Sisukord
101 suhted: Abitegu, Aleksander II, Aruküla mõis (Koeru), Atla mõis (Juuru), Atla-Eeru kõrts, Edgar V. Saks, Eduard Vilde, Eesti, Eesti Harrastusteatrite Liit, Eesti kütiväed, Eestimaa, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa talurahvaseadused, Eestlased, Gregoriuse kalender, Habaja, Habaja mõis, Harjumaa, Harmi mõis, Ilmar Tammur, Jaan Tõnisson, Jüripäev, Johann Georg Berg, Juliuse kalender, Juuniküüditamine, Juunipööre, Juuru, Juuru Eduard Vilde Kool, Juuru kalmistu, Juuru kihelkond, Juuru Mihkli kogudus, Kadalipp, Kaiu mõis, Karistussalk, Käru alevik, Konstantin von Helffreich, Kose kihelkond, Kose-Uuemõisa, Liivimaa kubermang, Lindprii, Maa Walla Kuulutaja, Mahtra, Mahtra mõis, Mahtra sõda (album), Mahtra sõda (täpsustus), Mahtra sõda (Vilde), Mahtra sõja mälestussammas, Mahtra Talurahvamuuseum, Marksism, Märtsirevolutsioon, ... Laienda indeks (51 rohkem) »
- Eesti sõjanduse ajalugu
Abitegu
Abitegu oli teoorjuse vorm, mille aeg ja maht sõltus mõisa jooksvate tööde vajadustest.
Vaata Mahtra sõda ja Abitegu
Aleksander II
Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.
Vaata Mahtra sõda ja Aleksander II
Aruküla mõis (Koeru)
Aruküla mõisa härrastemaja Aruküla mõisa härrastemaja tagakülg Aruküla mõis oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Mahtra sõda ja Aruküla mõis (Koeru)
Atla mõis (Juuru)
Atla mõisa peahoone (2013) Atla mõis (saksa keeles Attel, ka Groß-Attel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Mahtra sõda ja Atla mõis (Juuru)
Atla-Eeru kõrts
Atla kõrtsihoone (mai 2013) Atla-Eeru kõrts on endisaegne kõrts Rapla maakonnas Rapla vallas Juuru alevikus.
Vaata Mahtra sõda ja Atla-Eeru kõrts
Edgar V. Saks
Edgar Valter Saks (25. jaanuar 1910 Tartu – 11. aprill 1984 Montréal, Kanada) oli Eesti poliitik, publitsist, majandustegelane, harrastusajaloolane ja kirjanik, haridusminister eksiilis 8.
Vaata Mahtra sõda ja Edgar V. Saks
Eduard Vilde
Kadriorus, kus esimesel korrusel elas riigi kulul aastail 1927–1933 diplomaadina Eduard Vilde. Majas asub 1946. aastast Eduard Vilde muuseum Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Pudivere mõis, Avanduse vald (Simuna kihelkond) – 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik ja Eesti diplomaat, kriitilise realismi algataja ning silmapaistev eesti kirjanduse esindaja.
Vaata Mahtra sõda ja Eduard Vilde
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Mahtra sõda ja Eesti
Eesti Harrastusteatrite Liit
Eesti Harrastusteatrite Liit (lühend: EHL) on aastast 1989 Tallinnas tegutsev Eesti harrastusteatreid ühendav liithttps://web.archive.org/web/20110507075446/http://www.harrastusteatrid.org/ajalugu.html (vaadatud 20.02.2013).
Vaata Mahtra sõda ja Eesti Harrastusteatrite Liit
Eesti kütiväed
Eesti kütiväed ehk Eesti Punased Kütid (vene keeles Красные эстонские стрелки, Эстонская Красная армия) olid Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas võidelnud eestlastest koosnenud Punaarmee väeosad.
Vaata Mahtra sõda ja Eesti kütiväed
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Mahtra sõda ja Eestimaa
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Vaata Mahtra sõda ja Eestimaa rüütelkond
Eestimaa talurahvaseadused
Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis reguleerisid talurahva õigusi ja kohustusi.
Vaata Mahtra sõda ja Eestimaa talurahvaseadused
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Mahtra sõda ja Eestlased
Gregoriuse kalender
paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.
Vaata Mahtra sõda ja Gregoriuse kalender
Habaja
Habaja on alevik Harju maakonnas Kose vallas.
Vaata Mahtra sõda ja Habaja
Habaja mõis
Habaja mõisa peahoone Habaja mõis (saksa keeles Habbat) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).
Vaata Mahtra sõda ja Habaja mõis
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Mahtra sõda ja Harjumaa
Harmi mõis
Harmi mõisa all võidakse mõelda kas.
Vaata Mahtra sõda ja Harmi mõis
Ilmar Tammur
Ilmar Tammur (kuni 15.07.1940 Trampärk; 11. mai 1921 Narva – 19. juuli 1989 Tallinn) oli eesti teatrijuht, näitleja, lavastaja ja õppejõud.
Vaata Mahtra sõda ja Ilmar Tammur
Jaan Tõnisson
Jaan Tõnisson (10.vkj / 22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – ? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.
Vaata Mahtra sõda ja Jaan Tõnisson
Jüripäev
Jüripäev on 23. aprillil ning see on 303.
Vaata Mahtra sõda ja Jüripäev
Johann Georg Berg
Johann Georg Bergi haud Paide Reopalu kalmistul. Bergi hauatähis on vasakult teine Johann Georg Berg (12/24. mai 1817 Tartu – 17/29. august 1878 Paide) oli Eestimaa vaimulik.
Vaata Mahtra sõda ja Johann Georg Berg
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Vaata Mahtra sõda ja Juliuse kalender
Juuniküüditamine
Juuniküüditamine oli 14.
Vaata Mahtra sõda ja Juuniküüditamine
Juunipööre
Nõukogude Liitu Juunipööre oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21. juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese nukuvalitsus ("rahvavalitsus"), et algatada tegevused Eesti liitmiseks Nõukogude Liiduga.
Vaata Mahtra sõda ja Juunipööre
Juuru
Juuru on alevik Rapla maakonna Rapla vallas.
Vaata Mahtra sõda ja Juuru
Juuru Eduard Vilde Kool
Juuru Eduard Vilde Kool on põhikool Juurus aadressil Tallinna maantee 18.
Vaata Mahtra sõda ja Juuru Eduard Vilde Kool
Juuru kalmistu
Juuru uue kalmistu läänevärav Juuru kalmistu on Rapla maakonnas Rapla vallas Juuru alevikus asuv kalmistu.
Vaata Mahtra sõda ja Juuru kalmistu
Juuru kihelkond
Juuru kihelkond (lühend Juu, saksa keeles Kirchspiel Jörden) oli kihelkond ajaloolisel Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata Mahtra sõda ja Juuru kihelkond
Juuru Mihkli kogudus
Juuru kirik EELK Juuru Mihkli kogudus on luterlik kogudus Juuru alevikus.
Vaata Mahtra sõda ja Juuru Mihkli kogudus
Kadalipp
Kadalipp (rts gatlopp 'tänavajooks') oli ihunuhtluse liik, kus karistatav aeti läbi kahte vastamisi ritta seatud sõdurite vahelt, kes igaüks andis karistatavale hoobi pika vitsa või kepiga.
Vaata Mahtra sõda ja Kadalipp
Kaiu mõis
Mahajäetud mõisahoone Kaiu mõis (saksa keeles Catharinen, Kay) oli rüütelkonnamõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Mahtra sõda ja Kaiu mõis
Karistussalk
Karistussalk on väesalk, mis on moodustatud ülestõusnute või partisanide vastu võitlemiseks.
Vaata Mahtra sõda ja Karistussalk
Käru alevik
Käru on alevik Järva maakonnas Türi vallas, endise Käru valla keskus.
Vaata Mahtra sõda ja Käru alevik
Konstantin von Helffreich
Konstantin Wilhelm von Helffreich (22. oktoober/3. november 1813 Tallinn – 7/19. detsember 1874 Mahtra) oli Aruküla, Piiumetsa ja Mahtra mõisnik.
Vaata Mahtra sõda ja Konstantin von Helffreich
Kose kihelkond
Kose kirik Kose kihelkond (lühend Kos, saksa keeles Kirchspiel Kosch) on ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangu Harju kreisis ja Harjumaa kaguosas.
Vaata Mahtra sõda ja Kose kihelkond
Kose-Uuemõisa
Kose-Uuemõisa on alevik Harju maakonna Kose vallas.
Vaata Mahtra sõda ja Kose-Uuemõisa
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Mahtra sõda ja Liivimaa kubermang
Lindprii
Lindprii tagaotsimiskuulutus Lindprii kui juriidiline mõiste tähendab seaduse kaitse alt väljas olemist.
Vaata Mahtra sõda ja Lindprii
Maa Walla Kuulutaja
'''Ajalehe Maa Walla Kuulutaja päismik 1888. aastal''' Maa Walla Kuulutaja (ka: Ma-walla Kulutaja; tänapäevasesse keelde tõlgituna 'Eesti Kuulutaja') oli aastatel 1856–1889 Tallinnas ilmunud Eestimaa kubermanguvalitsuse ajaleht.
Vaata Mahtra sõda ja Maa Walla Kuulutaja
Mahtra
Mahtra on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.
Vaata Mahtra sõda ja Mahtra
Mahtra mõis
Mahtra mõis (saksa keeles Machters) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Mahtra sõda ja Mahtra mõis
Mahtra sõda (album)
"Mahtra sõda" on 2005 CD-na ilmunud Metsatölli ja Tsõdsõpujaleelo album.
Vaata Mahtra sõda ja Mahtra sõda (album)
Mahtra sõda (täpsustus)
Mahtra sõda oli kokkupõrge eesti talupoegade ja karistussalklaste vahel 14. juunil 1858.
Vaata Mahtra sõda ja Mahtra sõda (täpsustus)
Mahtra sõda (Vilde)
276x276px Romaani "Mahtra sõda" esmatrükk 1902 "Mahtra sõda" on Eduard Vilde kirjutatud 1850.–1860.
Vaata Mahtra sõda ja Mahtra sõda (Vilde)
Mahtra sõja mälestussammas
Mahtra sõja mälestussammas (mai, 2007) Mahtra sõja mälestussammas on Mahtra sõja mälestuseks püstitatud mälestussammas Rapla maakonnas Rapla vallas Mahtra külas (vaadatud 12.12.2015).
Vaata Mahtra sõda ja Mahtra sõja mälestussammas
Mahtra Talurahvamuuseum
Mahtra Talurahvamuuseum asub Raplamaal Rapla vallas ja tegutseb Eesti Kultuuriministeeriumi riigiasutusena (ühtlasi riigimuuseum)http://www.mahtramuuseum.ee/Mahtra_Talurahvamuuseumi_pohimaaru_7.htm (vaadatud 09.02.2013).
Vaata Mahtra sõda ja Mahtra Talurahvamuuseum
Marksism
Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.
Vaata Mahtra sõda ja Marksism
Märtsirevolutsioon
Märtsirevolutsioon oli liberaalne revolutsioon Eestimaal 14.–17. märtsil (vkj. 1.–4. märtsil) 1917.
Vaata Mahtra sõda ja Märtsirevolutsioon
Mõisavalitseja
Kurtna mõisa valitsejamaja. Mõisavalitseja (rahvasuus opman) oli mõisniku palgal olev abi või mõisamajanduse juhtimise asetäitja.
Vaata Mahtra sõda ja Mõisavalitseja
Metsatöll
Metsatöll on Eesti folk metal'i ansambel.
Vaata Mahtra sõda ja Metsatöll
Moonakas
Moonakas ehk mõisamoonakas ehk moonamees (Lõuna-Eestis ka moonakene) oli mõisa põllutööline 19. sajandist kuni 20. sajandi esimeste kümnenditeni.
Vaata Mahtra sõda ja Moonakas
Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941
Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941 on ülevaade Eestis Nõukogude võimu repressiivpoliitikat ja inimsusvastaseid kuritegusid okupeeritud Eestis toime pannud ja läbiviinud asutustest ning nende tegevuse süsteemist alates Eesti okupeerimisest kuni Saksa okupatsiooniperioodi alguseni.
Vaata Mahtra sõda ja Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941
Nelipühad
Nelipühad (kiriklikus kasutuses ka nelipüha, nelipühi, Kolmainu püha; kreekakeelne nimetus Πεντηκοστή Pentēkostē, 'viiekümnes '; kirikuslaavikeelne nimetus Пятидесятница Pjatidesjatnitsa, 'viiekümnes ') on kristlik püha, millega mälestatakse Püha Vaimu laskumist apostlitele 50.
Vaata Mahtra sõda ja Nelipühad
Pastor
Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.
Vaata Mahtra sõda ja Pastor
Peeter Volkonski
Peeter Volkonski 2010. aastal. Peeter Volkonski (sündinud 12. septembril 1954) on Eesti muusik (laulja), tõlkija, kirjanik, näitleja ja teatrilavastaja.
Vaata Mahtra sõda ja Peeter Volkonski
Purila
Purila on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.
Vaata Mahtra sõda ja Purila
Rahvaluule
Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta.
Vaata Mahtra sõda ja Rahvaluule
Rapla kihelkond
Rapla kirik (2009) Rapla kihelkond (lühend Rap, saksa keeles Kirchspiele Rappel) oli kihelkond Harjumaa lõunaosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata Mahtra sõda ja Rapla kihelkond
Riigivanem
Riigivanem oli aastatel 1920–1934 Eesti valitsusjuhi nimetus riigipea ülesannetes ning aastatel 1934–1937 Eesti riigipea nimetus.
Vaata Mahtra sõda ja Riigivanem
Rosenberg
Rosenberg (saksa 'roosimägi') on perekonnanimi.
Vaata Mahtra sõda ja Rosenberg
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Vaata Mahtra sõda ja Siber
Siiri Sisask
Siiri Sisask (2011) Siiri Sisask (sündinud 21. septembril 1968 Raplas) on eesti laulja ja muusik.
Vaata Mahtra sõda ja Siiri Sisask
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Mahtra sõda ja Tallinn
Taluperemees
(Talu)peremees on talu eest vastutav isik ning talu omanik või rentnik, ühtlasi talurahva liige.
Vaata Mahtra sõda ja Taluperemees
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Mahtra sõda ja Tartu
Tartu Vabadussõja mälestussammas
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisel 24. veebruari hommikul 2018 Ajaloolane Eero Medijainen kõnelemas Eesti taasiseseisvumispäeval Vabadussõja mälestusmärgi ees Tartus, tema taga naiskoor Emajõe Laulikud. 20. august 2012 Tartu Vabadussõja mälestussammas on Eesti Vabadussõjas langenud sõdurite mälestusmärk Tartus Vabaduse puiestikus.
Vaata Mahtra sõda ja Tartu Vabadussõja mälestussammas
Teoorjus
Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.
Vaata Mahtra sõda ja Teoorjus
Tsõdsõpujaleelo
Tsõdsõpujaleelo on eesti ansambel, mille põhitegevus on peamiselt Supilinnas koos laulda (enamasti neljapäevaõhtuti).
Vaata Mahtra sõda ja Tsõdsõpujaleelo
Ultima Thule (Eesti ansambel)
Ultima Thule, 2006, vasakult: Riho Sibul, Raul Vaigla ja Kalle Vilpuu. Ultima Thule on eesti rokkansambel, mis tegutseb alates 1987.
Vaata Mahtra sõda ja Ultima Thule (Eesti ansambel)
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Mahtra sõda ja Vabadussõda
Vallavanem
Vallavanem (vanasti kogukonnatalitaja ja vallatalitaja) on valla kõrgeim ametiisik Eestis.
Vaata Mahtra sõda ja Vallavanem
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Mahtra sõda ja Vene keel
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Mahtra sõda ja Venemaa Keisririik
Wilhelm von Ulrich (1810−1891)
Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich (Venemaal tuntud kui Vassili Kornilovitš, vene keeles Василий Корнилович Ульрих) (19. oktoober 1810 Vaimastvere mõis – 17. oktoober 1891 Kehra mõis) oli Venemaa sõjaväelane (jalaväekindral).
Vaata Mahtra sõda ja Wilhelm von Ulrich (1810−1891)
1. detsembri riigipöördekatse
1.
Vaata Mahtra sõda ja 1. detsembri riigipöördekatse
11. juuni
11.
Vaata Mahtra sõda ja 11. juuni
12. juuni
12.
Vaata Mahtra sõda ja 12. juuni
14. juuni
14.
Vaata Mahtra sõda ja 14. juuni
1853
1853.
Vaata Mahtra sõda ja 1853
1856
1856.
Vaata Mahtra sõda ja 1856
1858
1858.
Vaata Mahtra sõda ja 1858
1859
1859.
Vaata Mahtra sõda ja 1859
1860
1860.
Vaata Mahtra sõda ja 1860
1902
1902.
Vaata Mahtra sõda ja 1902
1905. aasta revolutsioon Eestis
1905.
Vaata Mahtra sõda ja 1905. aasta revolutsioon Eestis
1933
1933.
Vaata Mahtra sõda ja 1933
1948
1948.
Vaata Mahtra sõda ja 1948
1958
1958.
Vaata Mahtra sõda ja 1958
1970
1970.
Vaata Mahtra sõda ja 1970
1983
1983.
Vaata Mahtra sõda ja 1983
1998
1998.
Vaata Mahtra sõda ja 1998
2005
2005.
Vaata Mahtra sõda ja 2005
2008
2008.
Vaata Mahtra sõda ja 2008
2009
2009.
Vaata Mahtra sõda ja 2009
22. veebruar
22.
Vaata Mahtra sõda ja 22. veebruar
23. aprill
23.
Vaata Mahtra sõda ja 23. aprill
7. juuni
7.
Vaata Mahtra sõda ja 7. juuni
8. juuni
8.
Vaata Mahtra sõda ja 8. juuni
8. veebruar
8.
Vaata Mahtra sõda ja 8. veebruar
Vaata ka
Eesti sõjanduse ajalugu
- Balti laevastik
- Balti riikide okupeerimine (1940)
- Balti sõjaväeringkond
- Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum
- Eesti Teises maailmasõjas
- Eesti kaitsejõudude ajalugu
- Erastvere lahing
- Hummuli lahing
- Kaitseväe kalmistu
- Kalev-klassi allveelaevad
- Karksi lahing
- Karuse lahing
- Koluvere lahing
- Kurkse suurõnnetus
- Liivimaa ristisõda
- Madisepäeva lahing
- Mahtra sõda
- Moonsundi lahing
- Narva lahing (1700)
- Narva piiramine (1558)
- Narva piiramine (1704)
- Omakaitse
- Operatsioon Albion
- Paide lahing
- Paide piiramine (1602)
- Rakvere lahing (1603)
- Rootsi lõvi mälestusmärk
- Scoutspataljon
- Viljandi lahing (1602)