Sisukord
84 suhted: Aachen, Aadlisuguvõsa, Aizlauce kihelkond, Alfred von zur Mühlen, Aru mõis (Nõo), Balti pataljon, Bautzen, Bruņene mõis, Eesti Maakrediitselts, Eestimaa, Eestimaa ülemmaakohus, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Einmanni mõis, Eistvere mõis, Haapsalu Jaani kirik, Habaja mõis, Halliste kihelkond, Hermen thor Mölen, Ihtüoloog, Immatrikulatsioon, Jaunbilska mõis, Järvamaa, Joala, Kandle mõis, Karja kihelkond, Käru mõis (Simuna), Keila kirik, Keila Miikaeli kogudus, Koikla mõis, Kolga-Jaani kihelkond, Konrad von zur Mühlen, Krootuse mõis, Kullamaa kihelkond, Kuramaa, Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Laiuse kihelkond, Läänemaa, Leedi mõis, Liivimaa õuekohus, Liivimaa kubermang, Liivimaa Maakrediitselts, Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Müüsleri mõis, Muraste mõis, Murmansk, Nõo kihelkond, Nõukogude Liit, Ohekatku mõis, ... Laienda indeks (34 rohkem) »
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Vaata Mühlen ja Aachen
Aadlisuguvõsa
Aadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.
Vaata Mühlen ja Aadlisuguvõsa
Aizlauce kihelkond
Kuramaa kubermang Aizlauce kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ueberlauz, läti keeles Aizlauces draudzes novads) oli haldusüksus Ilūkste kreisis Kuramaa kubermangus Lätimaal.
Vaata Mühlen ja Aizlauce kihelkond
Alfred von zur Mühlen
Zur Mühlenite suguvõsa vapp. Karl Alfred von zur Mühlen (2. september (vkj) 1865 Vorbuse − 6. veebruar 1945 Lehnsdorf) oli baltisaksa päritolu põllumees ja pangadirektor.
Vaata Mühlen ja Alfred von zur Mühlen
Aru mõis (Nõo)
Mõisa peahoone Aru mõis (saksa keeles Arrohof) oli rüütlimõis Tartumaal Nõo kihelkonnas.
Vaata Mühlen ja Aru mõis (Nõo)
Balti pataljon
Balti pataljon (ka Balti rügement, saksa keeles Baltenregiment) 1918.
Vaata Mühlen ja Balti pataljon
Bautzen
Bautzen (ülemsorbi keeles Budyšin) on linn Saksamaal Saksimaa liidumaal, Bautzeni kreisi keskus.
Vaata Mühlen ja Bautzen
Bruņene mõis
Bruņene mõis Bruņene mõis (läti keeles Bruņenes muiža, ka Bruņas muiža, saksa keeles Brunnen) oli mõis Kuramaal Aizlauce kihelkonnas.
Vaata Mühlen ja Bruņene mõis
Eesti Maakrediitselts
Eestimaa Aadli Krediitkassa (saksa keeles Estländische Adelige Güter-Kreditkasse, Estländische Adelige Credit-Kasse, Estlandischer Adeliger Güter-Credit-Verein, vene keeles Эстляндское дворянское кредитное общество) oli aastatel 1802–1940 Tallinnas tegutsenud finantsasutus.
Vaata Mühlen ja Eesti Maakrediitselts
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Mühlen ja Eestimaa
Eestimaa ülemmaakohus
Eestimaa ülemmaakohus (saksa keeles Estländisches Oberlandgericht, vene keeles Эстляндский оберландгерихт, ka Эстляндский верхний земский суд, eesti keeles Eestimaa Landstuakohus) oli kõrgeim seisuslik maa- ja aadlikohtuasutus Eestimaal XIII sajandi 1.
Vaata Mühlen ja Eestimaa ülemmaakohus
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Vaata Mühlen ja Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.
Vaata Mühlen ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Vaata Mühlen ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Einmanni mõis
Einmanni mõisa peahoone esikülg Einmanni mõisa peahoone portikus Einmanni mõis (saksa keeles Korps) oli rüütlimõis Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Vaata Mühlen ja Einmanni mõis
Eistvere mõis
Eistvere mõis (saksa keeles Eigstfer) oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Mühlen ja Eistvere mõis
Haapsalu Jaani kirik
Haapsalu Jaani kirik (2011) Haapsalu Jaani kirik on Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kuuluv kirik Haapsalus, Kooli tänav 4.
Vaata Mühlen ja Haapsalu Jaani kirik
Habaja mõis
Habaja mõisa peahoone Habaja mõis (saksa keeles Habbat) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).
Vaata Mühlen ja Habaja mõis
Halliste kihelkond
Halliste kihelkond (lühend Hls; saksa keeles Kirchspiel Hallist, mulgi keeles Aliste) on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.
Vaata Mühlen ja Halliste kihelkond
Hermen thor Mölen
Hermen thor Mölen (ka Hermen Thor Möhlen või Hermann zur Mühlen; umbes 1505 – 18. juuli 1559) oli Narva kaupmees ja bürgermeister.
Vaata Mühlen ja Hermen thor Mölen
Ihtüoloog
Ihtüoloog ehk kalateadlane on teadlane, kes tegeleb kalade uurimisega.
Vaata Mühlen ja Ihtüoloog
Immatrikulatsioon
Oxfordi ülikoolis Immatrikulatsioon (ladina in 'sisse' + hilisladina mātrị̄cula 'nimistu') on üliõpilase matriklisse (ülikooli vastu võetud üliõpilaste ametlikusse nimistusse) kandmine.
Vaata Mühlen ja Immatrikulatsioon
Jaunbilska mõis
Jaunbilska mõis (saksa keeles Neu-Bilskenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Vaata Mühlen ja Jaunbilska mõis
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Mühlen ja Järvamaa
Joala
Joala on paikkond Narvas.
Vaata Mühlen ja Joala
Kandle mõis
Kandle mõis (saksa keeles Kandel) oli Kavastu mõisa kõrvalmõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeval on see Haljala vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Mühlen ja Kandle mõis
Karja kihelkond
Karja kirik (2010) Karja kihelkond (lühend Krj; saksa keeles Kirchspiel Karris) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.
Vaata Mühlen ja Karja kihelkond
Käru mõis (Simuna)
Käru mõis (saksa keeles Kerro) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaal.
Vaata Mühlen ja Käru mõis (Simuna)
Keila kirik
Vaade Keila kirikule läänest Keila Mihkli kirik on luterlik kirik Keilas.
Vaata Mühlen ja Keila kirik
Keila Miikaeli kogudus
EELK Keila Miikaeli kogudus on luterlik kogudus Keilas.
Vaata Mühlen ja Keila Miikaeli kogudus
Koikla mõis
Koikla mõis (saksa keeles Koiküll) oli rüütlimõis Karja kihelkonnas Saaremaal.
Vaata Mühlen ja Koikla mõis
Kolga-Jaani kihelkond
Pärnu kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798) Viljandi kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798) Kolga-Jaani kihelkond (lühend KJn; saksa keeles Kirchspiel Klein-St. Johannis) oli kihelkond Viljandimaal ning Tartu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Mühlen ja Kolga-Jaani kihelkond
Konrad von zur Mühlen
Konrad Johann Gottwald von zur Mühlen (8. märts (vkj 25. veebruar) 1868 Tallinn – 1. veebruar 1945 Posen) oli baltisakslasest Eesti vaimulik.
Vaata Mühlen ja Konrad von zur Mühlen
Krootuse mõis
Krootuse mõis (ka Kõlleste mõis; saksa keeles Köllitz, hiljem ka Alt-Köllist) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal.
Vaata Mühlen ja Krootuse mõis
Kullamaa kihelkond
Kullamaa kirik Kullamaa kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Goldenbeck, lühend Kul) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Mühlen ja Kullamaa kihelkond
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Mühlen ja Kuramaa
Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Kuramaa seisusliku omavalitsuse Kuramaa rüütelkonna liikmete register.
Vaata Mühlen ja Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Laiuse kihelkond
Laiuse Püha Jüri kirik Laiuse kihelkond (lühend Lai; saksa keeles Kirchspiel Lais, St. Jürgens Kirchspiel) oli ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis (asehalduskorra ajal 1783–1796 Viljandi kreisis) Liivimaa kubermangus.
Vaata Mühlen ja Laiuse kihelkond
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Mühlen ja Läänemaa
Leedi mõis
Leedi mõis (saksa keeles Ledis, varem Ropenhof) oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Vaata Mühlen ja Leedi mõis
Liivimaa õuekohus
Liivimaa õuekohus oli Liivimaa kohtuorgan (õuekohus), mis tegutses aastatel 1630–1889.
Vaata Mühlen ja Liivimaa õuekohus
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Mühlen ja Liivimaa kubermang
Liivimaa Maakrediitselts
Liivimaa Maakrediitselts (saksa keeles Livländischer adeliger Güterkreditsozietät, ka Livländische Güter-Kreditsozietät), ka Liivimaa aadli krediidiselts ja Liivimaa Mõisnikkude Maakrediitselts oli aastatel 1802–1920 Liivimaa kubermangus ja Lõuna-Eestis tegutsenud finantsasutus (erahüpoteegipank) (vaadatud 04.11.2015).
Vaata Mühlen ja Liivimaa Maakrediitselts
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel (saksa keeles Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften) oli Liivimaa seisusliku korporatsiooni Liivimaa rüütelkonna liikmete register.
Vaata Mühlen ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Müüsleri mõis
Müüsleri mõisa varemed Müüsleri mõis (saksa keeles Seinigal) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Mühlen ja Müüsleri mõis
Muraste mõis
pisi Muraste mõis (saksa keeles Morras) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Vaata Mühlen ja Muraste mõis
Murmansk
Murmansk (vene keeles Мурманск) on linn Venemaal, Murmanski oblasti keskus, Arktika suurim linn.
Vaata Mühlen ja Murmansk
Nõo kihelkond
Nõo Püha Laurentsiuse kirik Nõo kihelkond (lühend Nõo; saksa keeles Kirchspiel Nüggen) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Mühlen ja Nõo kihelkond
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Mühlen ja Nõukogude Liit
Ohekatku mõis
Ohekatku mõis (saksa keeles Odenkat) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Mühlen ja Ohekatku mõis
Oldermann
Oldermann oli keskajal mõne organisatsiooni (nt gildi, tsunfti) esimees.
Vaata Mühlen ja Oldermann
Pastor
Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.
Vaata Mühlen ja Pastor
Päri mõis (Kullamaa)
Päri mõis (saksa keeles Kattentack) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 29.10.2015).
Vaata Mühlen ja Päri mõis (Kullamaa)
Piirsalu mõis
Piirsalu mõis (saksa keeles Piersal) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.
Vaata Mühlen ja Piirsalu mõis
Polaris (selts)
Polaris oli Tallinnas tegutsenud kindlustusselts.
Vaata Mühlen ja Polaris (selts)
Pornuse mõis
Pornuse mõis (ka Vana-Pornuse mõis; saksa keeles Alt-Bornhusen) oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata Mühlen ja Pornuse mõis
Ralph von zur Mühlen
August Hermann Hugo Ralph Emil von zur Mühlen (14. oktoober / 26. oktoober 1873 Eistvere mõis – 28. aprill 1947 Kopenhaagen) oli Eesti vaimulik.
Vaata Mühlen ja Ralph von zur Mühlen
Reastvere mõis
Reastvere mõis (saksa keeles Restfer, varem ka Ludenhof) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Vaata Mühlen ja Reastvere mõis
Rent
Rent (ka renditasu, rendimaks, rendimakse) on tasu, mida rendile (üürile) võtja peab aineliste väärtuste kasutamise eest maksma teisele isikule (üüriandjale, rentijale).
Vaata Mühlen ja Rent
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Mühlen ja Saaremaa
Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli seisuliku omavalitsuse Saaremaa rüütelkonna liikmete register.
Vaata Mühlen ja Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Vaata Mühlen ja Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa praostkond
Saksa praostkond oli Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku praostkond, aastatel 1921–1939.
Vaata Mühlen ja Saksa praostkond
Saksa-Balti Erakond
Saksa-Balti Erakond oli 1918–1935 Eestis tegutsenud baltisaksa vähemusrahvuse erakond.
Vaata Mühlen ja Saksa-Balti Erakond
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Mühlen ja Saksa-Rooma riik
Saumetsa mõis
Saumetsa mõis (saksa keeles Saumetz) oli poolmõis Kose kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Mühlen ja Saumetsa mõis
Suure-Konguta mõis
Suure-Konguta mõis (saksa keeles Schloß Congota, ka Groß-Kongota) oli rüütlimõis Puhja kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Mühlen ja Suure-Konguta mõis
Suurgild
pisi Suurgild (ka Tallinna Suurgild, Kaupmeeste gild) oli Tallinna kõige mõjuvõimsam gild.
Vaata Mühlen ja Suurgild
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Mühlen ja Tallinn
Tallinna Niguliste kogudus
Tallinna Niguliste kogudus tegutses Tallinna Niguliste kirikus ja oli traditsiooniliselt saksakeelne.
Vaata Mühlen ja Tallinna Niguliste kogudus
Tallinna raad
Tallinna raad (Hochedle Rath der Stadt Reval) ehk Tallinna magistraat oli Tallinna linna ajalooline seisuslik valitsus- ja kohtukolleegium keskajast kuni 2.
Vaata Mühlen ja Tallinna raad
Tallinna Toomkool
Toom-Kooli 11 Tallinna Toomkool (ladina keeles Schola cathedralis Tallinnensis) on Tallinnas tegutsev eraõiguslik üldhariduskool.
Vaata Mühlen ja Tallinna Toomkool
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Vaata Mühlen ja Tartumaa
Tudu mõis
Tudu mõis (saksa keeles Tuddo) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Vaata Mühlen ja Tudu mõis
Uusna mõis
Uusna mõis (saksa keeles Neu-Tennasilm) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 27.01.2016).
Vaata Mühlen ja Uusna mõis
Vahastu mõis
Vahastu mõis (saksa keeles Wahhast) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 26.01.2016).
Vaata Mühlen ja Vahastu mõis
Võisiku mõis
Võisiku mõis (saksa keeles Woiseck) oli rüütlimõis Kolga-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Mühlen ja Võisiku mõis
Veski mõis
Veski mõisa peahoone 2007. aastal Veski mõis (saksa keeles Mühlenhof) oli rüütlimõis Kambja kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Mühlen ja Veski mõis
Viktor von zur Mühlen
Victor Moritz Karl von zur Mühlen (23. märts 1879 Võisiku – 1950 Bautzen) oli baltisaksa päritolu põllumees, Eesti ohvitser (kapten), Balti pataljoni ja Saksa-Balti erakonna poliitik.
Vaata Mühlen ja Viktor von zur Mühlen
Viljandi kihelkond
Viljandi Pauluse kirik Viljandi kihelkond (lühend Vil) oli ajalooline kihelkond Liivimaa kubermangus Viljandi kreisis Viljandimaal, mille alad jäävad Viljandi linna ümbrusse.
Vaata Mühlen ja Viljandi kihelkond
Viljandi Pauluse kirik
Viljandi Pauluse kirik on pühakoda Viljandis aadressil Kiriku tänav 3.
Vaata Mühlen ja Viljandi Pauluse kirik
Viljandi Pauluse kogudus
EELK Viljandi Pauluse Kogudus on luterlik kogudus Viljandis.
Vaata Mühlen ja Viljandi Pauluse kogudus
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Vaata Mühlen ja Viljandimaa
Vorbuse mõis
Vorbuse mõisasüda 2017. aastal Vorbuse mõisa kõrvalhoone Vorbuse mõis, varem Voore mõis (saksa keeles Forbushof, varem Worr ja Nonnertshof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.
Vaata Mühlen ja Vorbuse mõis
Tuntud ka kui Von zur Mühlen, Zur Mühlen.