Kiiremini kui brauser!
28 suhted: Algkeel, Alutaguse murre, Balti keeled, Eesti keel, Germaani keeled, Grammatika, Häälik, Häälikusüsteem, Isuri keel, Karl Pajusalu, Keel ja Kirjandus, Keeleliit, Kirderanniku murded, Läänemeresoome keeled, Lõunaeesti keeled, Liivi keel, Mordva keeled, Murre, Põhjaeesti hõimumurre, Põhjaeesti murded, Prosoodia, Rannamurre, Saami keeled, Sõnavara, Slaavi keeled, Soome keel, Soome-ugri keeled, Vadja keel.
Algkeel
Algkeeleks nimetatakse võrdlev-ajaloolises keeleteaduses vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Algkeel · Näe rohkem »
Alutaguse murre
Alutaguse murre (ka kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Alutaguse murre · Näe rohkem »
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Balti keeled · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Eesti keel · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Grammatika · Näe rohkem »
Häälik
Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Häälik · Näe rohkem »
Häälikusüsteem
Häälikusüsteem hõlmab kõiki häälikuid, mida mingis keeles teabeedastuse eesmärgil kasutatakse.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Häälikusüsteem · Näe rohkem »
Isuri keel
Isuri keele leviala Isuri keel (ižoran keel(i), maakeel(i)) on läänemeresoome keel, mida räägivad ajalooliselt Soome lahe kagukaldal elanud isurid.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Isuri keel · Näe rohkem »
Karl Pajusalu
Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Karl Pajusalu · Näe rohkem »
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »
Keeleliit
Keeleliit ehk sprachbund on omavahel tihedas kontaktis olevad keeled, mis muutuvad sarnaseks.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Keeleliit · Näe rohkem »
Kirderanniku murded
Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Kirderanniku murded · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Liivi keel · Näe rohkem »
Mordva keeled
Mordva keeled (vene keeles мордовские языки, ametlik venekeelne termin ersa ja mokša keelepaarile) on uurali keelte alarühm, mis koosneb lähedastest ersa ja mokša keelest.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Mordva keeled · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Murre · Näe rohkem »
Põhjaeesti hõimumurre
Põhjaeesti hõimumurre (ka põhjaeesti hõimukeel, põhjaeesti keel) on Põhja-Eestis kõneldud läänemeresoome keelekuju.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Põhjaeesti hõimumurre · Näe rohkem »
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Põhjaeesti murded · Näe rohkem »
Prosoodia
Prosoodia on keeleteaduses koondmõiste, mis hõlmab kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestuse, hääle valjuse ja kõrgusega seotud nähtusi.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Prosoodia · Näe rohkem »
Rannamurre
Rannamurre on Virumaa läänerannal ja Harjumaa idarannal Viru-Nigula, Haljala, Rakvere, Kadrina, Kuusalu ja Jõelähtme kihelkonna saartel ja rannikul kõneldud kirderannikumurde hulka arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde ja lõunapoolsete Soome murretega.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Rannamurre · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Saami keeled · Näe rohkem »
Sõnavara
Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde või allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Sõnavara · Näe rohkem »
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Slaavi keeled · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Soome keel · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Uus!!: Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Vadja keel · Näe rohkem »
