Sisukord
21 suhted: Anisotroopia, Deformatsioon, Elektronkiht, Energiatihedus, Ferriit (elektrotehnika), Ferromagnetism, Haruldased muldmetallid, Hematiit, Koertsitiivsus, Koobalt, Kristall, Kristallivõre, Kristallograafia, Kristallstruktuur, Magnetiit, Magnetiline moment, Magnetväli, Nikkel, Püsimagnet, Raud, Sfäärilised koordinaadid.
Anisotroopia
Anisotroopia ehk anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus (mõõtmise) suunast.
Vaata Magnetokristalliline anisotroopia ja Anisotroopia
Deformatsioon
158x158px Deformatsiooniks ehk deformeerumiseks nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete (mahu) muutuse.
Vaata Magnetokristalliline anisotroopia ja Deformatsioon
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Vaata Magnetokristalliline anisotroopia ja Elektronkiht
Energiatihedus
Energiatihedus on füüsikaline suurus, mis väljendab energiat ruumalaühiku kohta (SI ühik: džaul kuupmeetri kohta, J/m3) või energiat massiühiku kohta (J/kg).
Vaata Magnetokristalliline anisotroopia ja Energiatihedus
Ferriit (elektrotehnika)
Ferriit on metallkeraamiline magnetmaterjal (magnetilistelt omadustelt ferrimagneetik), mis koosneb raudoksiidist Fe2O3 ja teiste metallide (Ni, Mn, Zn jt) oksiididest.
Vaata Magnetokristalliline anisotroopia ja Ferriit (elektrotehnika)
Ferromagnetism
Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.
Vaata Magnetokristalliline anisotroopia ja Ferromagnetism
Haruldased muldmetallid
Haruldased muldmetallid on üldnimetus 17 keemilise elemendi kohta, mida leidub maakoores hajusalt.
Vaata Magnetokristalliline anisotroopia ja Haruldased muldmetallid
Hematiit
Hematiit ehk raudläik on oksiidne mineraal.
Vaata Magnetokristalliline anisotroopia ja Hematiit
Koertsitiivsus
Tera-orienteeritud elektrotehnilise terase, pehme magnetmaterjali hüstereesisilmuste perekond ''B''R – jääkmagneetumus, ''H''C – koertsitiivsus. Mida laiem on kõige välimine silmus, seda tugevam on koertsitiivsus. Silmustel liigutakse vastupäeva.
Vaata Magnetokristalliline anisotroopia ja Koertsitiivsus
Koobalt
Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.
Vaata Magnetokristalliline anisotroopia ja Koobalt
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Vaata Magnetokristalliline anisotroopia ja Kristall
Kristallivõre
Kuubikujuliste elementaarrakkudega kristallivõre Kristallivõre on kristalli koosseisu kuuluvate aatomite, ioonide või molekulide tasakaalulisele asetusele vastavate ruumipunktide kogum, mida iseloomustab perioodiline korduvus ruumis.
Vaata Magnetokristalliline anisotroopia ja Kristallivõre
Kristallograafia
See artikkel annab lühiülevaate kristallograafiast; kristallograafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Kristallograafia mõisteid. ---- Väävli kristallid Kristallograafia on teadusharu, mille uurimisobjekt on kristallid.
Vaata Magnetokristalliline anisotroopia ja Kristallograafia
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Vaata Magnetokristalliline anisotroopia ja Kristallstruktuur
Magnetiit
Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.
Vaata Magnetokristalliline anisotroopia ja Magnetiit
Magnetiline moment
Magnetiline moment ehk magnetmoment ehk magnetiline dipoolmoment on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse mitmesuguste objektide ja süsteemide (elektron, molekul, magnet, planeet) ning ka elektrivoolusüsteemi magnetilisi omadusi.
Vaata Magnetokristalliline anisotroopia ja Magnetiline moment
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Vaata Magnetokristalliline anisotroopia ja Magnetväli
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Vaata Magnetokristalliline anisotroopia ja Nikkel
Püsimagnet
Hoburaudmagnet (rauapuruga) Püsimagnet on magnet, mida püsivalt, alaliselt ümbritseb magnetväli.
Vaata Magnetokristalliline anisotroopia ja Püsimagnet
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Magnetokristalliline anisotroopia ja Raud
Sfäärilised koordinaadid
asimuudi nurgaga ''φ''. Radiaalse kauguse tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit ''ρ''. Sfäärilised koordinaadid on kolmemõõtmelise ruumi koordinaadisüsteem, kus punkti asukoht antakse kaugusega määratud nullpunktist ning kahe nurgaga: esimene nurk on nurk teatud määratud suuna A suhtes ja teine nurk on tasandi suhtes, mis on rist suuna A sirge ja suuna A sirge ristprojektsiooniga.
Vaata Magnetokristalliline anisotroopia ja Sfäärilised koordinaadid