Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Massibilanss

Index Massibilanss

Massibilanss (inglise keeles mass balance) on massi muutus kas tervel või osal liustikul kindlaks määratud ajaperioodi jooksul.

47 suhted: Ablatsioon (glatsioloogia), Aerofoto, Akumulatsioon (glatsioloogia), Alpid, Antarktika, Antarktis, Arktika, Aurumine, Aurustumine, DEM, Euroopa, Firn, Geograafiline laius, Gravitatsiooniväli, Gröönimaa, Hüdroenergia, Isostaasia, Jää, Jäämägi, Kanada, Kesk-Aasia, Keskmine tihedus, Kliima, Kliimamuutus, Laviin, Lähistroopika, Lidar, Liustik, Lumi, Maa, Mandrijää, NASA, Norra, Orbiit, Parasvööde, Polaaralad, Rootsi, Sademed, Sulamine, Tehiskaaslane, Temperatuur, Teravmäed, Topograafia, Troopika, Turism, Valgla, Washingtoni osariik.

Ablatsioon (glatsioloogia)

Ablatsioon on protsesside kogum, mille tagajärjel liustiku mass väheneb.

Uus!!: Massibilanss ja Ablatsioon (glatsioloogia) · Näe rohkem »

Aerofoto

Toulouse'i lennujaama aerofoto Aerofoto ehk õhufoto on maapinna foto, mis on saadud õhust pildistamisel.

Uus!!: Massibilanss ja Aerofoto · Näe rohkem »

Akumulatsioon (glatsioloogia)

Akumulatsioon on protsesside kogum, mille tagajärjel kasvab liustiku lumest ja jääst koosneva osa mass.

Uus!!: Massibilanss ja Akumulatsioon (glatsioloogia) · Näe rohkem »

Alpid

Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.

Uus!!: Massibilanss ja Alpid · Näe rohkem »

Antarktika

Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa. Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus. Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).

Uus!!: Massibilanss ja Antarktika · Näe rohkem »

Antarktis

Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.

Uus!!: Massibilanss ja Antarktis · Näe rohkem »

Arktika

Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on põhjapoolust ümbritsevad alad.

Uus!!: Massibilanss ja Arktika · Näe rohkem »

Aurumine

Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril.

Uus!!: Massibilanss ja Aurumine · Näe rohkem »

Aurustumine

Faasisiirded Päikeseenergia kasutamine looduses pinnasest vee kogumiseks: 1 – läbipaistev plast, 2 – kivid plasti fikseerimiseks, 3 – veeauru kondensatsioon plasti alaküljel, 4 – vee kogumisnõu, 5 – voolik vee ammutamiseks kogumisnõust, 6 – pinnas Aurustumine on aine üleminek kondenseerunud faasist kõrgema energiaga gaasifaasi ehk aurufaasi.

Uus!!: Massibilanss ja Aurustumine · Näe rohkem »

DEM

Lühend DEM võib tähendada järgmist.

Uus!!: Massibilanss ja DEM · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa.

Uus!!: Massibilanss ja Euroopa · Näe rohkem »

Firn

Liustikust pärit firni näidis. Firn ehk sõmerlumi on omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas.

Uus!!: Massibilanss ja Firn · Näe rohkem »

Geograafiline laius

Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.

Uus!!: Massibilanss ja Geograafiline laius · Näe rohkem »

Gravitatsiooniväli

Gravitatsiooniväli on mudel, mis selgitab, et suurt objekti ümbritseb mõjuväli, millega mõjutatakse teist lähedalolevat objekti.

Uus!!: Massibilanss ja Gravitatsiooniväli · Näe rohkem »

Gröönimaa

Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala, mis hõlmab Gröönimaa saare ja mitu väikest saart Ameerikas Põhja-Ameerika mandrist (Kanadast) kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel.

Uus!!: Massibilanss ja Gröönimaa · Näe rohkem »

Hüdroenergia

Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.

Uus!!: Massibilanss ja Hüdroenergia · Näe rohkem »

Isostaasia

Isostaasia on litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal.

Uus!!: Massibilanss ja Isostaasia · Näe rohkem »

Jää

Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.

Uus!!: Massibilanss ja Jää · Näe rohkem »

Jäämägi

Jäämägi Baffini saare lähedal Jäämäe veepealne ja veealune osa Jäämägi on mere pinnal triiviv liustiku küljest lahti murdunud suur jäätükk.

Uus!!: Massibilanss ja Jäämägi · Näe rohkem »

Kanada

Kanada (soovitatav hääldus: esisilbirõhuga) on riik Põhja-Ameerika põhjaosas, mille koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm territooriumi.

Uus!!: Massibilanss ja Kanada · Näe rohkem »

Kesk-Aasia

Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.

Uus!!: Massibilanss ja Kesk-Aasia · Näe rohkem »

Keskmine tihedus

Keskmine tihedus on keha tihedus, mis iseloomustab mitteühtlase tiheduse jaotusega kehi.

Uus!!: Massibilanss ja Keskmine tihedus · Näe rohkem »

Kliima

Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.

Uus!!: Massibilanss ja Kliima · Näe rohkem »

Kliimamuutus

Kliimamuutus (inglise climate change) on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates.

Uus!!: Massibilanss ja Kliimamuutus · Näe rohkem »

Laviin

Lumelaviin Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine.

Uus!!: Massibilanss ja Laviin · Näe rohkem »

Lähistroopika

Lähis-troopika piirkonnad Lähistroopika on Maa piirkond troopika ja parasvöötme vahel, mis üldiselt vastab lähistroopilisele kliimavöötmele.

Uus!!: Massibilanss ja Lähistroopika · Näe rohkem »

Lidar

Lidar (ehk LIDAR või LiDAR, inglise Light Detection And Ranging) on laserskaneerimisseade.

Uus!!: Massibilanss ja Lidar · Näe rohkem »

Liustik

Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.

Uus!!: Massibilanss ja Liustik · Näe rohkem »

Lumi

Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.

Uus!!: Massibilanss ja Lumi · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Massibilanss ja Maa · Näe rohkem »

Mandrijää

Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.

Uus!!: Massibilanss ja Mandrijää · Näe rohkem »

NASA

Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.

Uus!!: Massibilanss ja NASA · Näe rohkem »

Norra

Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Massibilanss ja Norra · Näe rohkem »

Orbiit

Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.

Uus!!: Massibilanss ja Orbiit · Näe rohkem »

Parasvööde

Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.

Uus!!: Massibilanss ja Parasvööde · Näe rohkem »

Polaaralad

Polaaralad on piirkonnad, mis asuvad pooluste ümbruses.

Uus!!: Massibilanss ja Polaaralad · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Massibilanss ja Rootsi · Näe rohkem »

Sademed

Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega. Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi.

Uus!!: Massibilanss ja Sademed · Näe rohkem »

Sulamine

Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks.

Uus!!: Massibilanss ja Sulamine · Näe rohkem »

Tehiskaaslane

Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).

Uus!!: Massibilanss ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Massibilanss ja Temperatuur · Näe rohkem »

Teravmäed

Saarestiku kaart Teravmäed Teravmägede kaart aastast 1758 Teravmäed (norra keeles endine nimi Spitsbergen) on Norrale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres.

Uus!!: Massibilanss ja Teravmäed · Näe rohkem »

Topograafia

Topograafilise kaardi näide Topograafia on teadusharu, mis tegeleb maapinna mõõdistamisega ja mõõtmistulemuste põhjal geograafiliste objektide (situatsiooniobjektide) kujutamisega topograafilistel kaartidel.

Uus!!: Massibilanss ja Topograafia · Näe rohkem »

Troopika

Troopika on Maa piirkond pöörijoonte vahel ja läheduses.

Uus!!: Massibilanss ja Troopika · Näe rohkem »

Turism

Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.

Uus!!: Massibilanss ja Turism · Näe rohkem »

Valgla

jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.

Uus!!: Massibilanss ja Valgla · Näe rohkem »

Washingtoni osariik

Washington on Ameerika Ühendriikide osariik 1889.

Uus!!: Massibilanss ja Washingtoni osariik · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Liustiku massibilanss, Massibilanss (glatsioloogia).

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »