Kiiremini kui brauser!
108 suhted: Acta Historica Tallinnensia, Alevik, Amme jõgi, Christophorus Hogensteen, Daniel (Kärkna abt), Dünamünde klooster, Dithmarus, Dormitoorium, Emajõgi, Everhardus, Gerardus, Godefridus, Harjumaa, Hermann II Wesel, Hermann von Buxhövden, Hermannus, Ilmikvend, Järvamaa, Jüriöö ülestõus, Johannes (Kärkna abt 1354), Johannes (Kärkna abt 1484), Johannes de Hapsele, Kabel, Kaev, Kapiitlisaal, Kastell, Käärkamber, Kärkna, Kärkna mõis, Kõrvalaltar, Kersti Markus, Keskaeg, Kivimurd, Klausuur, Klooster, Konvendihoone, Kooriruum, Krüpt, Lammiku, Lööv, Liivi sõda, Maarahvas, Maramaa, Moskva tsaaririik, Naumburg, Novgorodi vabariik, Padise klooster, Pikihoone, Puurmani, Refektoorium, ..., Ringmüür, Ristikäik, Saale, Saksa keel, Saksi-Anhalt, Sangaste, Tartu, Tartu kindlus, Tartu piiskop, Tartu piiskopkond, Tartu vald, Tõstesild, Travee, Tsistertslaste ordu, Ulila, Vaimulik, Vallikraav, Vesilinnus, Vesiveski, Virumaa, Vladimiri-Suzdali vürstiriik, Vorbuse, Winandus, 1229, 1233, 1234, 1254, 1264, 1277, 1288, 1295, 1298, 1304, 1305, 1327, 1336, 1346, 1354, 1388, 1397, 1411, 1433, 1462, 1466, 1484, 1504, 1525, 1528, 1535, 1538, 1540, 1544, 1554, 1558, 16. sajand Eestis, 17. sajand, 17. sajand Eestis, 18. sajand Eestis. Laienda indeks (58 rohkem) »
Acta Historica Tallinnensia
Acta Historica Tallinnensia on Eesti Teaduste Akadeemia ajakiri, mis ilmub koostöös Tallinna Ülikooliga.
Uus!!: Kärkna klooster ja Acta Historica Tallinnensia · Näe rohkem »
Alevik
Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus.
Uus!!: Kärkna klooster ja Alevik · Näe rohkem »
Amme jõgi
Amme jõgi on jõgi Eestis, millest valdav osa asub Vooremaal ning lühike suudme-eelne osa Kagu-Eesti lavamaal.
Uus!!: Kärkna klooster ja Amme jõgi · Näe rohkem »
Christophorus Hogensteen
Christophorus Hogensteen (tema eesnime kirjutati veel Christoffel, Christopher või Christopherus, perekonnanime Hoenstein, Hogenstein, Howenstein) oli Kärkna abt aastail 1528–1535.
Uus!!: Kärkna klooster ja Christophorus Hogensteen · Näe rohkem »
Daniel (Kärkna abt)
Daniel oli Kärkna abt aastail 1295–1298.
Uus!!: Kärkna klooster ja Daniel (Kärkna abt) · Näe rohkem »
Dünamünde klooster
Dünamünde klooster (ladina keeles Monasterium Dunemundensis, läti keeles Daugavgrīvas klosteris) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Daugava jõe suudmes, 2,5 kilomeetrit jõe suudmest eemal.
Uus!!: Kärkna klooster ja Dünamünde klooster · Näe rohkem »
Dithmarus
Dithmarus oli Kärkna abt 1305.
Uus!!: Kärkna klooster ja Dithmarus · Näe rohkem »
Dormitoorium
Dormitoorium on ühine magamisruum keskaja ja tänapäeva kloostrites ning lossides.
Uus!!: Kärkna klooster ja Dormitoorium · Näe rohkem »
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Uus!!: Kärkna klooster ja Emajõgi · Näe rohkem »
Everhardus
Everhardus oli Kärkna abt 1346.
Uus!!: Kärkna klooster ja Everhardus · Näe rohkem »
Gerardus
Gerardus oli Kärkna abt 1540.
Uus!!: Kärkna klooster ja Gerardus · Näe rohkem »
Godefridus
Godefridus oli Kärkna abt 1254.
Uus!!: Kärkna klooster ja Godefridus · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Kärkna klooster ja Harjumaa · Näe rohkem »
Hermann II Wesel
Hermann Weseli piiskoplik vapp on vasakpoolne Hermann II (surnud 15. juunil 1563) oli viimane Tartu piiskop 1552–1558.
Uus!!: Kärkna klooster ja Hermann II Wesel · Näe rohkem »
Hermann von Buxhövden
Hermann von Buxhövden, Tartu piiskopina Hermann I (1163 – pärast 1248) oli saksa päritolu Liivimaa kirikutegelane ning Lihula ja Tartu piiskopkonna piiskop, Hermann oli nii Tartu piiskopkonna ilmalik maaisand, Saksa-Rooma riigi riigivürst, kui ka vaimulik valitseja.
Uus!!: Kärkna klooster ja Hermann von Buxhövden · Näe rohkem »
Hermannus
Hermannus oli Kärkna abt aastail 1327–1336.
Uus!!: Kärkna klooster ja Hermannus · Näe rohkem »
Ilmikvend
Ilmikvend (ladina keeles frater laicus) ehk konvers (ladina keeles frater conversus) on katoliikluses ajalooliselt kloostris elav mees, kes on andnud mungatõotused, aga ei ole preestriks pühitsetud ja teeb peamiselt füüsilist tööd.
Uus!!: Kärkna klooster ja Ilmikvend · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Kärkna klooster ja Järvamaa · Näe rohkem »
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Uus!!: Kärkna klooster ja Jüriöö ülestõus · Näe rohkem »
Johannes (Kärkna abt 1354)
Johannes oli Kärkna abt 1354.
Uus!!: Kärkna klooster ja Johannes (Kärkna abt 1354) · Näe rohkem »
Johannes (Kärkna abt 1484)
Johannes oli Kärkna abt 1484.
Uus!!: Kärkna klooster ja Johannes (Kärkna abt 1484) · Näe rohkem »
Johannes de Hapsele
Johannes de Hapsele oli Kärkna abt enne 1304.
Uus!!: Kärkna klooster ja Johannes de Hapsele · Näe rohkem »
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Uus!!: Kärkna klooster ja Kabel · Näe rohkem »
Kaev
Kaev Aksi saarel Tuhala nõiakaev on Eesti kõige kuulsam kaev Kaev (lõunaeesti murretes läte) on rajatis maapinnast põhjavee ammutamiseks.
Uus!!: Kärkna klooster ja Kaev · Näe rohkem »
Kapiitlisaal
Kapiitlisaal Canterbury katedraalis Inglismaal Kapiitlisaal ehk kapiitel esinduslik saal kloostris või konvendihoones; tavaliselt on see kahelööviline käärkambri kõrval, kus loeti igal hommikul üks peatükk (kapiitel) piiblist ja toimusid vaimulike nõupidamised.
Uus!!: Kärkna klooster ja Kapiitlisaal · Näe rohkem »
Kastell
Kastell on linnusetüüp, kus peamist kaitseülesannet täidab ristkülikukujuliselt paiknev ringmüür.
Uus!!: Kärkna klooster ja Kastell · Näe rohkem »
Käärkamber
Uks käärkambrisse Käärkamber ehk sakristei (saksakeelsest sõnast Sakristei.
Uus!!: Kärkna klooster ja Käärkamber · Näe rohkem »
Kärkna
Kärkna on küla Tartu maakonnas Tartu vallas Amme jõe põhjakaldal.
Uus!!: Kärkna klooster ja Kärkna · Näe rohkem »
Kärkna mõis
Kärkna mõis, varem Vanamõisa mõis (saksa keeles Falkenau, varem Wannamoisa) oli riigimõis Tartumaal Äksi kihelkonnas.
Uus!!: Kärkna klooster ja Kärkna mõis · Näe rohkem »
Kõrvalaltar
Kõrvalaltar on altar, mis asetseb kirikus lisaks peaaltarile.
Uus!!: Kärkna klooster ja Kõrvalaltar · Näe rohkem »
Kersti Markus
Kersti Markus (sündinud 27. aprillil 1962) on eesti kunstiajaloolane, Villem Raami preemia laureaat.
Uus!!: Kärkna klooster ja Kersti Markus · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Kärkna klooster ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kivimurd
Maa-alune kivimurd marmori kaevandamiseks Carraras Itaalias Kivimurruks nimetatakse kohta Maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive (valdavalt kas ehituskive või viimistlusmaterjali).
Uus!!: Kärkna klooster ja Kivimurd · Näe rohkem »
Klausuur
Klausuur Inglismaal Klausuur (keskladina sõnast clausura 'suletud ruum') on kinnine sisehoovi ja nelja tiivaga kloostrihoone, kus elatakse oma reeglite järgi ja kuhu ei lasta võõraid.
Uus!!: Kärkna klooster ja Klausuur · Näe rohkem »
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Uus!!: Kärkna klooster ja Klooster · Näe rohkem »
Konvendihoone
Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp.
Uus!!: Kärkna klooster ja Konvendihoone · Näe rohkem »
Kooriruum
Koori asukoht kiriku põhiplaanil Koor (kreeka choros) ehk kooriruum on sakraalarhitektuuris kiriku idaosas olev ruum, kus asub peaaltar.
Uus!!: Kärkna klooster ja Kooriruum · Näe rohkem »
Krüpt
Krüpt Bayeux' katedraalis Prantsusmaal Krüpt (kreeka keeles kryptos 'varjatud, salajane') oli algselt märtri koobas katakombides.
Uus!!: Kärkna klooster ja Krüpt · Näe rohkem »
Lammiku
Lammiku on küla Tartu maakonnas Tartu vallas.
Uus!!: Kärkna klooster ja Lammiku · Näe rohkem »
Lööv
Fresko Püha Peetruse basiilikast Roomas, mis oli viielööviline võlvimata basiilika. Kesklööv on kõrvallöövidest kõrgem, kaugemad kõrvallöövid on omakorda madalamad. Kolmelöövilise gooti kodakiriku sisevaade Vaade Krakówi Püha Kolmainu basiilika kesklööv Lööv on kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud pikisuunaline siseruum pikiehitistes, nagu näiteks kirikutes.
Uus!!: Kärkna klooster ja Lööv · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Kärkna klooster ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Maarahvas
Maarahvas on eestlaste varasem endanimetus, mille päritolu kohta on erinevaid hüpoteese.
Uus!!: Kärkna klooster ja Maarahvas · Näe rohkem »
Maramaa
Maramaa on küla Tartu maakonnas Tartu vallas.
Uus!!: Kärkna klooster ja Maramaa · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Kärkna klooster ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Naumburg
Naumburg (Naumburg an der Saale) on linn Saksamaa idaosas Saksi-Anhaldi liidumaal Burgenlandkreisis.
Uus!!: Kärkna klooster ja Naumburg · Näe rohkem »
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Uus!!: Kärkna klooster ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »
Padise klooster
Padise kloostri varemed Padise klooster oli 14. sajandil Padisele ehitatud tsistertslaste klooster, mille rajasid Dünamündest pärit mungad.
Uus!!: Kärkna klooster ja Padise klooster · Näe rohkem »
Pikihoone
Pikihoone asukoht kiriku põhiplaanil romaani kiriku pikihoone kesklöövi kooriruumi suunas Pikihoone on kirikuhoone osa, mis on määratud kogudusele.
Uus!!: Kärkna klooster ja Pikihoone · Näe rohkem »
Puurmani
Puurmani on alevik Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.
Uus!!: Kärkna klooster ja Puurmani · Näe rohkem »
Refektoorium
Rakvere linnuse refektooriumi 360° panoraamvaade Tomari kloostri refektoorium Portugalis Refektoorium (ladina sõnast refectorium) ehk remter on ühine söögisaal konvendihoone tüüpi linnustes, kloostrites ja ka lossides.
Uus!!: Kärkna klooster ja Refektoorium · Näe rohkem »
Ringmüür
Ringmüür on keskajal kasutatud linnuse, kindlustatud linna või asula ümber ehitatud kaitsemüür, mis on varustatud tornide, mitmesuguste kaitseseadeldiste ja tugevasti kindlustatud väravatega.
Uus!!: Kärkna klooster ja Ringmüür · Näe rohkem »
Ristikäik
Ristikäik ümbritseb sisehoovi (Inglismaa) Ristikäik on võlv- või talalaega galeriitaoline ringtee, mis ühe- või kahekorruselisena ümbritseb kloostri klausuuri või konvendihoone nelinurkset sisehoovi, ühendades seda ümbritsevaid ruume.
Uus!!: Kärkna klooster ja Ristikäik · Näe rohkem »
Saale
Saale on jõgi Saksamaal, Elbe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Kärkna klooster ja Saale · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kärkna klooster ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksi-Anhalt
Saksi-Anhalt on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Kärkna klooster ja Saksi-Anhalt · Näe rohkem »
Sangaste
Sangaste ehk Sangastõ ehk Kirikuküla on alevik Valga maakonnas Otepää vallas.
Uus!!: Kärkna klooster ja Sangaste · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Kärkna klooster ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu kindlus
Tartu kindlus 17. sajandil Tartu linna ja Tartu kindluse piiramine. Johann Christoph Brotze kogust Tartu kindlus oli Rootsi võimu ajal 17. sajandil Tartus välja ehitatud kaitserajatiste süsteem, mis hävis Põhjasõjas.
Uus!!: Kärkna klooster ja Tartu kindlus · Näe rohkem »
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Uus!!: Kärkna klooster ja Tartu piiskop · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: Kärkna klooster ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Tartu vald
Tartu vald on 2.
Uus!!: Kärkna klooster ja Tartu vald · Näe rohkem »
Tõstesild
Tõstesilla töömehanism Tõstesild Ponta da Bandeira kindluses, Portugalis Tõstesild on liigutatava silla tüüp mida saab mehhanismi abil tõsta horisontaalasendist vertikaalasendisse kogupikkuses.
Uus!!: Kärkna klooster ja Tõstesild · Näe rohkem »
Travee
Travee halliga: kolmelöövilisel ruumil koosneb travee kolmest võlvikust Ühelöövilisel kirikul moodustab travee üks võlvik. Üks Prantsusmaa Lyoni kirik Travee on kirikuarhitektuuris löövidega kiriku võlvistiku põiksuunaline osa, mis ulatub ühest pikiseinast teiseni.
Uus!!: Kärkna klooster ja Travee · Näe rohkem »
Tsistertslaste ordu
Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.
Uus!!: Kärkna klooster ja Tsistertslaste ordu · Näe rohkem »
Ulila
Ulila on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.
Uus!!: Kärkna klooster ja Ulila · Näe rohkem »
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Uus!!: Kärkna klooster ja Vaimulik · Näe rohkem »
Vallikraav
Vallikraav Kuressaare linnuse ümber Vallikraav on linnuse, kindluse, lossi, muu ehitise või linna ümber kaevatud lai ja sügav kraav, mis võib olla täidetud veega.
Uus!!: Kärkna klooster ja Vallikraav · Näe rohkem »
Vesilinnus
Tarvastu ordulinnuse varemed Koluvere linnus Vesilinnus on veega ümbritsetud linnus.
Uus!!: Kärkna klooster ja Vesilinnus · Näe rohkem »
Vesiveski
Vesiveski Belgias Braine-le-Châteaus Endine Kohila vesiveski Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks.
Uus!!: Kärkna klooster ja Vesiveski · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Kärkna klooster ja Virumaa · Näe rohkem »
Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.
Uus!!: Kärkna klooster ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik · Näe rohkem »
Vorbuse
Vorbuse on küla Tartu maakonnas Tartu linnas.
Uus!!: Kärkna klooster ja Vorbuse · Näe rohkem »
Winandus
Winandus oli Kärkna abt aastail 1277–1287.
Uus!!: Kärkna klooster ja Winandus · Näe rohkem »
1229
1229.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1229 · Näe rohkem »
1233
1233.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1233 · Näe rohkem »
1234
1234.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1234 · Näe rohkem »
1254
1254.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1254 · Näe rohkem »
1264
1264.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1264 · Näe rohkem »
1277
1277.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1277 · Näe rohkem »
1288
1288.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1288 · Näe rohkem »
1295
1295.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1295 · Näe rohkem »
1298
1298.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1298 · Näe rohkem »
1304
1304.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1304 · Näe rohkem »
1305
1305.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1305 · Näe rohkem »
1327
1327.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1327 · Näe rohkem »
1336
1336.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1336 · Näe rohkem »
1346
1346.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1346 · Näe rohkem »
1354
1354.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1354 · Näe rohkem »
1388
1388.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1388 · Näe rohkem »
1397
1397.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1397 · Näe rohkem »
1411
1411.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1411 · Näe rohkem »
1433
1433.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1433 · Näe rohkem »
1462
1462.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1462 · Näe rohkem »
1466
1466.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1466 · Näe rohkem »
1484
1484.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1484 · Näe rohkem »
1504
1504.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1504 · Näe rohkem »
1525
1525.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1525 · Näe rohkem »
1528
1528.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1528 · Näe rohkem »
1535
1535.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1535 · Näe rohkem »
1538
1538.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1538 · Näe rohkem »
1540
1540.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1540 · Näe rohkem »
1544
1544.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1544 · Näe rohkem »
1554
1554.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1554 · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: Kärkna klooster ja 1558 · Näe rohkem »
16. sajand Eestis
16.
Uus!!: Kärkna klooster ja 16. sajand Eestis · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Kärkna klooster ja 17. sajand · Näe rohkem »
17. sajand Eestis
17.
Uus!!: Kärkna klooster ja 17. sajand Eestis · Näe rohkem »
18. sajand Eestis
18.
Uus!!: Kärkna klooster ja 18. sajand Eestis · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Muuge klooster, Valkena klooster.
