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud.
Vaata Kaksikhammas ja Leherood
Lehtsamblad
Lehtsamblad (Bryopsida) on lehtsammaltaimede hõimkonna liigirikkaim klass: siia kuulub umbes 95% sammaltaimedest.
Vaata Kaksikhammas ja Lehtsamblad
Lehtsammaltaimed
Lehtsammaltaimed (Bryophyta) on taimede hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed pehmed, tavaliselt 1–10 cm pikkused, harva pikemad sammaltaimed.
Vaata Kaksikhammas ja Lehtsammaltaimed
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Kaksikhammas ja Liik (bioloogia)
Munajas leht
Arukase munajas leht Munajas leht on piklik leht, mille laba kõige laiem koht on keskkohast allpool (st leherootsule lähemal).
Vaata Kaksikhammas ja Munajas leht
Okasmetsavöönd
Okasmetsavöönd Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas.
Vaata Kaksikhammas ja Okasmetsavöönd
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Vaata Kaksikhammas ja Põhjapoolkera
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Kaksikhammas ja Perekond (bioloogia)
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Vaata Kaksikhammas ja Sammaltaimed
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Vaata Kaksikhammas ja Selts (bioloogia)
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Kaksikhammas ja Sugukond (bioloogia)
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Kaksikhammas ja Taimed
Troopika
Troopika on Maa piirkond pöörijoonte vahel ja läheduses.
Vaata Kaksikhammas ja Troopika
Tuntud ka kui Dicranum.