Kiiremini kui brauser!
48 suhted: Aluspaar, East London, Eesti Riiklik Kirjastus, Email, Genoom, Imetajad, India ookean, Indoneesia, James Smith (ihtüoloog), Kalad, Kalmaarilised, Kõhuõõs, Keelikloomad, Keeritskurrud, Kepikesed, Kivistis, Kolju, Kolvikesed, Kopskalad, Kopsud, Lüli, Lõuna-Aafrika Vabariik, Lihas, Liiges, Loomad, Loomade elu, Luu, Otoliidid, Päikesetõus, Rasvad, Saba, Sagaruimsed, Süda, Sekveneerimine, Seljaaju, Selts (bioloogia), Silinder, Silm, Soomused, Traal, Uim, Ujupõis, Valgus, Võrkkest, 1938, 1939, 1964, 1997.
Aluspaar
Adeniini ja tümiini aluspaar. Katkendjooned tähistavad vesiniksidemeid Aluspaar (inglise base pair, lühend: bp) on kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA või RNA ahelates.
Uus!!: Latimeeria ja Aluspaar · Näe rohkem »
East London
East London (afrikaani keeles Oos-Londen) on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Ida-Kapimaa provintsis, Buffalo City linnaringkonna halduskeskus.
Uus!!: Latimeeria ja East London · Näe rohkem »
Eesti Riiklik Kirjastus
Eesti Riiklik Kirjastus (lühend ERK) oli aastatel 1949–1964 tegutsenud Eesti NSV riiklik universaalkirjastus, mis andis välja lõviosa tolleaegsest raamatutoodangust (kokku umbes 9000 raamatut ja brošüüri).
Uus!!: Latimeeria ja Eesti Riiklik Kirjastus · Näe rohkem »
295x295px Email on valge või värviline klaasjas kattekiht, millega kaetakse või dekoreeritakse metalli, keraamika või klaasi pinda.
Uus!!: Latimeeria ja Email · Näe rohkem »
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Uus!!: Latimeeria ja Genoom · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Latimeeria ja Imetajad · Näe rohkem »
India ookean
India ookeani kaart India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis.
Uus!!: Latimeeria ja India ookean · Näe rohkem »
Indoneesia
Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest.
Uus!!: Latimeeria ja Indoneesia · Näe rohkem »
James Smith (ihtüoloog)
James Leonard Brierley Smith (26. oktoober 1897 – 7. jaanuar 1968) oli Lõuna-Aafrika Vabariigi ihtüoloog.
Uus!!: Latimeeria ja James Smith (ihtüoloog) · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Latimeeria ja Kalad · Näe rohkem »
Kalmaarilised
Kalmaarilised (Oegopsida; varem kasutusel ka Teuthida) on peajalgsete klassi kuuluv merelise eluviisiga kõrgelt arenenud selgrootute selts.
Uus!!: Latimeeria ja Kalmaarilised · Näe rohkem »
Kõhuõõs
Kõhuõõs (ladina keeles cavum abdominis, cavitas abdominalis, cavitas abdominis) on selgroogsetel ruum, mida piiravad vahelihas, vaagnapõhi ja kõhuseinad ning mida vooderdab kõhukelme.
Uus!!: Latimeeria ja Kõhuõõs · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Latimeeria ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Keeritskurrud
Keeritskurrud ehk spiraalkurrud (ainsuses valvula spiralis, mitmuses valvulae spirales) on keeritssoole sisepinnale moodustunud kurrud.
Uus!!: Latimeeria ja Keeritskurrud · Näe rohkem »
Kepikesed
Kepikesed ehk kepprakud on inimese silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, mis toimivad nõrga valgustatuse korral, reageerides valgusele sõltumata selle lainepikkusest, st nad ei erista hästi värve.
Uus!!: Latimeeria ja Kepikesed · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Latimeeria ja Kivistis · Näe rohkem »
Kolju
Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.
Uus!!: Latimeeria ja Kolju · Näe rohkem »
Kolvikesed
Kolvikese joonis Kolvikesed ehk koonusrakud on inimese ja mitmete teiste loomade (sealhulgas imetajate) silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud (retseptor-rakud), mis on seotud värvuste nägemisega.
Uus!!: Latimeeria ja Kolvikesed · Näe rohkem »
Kopskalad
Kopskalad ehk kopskalalaadsed (Dipnoi ehk Dipneustomorpha) on sagaruimsete kalade klassi alamklass.
Uus!!: Latimeeria ja Kopskalad · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Latimeeria ja Kopsud · Näe rohkem »
Lüli
Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.
Uus!!: Latimeeria ja Lüli · Näe rohkem »
Lõuna-Aafrika Vabariik
Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus.
Uus!!: Latimeeria ja Lõuna-Aafrika Vabariik · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Latimeeria ja Lihas · Näe rohkem »
Liiges
Liigese ehitus Liiges on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda.
Uus!!: Latimeeria ja Liiges · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Latimeeria ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Latimeeria ja Loomade elu · Näe rohkem »
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Uus!!: Latimeeria ja Luu · Näe rohkem »
Otoliidid
Tursa (''Gadus macrocephalus'') otoliidid Noor heeringas. Otoliit on näha silmast vasakul Otoliidid ehk kuulmekivikesed on kalade sisekõrvas asuvad paarilised kristallilised struktuurid, mida kasutatakse kuulmiseks ja tasakaalu hoidmiseks.
Uus!!: Latimeeria ja Otoliidid · Näe rohkem »
Päikesetõus
Päikesetõus Päikesetõus on hetk, mil Päikese ülemine serv paistab ilmuvat idas horisondi kohale.
Uus!!: Latimeeria ja Päikesetõus · Näe rohkem »
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Uus!!: Latimeeria ja Rasvad · Näe rohkem »
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Uus!!: Latimeeria ja Saba · Näe rohkem »
Sagaruimsed
Sagaruimsed (ka lihasuimsed; teaduslik ladinakeelne nimetus Sarcopterygii) on luukalade ülemklassi kuuluv ürgne kalade klass, mis hõlmab kopskalu ja vihtuimelisi (latimeeria).
Uus!!: Latimeeria ja Sagaruimsed · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Latimeeria ja Süda · Näe rohkem »
Sekveneerimine
Sekveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine (inglise sequencing) on monomeeride (nukleotiidide, aminohapete) järjestuse kindlaksmääramine informatsiooniliste biopolümeeride (DNA, RNA, valkude) molekulides.
Uus!!: Latimeeria ja Sekveneerimine · Näe rohkem »
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Uus!!: Latimeeria ja Seljaaju · Näe rohkem »
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Uus!!: Latimeeria ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »
Silinder
Silindri joonis, h-kõrgus, r-raadius Silinder on pöördkeha.
Uus!!: Latimeeria ja Silinder · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Latimeeria ja Silm · Näe rohkem »
Soomused
Soomused on paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon.
Uus!!: Latimeeria ja Soomused · Näe rohkem »
Traal
Traali väljatõmbamine koos saagiga Traal (inglise keeles trawl) ehk traalpüünis on kalapüügivahend, mis meenutab kujult lahtise avaga võrkkotti.
Uus!!: Latimeeria ja Traal · Näe rohkem »
Uim
Uimed on veeloomade liikumisorganid, mis on tekkinud jäsemest või nahakurrust.
Uus!!: Latimeeria ja Uim · Näe rohkem »
Ujupõis
Ujupõis Ujupõis on kalade elund, mis sisaldab gaase.
Uus!!: Latimeeria ja Ujupõis · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Latimeeria ja Valgus · Näe rohkem »
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Uus!!: Latimeeria ja Võrkkest · Näe rohkem »
1938
1938.
Uus!!: Latimeeria ja 1938 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Latimeeria ja 1939 · Näe rohkem »
1964
1964.
Uus!!: Latimeeria ja 1964 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Latimeeria ja 1997 · Näe rohkem »
