Kiiremini kui brauser!
47 suhted: Abisõna, Aeg, Ahtushäälik, Ainsus, Alus (keeleteadus), Arvsõna, Aspekt (keeleteadus), Eessõna, Eesvokaalid, Elevandiluurannik, Foneem, Foneetika, Ghana, Grammatika, Isikuline asesõna, Kaashäälik, Kausatiiv, Käskiv kõneviis, Keeletüpoloogia, Keskvokaal, Koopula, Ladina kiri, Lihtlause, Minevik, Mitmus, Murre, Nigeri-Kordofani keeled, Nimisõna, Ninahäälik, Omadussõna, Omastav kääne, Ortograafia, Poolvokaal, Sõnajärg, Sihitis, Silp, Sufiks, Sulghäälik, Tagasõna, Tagavokaalid, Täishäälik, Tegusõna, Toon (keeleteadus), Toonikeel, Tremulant, Tulevik (keeleteadus), Võrded.
Abisõna
Abisõna ehk partikkel on uuemas keeleteaduskäsitluses muutumatu mittetäistähenduslik sõna (s.o abimäärsõna, kaassõna, rõhumäärsõna, sidesõna või hüüdsõna); suulise kõne kirjeldamisel võidakse partikliteks nimetada ka ainult hüüdsõnu ja rõhumäärsõnu.
Uus!!: Nafaanra keel ja Abisõna · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Nafaanra keel ja Aeg · Näe rohkem »
Ahtushäälik
Ahtushäälik ehk spirant ehk hõõrdhäälik ehk frikatiiv on selline konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline.
Uus!!: Nafaanra keel ja Ahtushäälik · Näe rohkem »
Ainsus
Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale: naine, laud, vihik.
Uus!!: Nafaanra keel ja Ainsus · Näe rohkem »
Alus (keeleteadus)
Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.
Uus!!: Nafaanra keel ja Alus (keeleteadus) · Näe rohkem »
Arvsõna
Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga.
Uus!!: Nafaanra keel ja Arvsõna · Näe rohkem »
Aspekt (keeleteadus)
Aspekt on lauses väljenduv suhe situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel.
Uus!!: Nafaanra keel ja Aspekt (keeleteadus) · Näe rohkem »
Eessõna
Eessõna ehk prepositsioon on kaassõna, mis asub seda laiendava noomenifraasi ees.
Uus!!: Nafaanra keel ja Eessõna · Näe rohkem »
Eesvokaalid
Eesvokaalid on vokaalid ehk täishäälikud, mida kasutatakse teatud keeltes; neid iseloomustab hääldamisel keeletipu asetamine suu eesossa hammaste lähedale kõva suulae poole, ilma et tekiks takistus või konsonant.
Uus!!: Nafaanra keel ja Eesvokaalid · Näe rohkem »
Elevandiluurannik
Elevandiluurannik (ametlikult Côte d'Ivoire'i Vabariik) on riik Lääne-Aafrikas Guinea lahe põhjarannikul.
Uus!!: Nafaanra keel ja Elevandiluurannik · Näe rohkem »
Foneem
Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.
Uus!!: Nafaanra keel ja Foneem · Näe rohkem »
Foneetika
Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.
Uus!!: Nafaanra keel ja Foneetika · Näe rohkem »
Ghana
Ghana kaart Ghana Vabariik on riik Lääne-Aafrikas Guinea lahe ääres.
Uus!!: Nafaanra keel ja Ghana · Näe rohkem »
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Uus!!: Nafaanra keel ja Grammatika · Näe rohkem »
Isikuline asesõna
Isikuline asesõna ehk personaalpronoomen esitab lauses kõneleja või kuulaja isiku.
Uus!!: Nafaanra keel ja Isikuline asesõna · Näe rohkem »
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Nafaanra keel ja Kaashäälik · Näe rohkem »
Kausatiiv
Kausatiiv on keeleteaduses valentsi suurendav konstruktsioon, kus lause alus paneb kedagi või midagi tegema või põhjustab kellegi või millegi seisundi muutust.
Uus!!: Nafaanra keel ja Kausatiiv · Näe rohkem »
Käskiv kõneviis
Käskiv kõneviis ehk imperatiiv on tegusõna kõneviis, mille ülesanne on väljendada käskimist, keelamist või lubamist ja suunata keegi sedasi mingile tegevusele.
Uus!!: Nafaanra keel ja Käskiv kõneviis · Näe rohkem »
Keeletüpoloogia
Keeletüpoloogia on keeleteaduse haru, mis tegeleb keelte liigitamisega nende ehituse alusel.
Uus!!: Nafaanra keel ja Keeletüpoloogia · Näe rohkem »
Keskvokaal
Eesti vokaaldiagrammKeskvokaal on vokaal, mille hääldamisel on keeleselja kõrgeim punkt keeleselja keskosal ning keel liigub suus tahapoole, kõva ja pehme suulae üleminekukoha suunas.
Uus!!: Nafaanra keel ja Keskvokaal · Näe rohkem »
Koopula
Koopulaks ehk köitmeks nimetatakse traditsioonilises loogikas väljendit, mis seob subjekti (seda, mille kohta midagi öeldakse) predikaadiga (sellega, mida subjekti kohta öeldakse).
Uus!!: Nafaanra keel ja Koopula · Näe rohkem »
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Uus!!: Nafaanra keel ja Ladina kiri · Näe rohkem »
Lihtlause
Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid.
Uus!!: Nafaanra keel ja Lihtlause · Näe rohkem »
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Uus!!: Nafaanra keel ja Minevik · Näe rohkem »
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Uus!!: Nafaanra keel ja Mitmus · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Nafaanra keel ja Murre · Näe rohkem »
Nigeri-Kordofani keeled
Nigeri-Kordofani hõimkond (ka Nigeri-Kongo keeled) on keelekooslus, mille pakkus 1963.
Uus!!: Nafaanra keel ja Nigeri-Kordofani keeled · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Nafaanra keel ja Nimisõna · Näe rohkem »
Ninahäälik
Ninahäälikud ehk nasaalid on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina.
Uus!!: Nafaanra keel ja Ninahäälik · Näe rohkem »
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Uus!!: Nafaanra keel ja Omadussõna · Näe rohkem »
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Uus!!: Nafaanra keel ja Omastav kääne · Näe rohkem »
Ortograafia
Ortograafia ehk õigekirjutus ehk õigekiri on reeglite süsteem, mille kohaselt kirjalikus keeletarvituses kasutatakse tähti, kirjavahemärke ja sõnavahesid.
Uus!!: Nafaanra keel ja Ortograafia · Näe rohkem »
Poolvokaal
Poolvokaal on vokaaliga sarnanevalt hõõrdumiskahinata hääldatav konsonant (näit. j, w sõnades majja, laua).
Uus!!: Nafaanra keel ja Poolvokaal · Näe rohkem »
Sõnajärg
Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.
Uus!!: Nafaanra keel ja Sõnajärg · Näe rohkem »
Sihitis
Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.
Uus!!: Nafaanra keel ja Sihitis · Näe rohkem »
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Uus!!: Nafaanra keel ja Silp · Näe rohkem »
Sufiks
Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.
Uus!!: Nafaanra keel ja Sufiks · Näe rohkem »
Sulghäälik
Sulghäälik ehk klusiil on häälik, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Nafaanra keel ja Sulghäälik · Näe rohkem »
Tagasõna
Tagasõna ehk postpositsioon on kaassõna, mis asub seda laiendava noomenifraasi järel.
Uus!!: Nafaanra keel ja Tagasõna · Näe rohkem »
Tagavokaalid
Tagavokaalid on need täishäälikud, mille hääldamisel asetseb keel suus tagapool.
Uus!!: Nafaanra keel ja Tagavokaalid · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Nafaanra keel ja Täishäälik · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Nafaanra keel ja Tegusõna · Näe rohkem »
Toon (keeleteadus)
Toon on sama häälikukoosseisuga silpide kontrastil rajanev tunnus, mis toonikeeltes (näiteks hiina, vietnami, hausa) eristab sõnavorme.
Uus!!: Nafaanra keel ja Toon (keeleteadus) · Näe rohkem »
Toonikeel
Toonikeel on keel, mille puhul toon võib olla sõna tähendust eristav.
Uus!!: Nafaanra keel ja Toonikeel · Näe rohkem »
Tremulant
Tremulant ehk värihäälik on konsonant, mille moodustamisel pannakse mingi häälduselund vibreerima.
Uus!!: Nafaanra keel ja Tremulant · Näe rohkem »
Tulevik (keeleteadus)
Tulevik on aja kui lause grammatilise kategooria liige, mille puhul lausega väljendatav eelneb tegevusele.
Uus!!: Nafaanra keel ja Tulevik (keeleteadus) · Näe rohkem »
Võrded
Võrded on omadussõna võrdlusastmed.
Uus!!: Nafaanra keel ja Võrded · Näe rohkem »
