Sisukord
48 suhted: Ablatsioon (glatsioloogia), Aerofoto, Akumulatsioon (glatsioloogia), Alpid, Antarktika, Antarktis, Arktika, Aurumine, Aurustumine, DEM, Euroopa, Firn, Geograafiline laius, Gravitatsiooniväli, Gröönimaa, Hüdroenergia, Island, Isostaasia, Jää, Jäämägi, Kanada, Kesk-Aasia, Keskmine tihedus, Kliima, Kliimamuutus, Laviin, Lähistroopika, Lidar, Liustik, Lumi, Maa, Mandrijää, NASA, Norra, Orbiit, Parasvööde, Polaaralad, Rootsi, Sademed, Sulamine, Tehiskaaslane, Temperatuur, Teravmäed, Topograafia, Troopika, Turism, Valgla, Washingtoni osariik.
- Glatsioloogia
Ablatsioon (glatsioloogia)
Ablatsioon on protsesside kogum, mille tagajärjel liustiku mass väheneb.
Vaata Massibilanss ja Ablatsioon (glatsioloogia)
Aerofoto
Toulouse'i lennujaama aerofoto Aerofoto ehk õhufoto on maapinna foto, mis on saadud õhust pildistamisel.
Vaata Massibilanss ja Aerofoto
Akumulatsioon (glatsioloogia)
Akumulatsioon on protsesside kogum, mille tagajärjel kasvab liustiku lumest ja jääst koosneva osa mass.
Vaata Massibilanss ja Akumulatsioon (glatsioloogia)
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Vaata Massibilanss ja Alpid
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Vaata Massibilanss ja Antarktika
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Vaata Massibilanss ja Antarktis
Arktika
Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.
Vaata Massibilanss ja Arktika
Aurumine
280px Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril.
Vaata Massibilanss ja Aurumine
Aurustumine
Faasisiirded Päikeseenergia kasutamine looduses pinnasest vee kogumiseks: 1 – läbipaistev plast, 2 – kivid plasti fikseerimiseks, 3 – veeauru kondensatsioon plasti alaküljel, 4 – vee kogumisnõu, 5 – voolik vee ammutamiseks kogumisnõust, 6 – pinnas Aurustumine on aine üleminek kondenseerunud faasist kõrgema energiaga gaasifaasi ehk aurufaasi.
Vaata Massibilanss ja Aurustumine
DEM
Lühend DEM võib tähendada järgmist.
Vaata Massibilanss ja DEM
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Massibilanss ja Euroopa
Firn
Liustikust pärit firni näidis Firn ehk sõmerlumi on omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas.
Vaata Massibilanss ja Firn
Geograafiline laius
Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.
Vaata Massibilanss ja Geograafiline laius
Gravitatsiooniväli
Gravitatsiooniväli ehk raskusjõuväli on jõuväli, mille kaudu toimub gravitatsiooniline vastastikmõju kõigi kehade vahel.
Vaata Massibilanss ja Gravitatsiooniväli
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Vaata Massibilanss ja Gröönimaa
Hüdroenergia
Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.
Vaata Massibilanss ja Hüdroenergia
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Massibilanss ja Island
Isostaasia
Isostaasia on litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal.
Vaata Massibilanss ja Isostaasia
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Vaata Massibilanss ja Jää
Jäämägi
Jäämägi Baffini saare lähedal Jäämäe veepealne ja veealune osa Jäämägi on mere pinnal triiviv liustiku küljest lahti murdunud suur jäätükk.
Vaata Massibilanss ja Jäämägi
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Vaata Massibilanss ja Kanada
Kesk-Aasia
Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.
Vaata Massibilanss ja Kesk-Aasia
Keskmine tihedus
Keskmine tihedus on keha tihedus, mis iseloomustab mitteühtlase tiheduse jaotusega kehi.
Vaata Massibilanss ja Keskmine tihedus
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Vaata Massibilanss ja Kliima
Kliimamuutus
Üleilmse temperatuurimuutuse visualiseerimine kliimaspiraaliga aastatel 1880–2021 Kliimamuutus (inglise keeles climate change) on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates.
Vaata Massibilanss ja Kliimamuutus
Laviin
Lumelaviin Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine.
Vaata Massibilanss ja Laviin
Lähistroopika
Lähis-troopika piirkonnad Lähistroopika on Maa piirkond troopika ja parasvöötme vahel, mis üldiselt vastab lähistroopilisele kliimavöötmele.
Vaata Massibilanss ja Lähistroopika
Lidar
Lidar (ehk LIDAR või LiDAR, inglise light detection and ranging) on laserskaneerimisseade.
Vaata Massibilanss ja Lidar
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Vaata Massibilanss ja Liustik
Lumi
Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Vaata Massibilanss ja Lumi
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Massibilanss ja Maa
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Vaata Massibilanss ja Mandrijää
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Vaata Massibilanss ja NASA
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Massibilanss ja Norra
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Vaata Massibilanss ja Orbiit
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Vaata Massibilanss ja Parasvööde
Polaaralad
Polaaralad maailmakaardil Lähistroopika Polaaralad on piirkonnad, mis asuvad pooluste ümbruses.
Vaata Massibilanss ja Polaaralad
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Massibilanss ja Rootsi
Sademed
Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.
Vaata Massibilanss ja Sademed
Sulamine
Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub temperatuuri tõstmisel vedelikuks.
Vaata Massibilanss ja Sulamine
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Vaata Massibilanss ja Tehiskaaslane
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Massibilanss ja Temperatuur
Teravmäed
Saarestiku kaart Teravmäed Teravmägede kaart aastast 1758 Teravmäed (norra keeles endine nimi Spitsbergen) on Norrale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres.
Vaata Massibilanss ja Teravmäed
Topograafia
Topograafilise kaardi näide Topograafia on teadusharu, mis tegeleb maapinna mõõdistamisega ja mõõtmistulemuste põhjal geograafiliste objektide (situatsiooniobjektide) kujutamisega topograafilistel kaartidel.
Vaata Massibilanss ja Topograafia
Troopika
Troopika on Maa piirkond pöörijoonte vahel ja läheduses.
Vaata Massibilanss ja Troopika
Turism
Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.
Vaata Massibilanss ja Turism
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Vaata Massibilanss ja Valgla
Washingtoni osariik
Washington on Ameerika Ühendriikide osariik 1889.
Vaata Massibilanss ja Washingtoni osariik
Vaata ka
Glatsioloogia
- Ürgorg
- Ablatsioon (glatsioloogia)
- Abrasioon (geoloogia)
- Akumulatsioon (glatsioloogia)
- Antarktise jääkilp
- Firn
- Fjord
- Glatsioisostaasia
- Glatsioloogia
- Hiiukirn
- Jää
- Jääaeg
- Jääpuursüdamik
- Joldiameri
- Külmakühm
- Külmakerge
- Kinnisjää
- Krüogeen
- Kukkekivi
- Löss
- Lahvandus
- Liustik
- Lumesild
- Mõhn
- Mandrijää
- Massibilanss
- Moreen
- Puursüdamik
- Ruhiorg
- Sandur
- Sulglohk
- Tsirkusorg
- Voor
Tuntud ka kui Liustiku massibilanss, Massibilanss (glatsioloogia).