Sisukord
49 suhted: Adrakohus, Adramaa, Ambla kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Piiritusetööstuse Muuseum, Eestimaa, Eestimaa ülemmaakohus, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eestlased, Einmanni mõis, Etanool, Foogt, Jakob De la Gardie, Järvamaa, Koluotsa, Kuramaa, Lambsdorff, Lääne-Viru maakond, Liivimaa, Miil, Moe, Rahvusarhiiv, Rüütlimõis, Saiakopli mõis, Saksa keel, Schwengelm, Suur reduktsioon, Suurgild, Tallinna kreis, Tallinna rae liikmete loend, Tamsalu mõis, Tapa vald, Taube, Umsiedlung, Uudeküla mõis, Viinaköök, 1500, 1566, 1585, 1592, 17. sajand, 1765, 1794, 1816, 1847, 1872, 1886, 1887, 1908.
Adrakohus
Adrakohus ehk haagikohus (rahvakeeles ka aakreht, aagreht või haagreht, haagrehikohus või aagrehikohus) oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui ka madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati Liivimaal 15.
Vaata Moe mõis ja Adrakohus
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata Moe mõis ja Adramaa
Ambla kihelkond
Ambla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ampel, lühend Amb) oli ajalooline haldusüksus Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Vaata Moe mõis ja Ambla kihelkond
Eesti Ajalooarhiiv
Liivi tänaval Eesti Ajalooarhiiv (lühend EAA) oli Eesti arhiiviasutus, mis tegutses selle nime all aastatel 1989–1999.
Vaata Moe mõis ja Eesti Ajalooarhiiv
Eesti Piiritusetööstuse Muuseum
Eesti Piiritusetööstuse Muuseum on aastal 1971 asutatud muuseum, mis asub Tapa vallas Moe asulashttp://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action.
Vaata Moe mõis ja Eesti Piiritusetööstuse Muuseum
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Moe mõis ja Eestimaa
Eestimaa ülemmaakohus
Eestimaa ülemmaakohus (saksa keeles Estländisches Oberlandgericht, vene keeles Эстляндский оберландгерихт, ka Эстляндский верхний земский суд, eesti keeles Eestimaa Landstuakohus) oli kõrgeim seisuslik maa- ja aadlikohtuasutus Eestimaal XIII sajandi 1.
Vaata Moe mõis ja Eestimaa ülemmaakohus
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Vaata Moe mõis ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Moe mõis ja Eestlased
Einmanni mõis
Einmanni mõisa peahoone esikülg Einmanni mõisa peahoone portikus Einmanni mõis (saksa keeles Korps) oli rüütlimõis Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Vaata Moe mõis ja Einmanni mõis
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Vaata Moe mõis ja Etanool
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Vaata Moe mõis ja Foogt
Jakob De la Gardie
Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).
Vaata Moe mõis ja Jakob De la Gardie
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Moe mõis ja Järvamaa
Koluotsa
Koluotsa oli küla Järvamaal, ajalooliselt Saksi mõisa alal.
Vaata Moe mõis ja Koluotsa
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Moe mõis ja Kuramaa
Lambsdorff
Lambsdorffide vapp Lambsdorff (täisnimega von der Wenge gen. Lambsdorff) oli Vestfaali ja baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Moe mõis ja Lambsdorff
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Moe mõis ja Lääne-Viru maakond
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Moe mõis ja Liivimaa
Miil
Miil on pikkusühik.
Vaata Moe mõis ja Miil
Moe
Moe on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Vaata Moe mõis ja Moe
Rahvusarhiiv
Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus Nooruse 3 Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis alustas tegevust 1.
Vaata Moe mõis ja Rahvusarhiiv
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Moe mõis ja Rüütlimõis
Saiakopli mõis
Saiakopli mõis (saksa keeles Neuhof) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Moe mõis ja Saiakopli mõis
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Moe mõis ja Saksa keel
Schwengelm
Schwengelm, varem ka Schwengell ja Schwengeln (vene keeles Швенгельм) oli teadmata päritolu aadlisuguvõsa, mis suri välja 1857.
Vaata Moe mõis ja Schwengelm
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Vaata Moe mõis ja Suur reduktsioon
Suurgild
pisi Suurgild (ka Tallinna Suurgild, Kaupmeeste gild) oli Tallinna kõige mõjuvõimsam gild.
Vaata Moe mõis ja Suurgild
Tallinna kreis
Tallinna kreis (saksa keeles Der Revalsche Kreis, venepäraselt Ревельский уезд) oli Tallinna asehalduskonna haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1783–1796.
Vaata Moe mõis ja Tallinna kreis
Tallinna rae liikmete loend
Tallinna rae liikmete loendis loetletakse ajaloolise Tallinna rae liikmeid.
Vaata Moe mõis ja Tallinna rae liikmete loend
Tamsalu mõis
Tamsalu mõis (saksa keeles Tamsal) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Moe mõis ja Tamsalu mõis
Tapa vald
Tapa vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Moe mõis ja Tapa vald
Taube
Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp Taube suguvõsa vabahärravapp Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.
Vaata Moe mõis ja Taube
Umsiedlung
''Umsiedlung'''it kujutav plakat 1939. aastast Umsiedlung (saksa keeles 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli aktsioon, mille käigus asustati 1939.
Vaata Moe mõis ja Umsiedlung
Uudeküla mõis
Uudeküla mõis (saksa keeles Udenküll) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Moe mõis ja Uudeküla mõis
Viinaköök
Väike-Maarja vallas Viinaköök oli viina tootmise koht Eesti mõisates.
Vaata Moe mõis ja Viinaköök
1500
1500.
Vaata Moe mõis ja 1500
1566
1566.
Vaata Moe mõis ja 1566
1585
1585.
Vaata Moe mõis ja 1585
1592
1592.
Vaata Moe mõis ja 1592
17. sajand
17.
Vaata Moe mõis ja 17. sajand
1765
1765.
Vaata Moe mõis ja 1765
1794
1794.
Vaata Moe mõis ja 1794
1816
1816.
Vaata Moe mõis ja 1816
1847
1847.
Vaata Moe mõis ja 1847
1872
1872.
Vaata Moe mõis ja 1872
1886
1886.
Vaata Moe mõis ja 1886
1887
1887.
Vaata Moe mõis ja 1887
1908
1908.
Vaata Moe mõis ja 1908