Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Mikrolainekeemia

Index Mikrolainekeemia

Mikrolainekeemia on teadusharu, kus keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks kasutatakse mikrolainekiirgust.

42 suhted: Anorgaaniline keemia, Dielektriline kuumutus, Dipoolmoment, Elektriväli, Elektromagnetiline kiirgus, Energia, Ergastatud olek, Etanool, Farmaatsia, Hape, Infrapunakiirgus, Interaktsioon, Katalüsaator, Kõrvalsaadus, Keemiline ühend, Keemiline reaktsioon, Keemistemperatuur, Ketoonid, Klaas, Lahusti, Laine, Lainepikkus, Magnetväli, Materjaliteadus, Mikrolaineahi, Mikrolained, Molekuli polaarsus, Orgaaniline keemia, Orgaaniline süntees, Plahvatus, Polümeeride keemia, Polütetrafluoroetüleen, Raadiolained, Rõhk, Reagent, Reaktsiooni kiirus, Roheline keemia, Saagis, Süsivesinikud, Teadusharu, Temperatuur, Võnkumine.

Anorgaaniline keemia

Anorgaaniline keemia on õpetus anorgaanilistest ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest ja muud.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Anorgaaniline keemia · Näe rohkem »

Dielektriline kuumutus

Mikrolaineahi kasutab dielektrilist kuumutust toidu soojendamiseks Dielektriline kuumutus on väikese elektrijuhtivusega materjalide kuumutamine kõrgsageduslikus elektriväljas nende ümberpolariseerumisel eralduva soojuse toimel.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Dielektriline kuumutus · Näe rohkem »

Dipoolmoment

Dipoolmoment on füüsikas vektorsuurus, mis iseloomustab elektrilise või magnetilise dipooli intensiivsust ja orientatsiooni.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Dipoolmoment · Näe rohkem »

Elektriväli

Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Elektriväli · Näe rohkem »

Elektromagnetiline kiirgus

Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Energia · Näe rohkem »

Ergastatud olek

Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Ergastatud olek · Näe rohkem »

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Etanool · Näe rohkem »

Farmaatsia

Farmaatsia (kreeka pharmakeia 'ravimi tarvitamine'; ka rohuteadus) on õpetus ravimite füüsikalistest, keemilistest, farmakoloogilistest, toksikoloogilistest ja mikrobioloogilistest omadustest, samuti õpetus ravimite välja töötamisest, valmistamisest, säilitamisest, analüüsimisest ja kasutamisest ning sellega liituvast majanduslikust ja juriidilisest taustast.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Farmaatsia · Näe rohkem »

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Hape · Näe rohkem »

Infrapunakiirgus

Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Infrapunakiirgus · Näe rohkem »

Interaktsioon

Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Interaktsioon · Näe rohkem »

Katalüsaator

Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Katalüsaator · Näe rohkem »

Kõrvalsaadus

Kõrvalsaadus ehk kõrvalprodukt (ingl. coproduct või by-product) on põhisaaduse valmistamise või tootmise käigus vältimatult moodustuv saadus.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Kõrvalsaadus · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Ketoonid

Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Ketoonid · Näe rohkem »

Klaas

klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Klaas · Näe rohkem »

Lahusti

Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Lahusti · Näe rohkem »

Laine

Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Laine · Näe rohkem »

Lainepikkus

Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Lainepikkus · Näe rohkem »

Magnetväli

Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Magnetväli · Näe rohkem »

Materjaliteadus

Arvutisimulatsioon kosmosesüstiku kere kuumenemisest atmosfääri sisenemisel. Kere välistemperatuur võib tõusta 1650 °C-ni Materjaliteaduses on oluline materjalide sisestruktuuri uurimine. Mullbetooni kristallstruktuuri uurimine Tartu Ülikoolis Materjaliteadus on interdistsiplinaarne teadusharu, mis kombineerib keemiat, füüsikat ja inseneriteadust.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Materjaliteadus · Näe rohkem »

Mikrolaineahi

Mikrolaineahi Mikrolaineahi ehk laineahi (kõnekeeles ka uun; mikrouun; mikro) on elektriahi toiduainete ja toitude kuumendamiseks mikrolainelise vahelduvelektrivälja abil.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Mikrolaineahi · Näe rohkem »

Mikrolained

Mikrolained on raadiolained, mille lainepikkus on vahemikus 1 mm kuni 1 m, vastavalt lainete sagedused vahemikus 0,3 GHz kuni 300 GHz (gigahertsi).

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Mikrolained · Näe rohkem »

Molekuli polaarsus

Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »

Orgaaniline keemia

tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Orgaaniline keemia · Näe rohkem »

Orgaaniline süntees

Orgaaniline süntees on orgaanilise ühendi (produkti) saamiseks kasutatav orgaaniline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Orgaaniline süntees · Näe rohkem »

Plahvatus

Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Plahvatus · Näe rohkem »

Polümeeride keemia

Polümeeride keemia on keemia haru, mis tegeleb polümeeride ja makromolekulide sünteesi ja omaduste uurimisega.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Polümeeride keemia · Näe rohkem »

Polütetrafluoroetüleen

Polütetrafluoroetüleen (PTFE, ka polütetrafluoroeteen"Süsivesinike halogeeniühendid", rmt: Mati Karelson, Arne Tõldsepp "Keemia: orgaaniline keemia gümnaasiumile" Tallinn: Koolibri, 2007, lk 94–101) on sünteetiline tetrafluoroetüleeni polümeer.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Polütetrafluoroetüleen · Näe rohkem »

Raadiolained

Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM) Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Raadiolained · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Rõhk · Näe rohkem »

Reagent

Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Reagent · Näe rohkem »

Reaktsiooni kiirus

Raua roostetamine on aeglane reaktsioon Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Reaktsiooni kiirus · Näe rohkem »

Roheline keemia

Roheline keemia on mõtteviis, mille järgi püütakse leida produkte ja protsesse, mis vähendaks või väldiks ohtlike ainete kasutamist ja teket.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Roheline keemia · Näe rohkem »

Saagis

Saagis ehk reaktsioonisaagis tähendab keemilise üksikprotsessi või mitme etapi summaarset saaduse saamise efektiivsust.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Saagis · Näe rohkem »

Süsivesinikud

Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Süsivesinikud · Näe rohkem »

Teadusharu

Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Teadusharu · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Temperatuur · Näe rohkem »

Võnkumine

Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.

Uus!!: Mikrolainekeemia ja Võnkumine · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »