Ava Google MapsisSisukord
108 suhted: Acta Historica Tallinnensia, Alevik, Amme jõgi, Christophorus Hogensteen, Daniel (Kärkna abt), Dünamünde klooster, Dithmarus, Dormitoorium, Emajõgi, Everhardus, Gerardus, Godefridus, Harjumaa, Hermann II Wesel, Hermann von Buxhövden, Hermannus, Ilmikvend, Järvamaa, Jüriöö ülestõus, Johannes (Kärkna abt 1354), Johannes (Kärkna abt 1484), Johannes de Hapsele, Kabel, Kaev, Kapiitlisaal, Kastell, Käärkamber, Kärkna, Kärkna mõis, Kõrvalaltar, Kersti Markus, Keskaeg, Kivimurd, Klausuur, Klooster, Konvendihoone, Kooriruum, Krüpt, Lammiku, Lööv, Liivi sõda, Maarahvas, Maramaa, Moskva tsaaririik, Naumburg, Novgorodi vabariik, Padise klooster, Pikihoone, Puurmani, Refektoorium, ... Laienda indeks (58 rohkem) »
Acta Historica Tallinnensia
Acta Historica Tallinnensia on Eesti Teaduste Akadeemia ajakiri, mis ilmub koostöös Tallinna Ülikooliga.
Vaata Kärkna klooster ja Acta Historica Tallinnensia
Alevik
Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus.
Vaata Kärkna klooster ja Alevik
Amme jõgi
Amme jõgi on jõgi Eestis, millest valdav osa asub Vooremaal ning lühike suudme-eelne osa Kagu-Eesti lavamaal.
Vaata Kärkna klooster ja Amme jõgi
Christophorus Hogensteen
Christophorus Hogensteen (tema eesnime kirjutati veel Christoffel, Christopher või Christopherus, perekonnanime Hoenstein, Hogenstein, Howenstein) oli Kärkna abt aastail 1528–1535.
Vaata Kärkna klooster ja Christophorus Hogensteen
Daniel (Kärkna abt)
Daniel oli Kärkna abt aastail 1295–1298.
Vaata Kärkna klooster ja Daniel (Kärkna abt)
Dünamünde klooster
Dünamünde klooster (ladina keeles Monasterium Dunemundensis, läti keeles Daugavgrīvas klosteris) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Daugava jõe suudmes, 2,5 kilomeetrit jõe suudmest eemal.
Vaata Kärkna klooster ja Dünamünde klooster
Dithmarus
Dithmarus oli Kärkna abt 1305.
Vaata Kärkna klooster ja Dithmarus
Dormitoorium
Dormitoorium on ühine magamisruum keskaja ja tänapäeva kloostrites ning lossides.
Vaata Kärkna klooster ja Dormitoorium
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Vaata Kärkna klooster ja Emajõgi
Everhardus
Everhardus oli Kärkna abt 1346.
Vaata Kärkna klooster ja Everhardus
Gerardus
Gerardus oli Kärkna abt 1540.
Vaata Kärkna klooster ja Gerardus
Godefridus
Godefridus oli Kärkna abt 1254.
Vaata Kärkna klooster ja Godefridus
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Kärkna klooster ja Harjumaa
Hermann II Wesel
Hermann Weseli piiskoplik vapp on vasakpoolne Hermann II (surnud 15. juunil 1563) oli viimane Tartu piiskop 1552–1558.
Vaata Kärkna klooster ja Hermann II Wesel
Hermann von Buxhövden
Hermann von Buxhövden, Tartu piiskopina Hermann I (1163 – pärast 1248) oli saksa päritolu Liivimaa kirikutegelane ning Lihula ja Tartu piiskopkonna piiskop, Hermann oli nii Tartu piiskopkonna ilmalik maaisand, Saksa-Rooma riigi riigivürst, kui ka vaimulik valitseja.
Vaata Kärkna klooster ja Hermann von Buxhövden
Hermannus
Hermannus oli Kärkna abt aastail 1327–1336.
Vaata Kärkna klooster ja Hermannus
Ilmikvend
Ilmikvend (ladina keeles frater laicus) ehk konvers (ladina keeles frater conversus) on katoliikluses ajalooliselt kloostris elav mees, kes on andnud mungatõotused, aga ei ole preestriks pühitsetud ja teeb peamiselt füüsilist tööd.
Vaata Kärkna klooster ja Ilmikvend
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Kärkna klooster ja Järvamaa
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Vaata Kärkna klooster ja Jüriöö ülestõus
Johannes (Kärkna abt 1354)
Johannes oli Kärkna abt 1354.
Vaata Kärkna klooster ja Johannes (Kärkna abt 1354)
Johannes (Kärkna abt 1484)
Johannes oli Kärkna abt 1484.
Vaata Kärkna klooster ja Johannes (Kärkna abt 1484)
Johannes de Hapsele
Johannes de Hapsele oli Kärkna abt enne 1304.
Vaata Kärkna klooster ja Johannes de Hapsele
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Vaata Kärkna klooster ja Kabel
Kaev
Kaev Aksi saarel Tuhala nõiakaev on Eesti kõige kuulsam kaev Kaev (lõunaeesti murretes läte) on rajatis maapinnast põhjavee ammutamiseks.
Vaata Kärkna klooster ja Kaev
Kapiitlisaal
Kapiitlisaal Canterbury katedraalis Inglismaal Kapiitlisaal ehk kapiitel esinduslik saal kloostris või konvendihoones; tavaliselt on see kahelööviline käärkambri kõrval, kus loeti igal hommikul üks peatükk (kapiitel) piiblist ja toimusid vaimulike nõupidamised.
Vaata Kärkna klooster ja Kapiitlisaal
Kastell
Kastell on linnusetüüp, kus peamist kaitseülesannet täidab ristkülikukujuliselt paiknev ringmüür.
Vaata Kärkna klooster ja Kastell
Käärkamber
Uks käärkambrisse Käärkamber ehk sakristei (saksakeelsest sõnast Sakristei.
Vaata Kärkna klooster ja Käärkamber
Kärkna
Kärkna on küla Tartu maakonnas Tartu vallas Amme jõe põhjakaldal.
Vaata Kärkna klooster ja Kärkna
Kärkna mõis
Kärkna mõis, varem Vanamõisa mõis (saksa keeles Falkenau, varem Wannamoisa) oli riigimõis Tartumaal Äksi kihelkonnas.
Vaata Kärkna klooster ja Kärkna mõis
Kõrvalaltar
Kõrvalaltar on altar, mis asetseb kirikus lisaks peaaltarile.
Vaata Kärkna klooster ja Kõrvalaltar
Kersti Markus
Kersti Markus (sündinud 27. aprillil 1962) on eesti kunstiajaloolane, Villem Raami preemia laureaat.
Vaata Kärkna klooster ja Kersti Markus
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Kärkna klooster ja Keskaeg
Kivimurd
Maa-alune kivimurd marmori kaevandamiseks Carraras Itaalias Kivimurruks nimetatakse kohta Maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive (valdavalt kas ehituskive või viimistlusmaterjali).
Vaata Kärkna klooster ja Kivimurd
Klausuur
Klausuur Inglismaal Klausuur (keskladina sõnast clausura 'suletud ruum') on kinnine sisehoovi ja nelja tiivaga kloostrihoone, kus elatakse oma reeglite järgi ja kuhu ei lasta võõraid.
Vaata Kärkna klooster ja Klausuur
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Vaata Kärkna klooster ja Klooster
Konvendihoone
Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp.
Vaata Kärkna klooster ja Konvendihoone
Kooriruum
Koori asukoht kiriku põhiplaanil Koor (kreeka choros) ehk kooriruum on sakraalarhitektuuris kiriku idaosas olev ruum, kus asub peaaltar.
Vaata Kärkna klooster ja Kooriruum
Krüpt
Krüpt Bayeux' katedraalis Prantsusmaal Krüpt (kreeka keeles kryptos 'varjatud, salajane') oli algselt märtri koobas katakombides.
Vaata Kärkna klooster ja Krüpt
Lammiku
Lammiku on küla Tartu maakonnas Tartu vallas.
Vaata Kärkna klooster ja Lammiku
Lööv
Fresko Püha Peetruse basiilikast Roomas, mis oli viielööviline võlvimata basiilika. Kesklööv on kõrvallöövidest kõrgem, kaugemad kõrvallöövid on omakorda madalamad. Kolmelöövilise gooti kodakiriku sisevaade Vaade Krakówi Püha Kolmainu basiilika kesklööv Lööv on kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud pikisuunaline siseruum pikiehitistes, nagu näiteks kirikutes.
Vaata Kärkna klooster ja Lööv
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Kärkna klooster ja Liivi sõda
Maarahvas
Maarahvas on eestlaste varasem endanimetus, mille päritolu kohta on erinevaid hüpoteese.
Vaata Kärkna klooster ja Maarahvas
Maramaa
Maramaa on küla Tartu maakonnas Tartu vallas.
Vaata Kärkna klooster ja Maramaa
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Kärkna klooster ja Moskva tsaaririik
Naumburg
Naumburg (Naumburg an der Saale) on linn Saksamaa idaosas Saksi-Anhaldi liidumaal Burgenlandkreisis.
Vaata Kärkna klooster ja Naumburg
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Vaata Kärkna klooster ja Novgorodi vabariik
Padise klooster
Padise kloostri varemed Padise klooster oli 14. sajandil Padisele ehitatud tsistertslaste klooster, mille rajasid Dünamündest pärit mungad.
Vaata Kärkna klooster ja Padise klooster
Pikihoone
Pikihoone asukoht kiriku põhiplaanil romaani kiriku pikihoone kesklöövi kooriruumi suunas Pikihoone on kirikuhoone osa, mis on määratud kogudusele.
Vaata Kärkna klooster ja Pikihoone
Puurmani
Puurmani on alevik Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.
Vaata Kärkna klooster ja Puurmani
Refektoorium
Rakvere linnuse refektooriumi 360° panoraamvaade Tomari kloostri refektoorium Portugalis Refektoorium (ladina sõnast refectorium) ehk remter on ühine söögisaal konvendihoone tüüpi linnustes, kloostrites ja ka lossides.
Vaata Kärkna klooster ja Refektoorium
Ringmüür
Ringmüür on keskajal kasutatud linnuse, kindlustatud linna või asula ümber ehitatud kaitsemüür, mis on varustatud tornide, mitmesuguste kaitseseadeldiste ja tugevasti kindlustatud väravatega.
Vaata Kärkna klooster ja Ringmüür
Ristikäik
Ristikäik ümbritseb sisehoovi (Inglismaa) Ristikäik on võlv- või talalaega galeriitaoline ringtee, mis ühe- või kahekorruselisena ümbritseb kloostri klausuuri või konvendihoone nelinurkset sisehoovi, ühendades seda ümbritsevaid ruume.
Vaata Kärkna klooster ja Ristikäik
Saale
Saale on jõgi Saksamaal, Elbe vasakpoolne lisajõgi.
Vaata Kärkna klooster ja Saale
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Kärkna klooster ja Saksa keel
Saksi-Anhalt
Saksi-Anhalt on Saksamaa liidumaa.
Vaata Kärkna klooster ja Saksi-Anhalt
Sangaste
Sangaste ehk Sangastõ ehk Kirikuküla on alevik Valga maakonnas Otepää vallas.
Vaata Kärkna klooster ja Sangaste
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Kärkna klooster ja Tartu
Tartu kindlus
Tartu kindlus 17. sajandil Tartu linna ja Tartu kindluse piiramine. Johann Christoph Brotze kogust Tartu kindlus oli Rootsi võimu ajal 17. sajandil Tartus välja ehitatud kaitserajatiste süsteem, mis hävis Põhjasõjas.
Vaata Kärkna klooster ja Tartu kindlus
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Vaata Kärkna klooster ja Tartu piiskop
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Vaata Kärkna klooster ja Tartu piiskopkond
Tartu vald
Tartu vald on 2.
Vaata Kärkna klooster ja Tartu vald
Tõstesild
Tõstesilla töömehanism Tõstesild Ponta da Bandeira kindluses, Portugalis Tõstesild on liigutatava silla tüüp mida saab mehhanismi abil tõsta horisontaalasendist vertikaalasendisse kogupikkuses.
Vaata Kärkna klooster ja Tõstesild
Travee
Travee halliga: kolmelöövilisel ruumil koosneb travee kolmest võlvikust Ühelöövilisel kirikul moodustab travee üks võlvik. Üks Prantsusmaa Lyoni kirik Travee on kirikuarhitektuuris löövidega kiriku võlvistiku põiksuunaline osa, mis ulatub ühest pikiseinast teiseni.
Vaata Kärkna klooster ja Travee
Tsistertslaste ordu
Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.
Vaata Kärkna klooster ja Tsistertslaste ordu
Ulila
Ulila on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.
Vaata Kärkna klooster ja Ulila
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Vaata Kärkna klooster ja Vaimulik
Vallikraav
Vallikraav Kuressaare linnuse ümber Vallikraav on linnuse, kindluse, lossi, muu ehitise või linna ümber kaevatud lai ja sügav kraav, mis võib olla täidetud veega.
Vaata Kärkna klooster ja Vallikraav
Vesilinnus
Tarvastu ordulinnuse varemed Koluvere linnus Vesilinnus on veega ümbritsetud linnus.
Vaata Kärkna klooster ja Vesilinnus
Vesiveski
Vesiveski Belgias Braine-le-Châteaus Endine Kohila vesiveski Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks.
Vaata Kärkna klooster ja Vesiveski
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Kärkna klooster ja Virumaa
Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.
Vaata Kärkna klooster ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vorbuse
Vorbuse on küla Tartu maakonnas Tartu linnas.
Vaata Kärkna klooster ja Vorbuse
Winandus
Winandus oli Kärkna abt aastail 1277–1287.
Vaata Kärkna klooster ja Winandus
1229
1229.
Vaata Kärkna klooster ja 1229
1233
1233.
Vaata Kärkna klooster ja 1233
1234
1234.
Vaata Kärkna klooster ja 1234
1254
1254.
Vaata Kärkna klooster ja 1254
1264
1264.
Vaata Kärkna klooster ja 1264
1277
1277.
Vaata Kärkna klooster ja 1277
1288
1288.
Vaata Kärkna klooster ja 1288
1295
1295.
Vaata Kärkna klooster ja 1295
1298
1298.
Vaata Kärkna klooster ja 1298
1304
1304.
Vaata Kärkna klooster ja 1304
1305
1305.
Vaata Kärkna klooster ja 1305
1327
1327.
Vaata Kärkna klooster ja 1327
1336
1336.
Vaata Kärkna klooster ja 1336
1346
1346.
Vaata Kärkna klooster ja 1346
1354
1354.
Vaata Kärkna klooster ja 1354
1388
1388.
Vaata Kärkna klooster ja 1388
1397
1397.
Vaata Kärkna klooster ja 1397
1411
1411.
Vaata Kärkna klooster ja 1411
1433
1433.
Vaata Kärkna klooster ja 1433
1462
1462.
Vaata Kärkna klooster ja 1462
1466
1466.
Vaata Kärkna klooster ja 1466
1484
1484.
Vaata Kärkna klooster ja 1484
1504
1504.
Vaata Kärkna klooster ja 1504
1525
1525.
Vaata Kärkna klooster ja 1525
1528
1528.
Vaata Kärkna klooster ja 1528
1535
1535.
Vaata Kärkna klooster ja 1535
1538
1538.
Vaata Kärkna klooster ja 1538
1540
1540.
Vaata Kärkna klooster ja 1540
1544
1544.
Vaata Kärkna klooster ja 1544
1554
1554.
Vaata Kärkna klooster ja 1554
1558
1558.
Vaata Kärkna klooster ja 1558
16. sajand Eestis
16.
Vaata Kärkna klooster ja 16. sajand Eestis
17. sajand
17.
Vaata Kärkna klooster ja 17. sajand
17. sajand Eestis
17.
Vaata Kärkna klooster ja 17. sajand Eestis
18. sajand Eestis
18.
Vaata Kärkna klooster ja 18. sajand Eestis
Tuntud ka kui Muuge klooster, Valkena klooster.