Kiiremini kui brauser!
22 suhted: Ühesuguline õis, Botaanika, Diploidsus, Gameet, Geen, Geneetiline mitmekesisus, Haploidsus, Hermafrodiit, Kahekojaline taim, Looduslik valik, Meioos, Mitoos, Munarakk, Populatsioon, Sammaltaimed, Soontaimed, Sperm, Suguelundid, Suguline sigimine, Sugutu paljunemine, Taimed, Zooloogia.
Ühesuguline õis
Ühesuguline õis ehk lahksuguline õis on õis, kus kasvavad kas ainult tolmukad (tolmukas) või emakad (emakas).
Uus!!: Ühekojaline taim ja Ühesuguline õis · Näe rohkem »
Botaanika
Botaanika ehk taimeteadus on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.
Uus!!: Ühekojaline taim ja Botaanika · Näe rohkem »
Diploidsus
Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.
Uus!!: Ühekojaline taim ja Diploidsus · Näe rohkem »
Gameet
Gameet on organismi sugurakk.
Uus!!: Ühekojaline taim ja Gameet · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Ühekojaline taim ja Geen · Näe rohkem »
Geneetiline mitmekesisus
Geneetiline mitmekesisus tähendab pärilikke molekulaarseid erinevusi populatsiooni sees või populatsioonide vahel.
Uus!!: Ühekojaline taim ja Geneetiline mitmekesisus · Näe rohkem »
Haploidsus
Haploidsus (kr. keelest haplos üksik ja eidos kuju; inglise haploidy) indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu.
Uus!!: Ühekojaline taim ja Haploidsus · Näe rohkem »
Hermafrodiit
Hermafrodiit on mõlemasooline olend.
Uus!!: Ühekojaline taim ja Hermafrodiit · Näe rohkem »
Kahekojaline taim
Kahekojalised ehk diöötsilised ehk lahksugulised on taimed, kus ühel taimel on ainult kas isasõied või emasõied.
Uus!!: Ühekojaline taim ja Kahekojaline taim · Näe rohkem »
Looduslik valik
Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni tegur, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarvinistlikus bioloogias peetakse ka liigitekke teguriks.
Uus!!: Ühekojaline taim ja Looduslik valik · Näe rohkem »
Meioos
Meioos (kreeka keeles 'vähenemine') on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.
Uus!!: Ühekojaline taim ja Meioos · Näe rohkem »
Mitoos
Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Uus!!: Ühekojaline taim ja Mitoos · Näe rohkem »
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Uus!!: Ühekojaline taim ja Munarakk · Näe rohkem »
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Uus!!: Ühekojaline taim ja Populatsioon · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Ühekojaline taim ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Uus!!: Ühekojaline taim ja Soontaimed · Näe rohkem »
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Uus!!: Ühekojaline taim ja Sperm · Näe rohkem »
Suguelundid
Kimalaseliikide välissuguelundid. Vasakul ''Bombus alpinus'', paremal ''Bombus polaris'' Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine.
Uus!!: Ühekojaline taim ja Suguelundid · Näe rohkem »
Suguline sigimine
Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Uus!!: Ühekojaline taim ja Suguline sigimine · Näe rohkem »
Sugutu paljunemine
helviksammaltaimel: näha on rakkude pooldumine Sugutu sigimine (ka sootu, aseksuaalne ja mittesuguline paljunemine/sigimine) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist.
Uus!!: Ühekojaline taim ja Sugutu paljunemine · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Ühekojaline taim ja Taimed · Näe rohkem »
Zooloogia
Zooloogia ehk loomateadus on bioloogia haru, mis uurib loomi.
Uus!!: Ühekojaline taim ja Zooloogia · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Liitsuguline taim, Monoöötsiline taim, Ühekojaline, Ühekojalisus.
