Sisukord
49 suhted: Afrikaat, Aglutinatsioon, Ahtushäälik, Ainsus, Algkool, Aspiratsioon, Botswana, Diakriitiline märk, Diftong, Doktorantuur, Fonoloogia, Fraas, Grammatika, Häälik, Kaashäälik, Kaksus, Kääne, Kesksugu, Khoisani keeled, Koer, Ladina kiri, Lause, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Aafrika Vabariik, Meessugu, Minevik (keeleteadus), Mitmus, Morfeem, Murre, Naissugu, Namiibia, Ninahäälik, Oranje jõgi, Ortograafia, Pööre (keeleteadus), Piibel, Rõhk (keeleteadus), Sõna, Sõnajärg, Sõnastik, Sihitav kääne, Silp, Sulghäälik, Suu, Tähendus, Täishäälik, Toon (keeleteadus), Toonikeel, 1966.
Afrikaat
Afrikaat on keele süsteemis ühele foneemile vastav häälik, mis algab sulghäälikuna ning läheb sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks.
Vaata Nama keel ja Afrikaat
Aglutinatsioon
Aglutinatsioon on sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades.
Vaata Nama keel ja Aglutinatsioon
Ahtushäälik
Ahtushäälik ehk spirant ehk hõõrdhäälik ehk frikatiiv on selline konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline.
Vaata Nama keel ja Ahtushäälik
Ainsus
Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale: naine, laud, vihik.
Vaata Nama keel ja Ainsus
Algkool
Algkool on üldhariduskool, mis annab alghariduse.
Vaata Nama keel ja Algkool
Aspiratsioon
Aspiratsioon ehk hõngus – lühike h-taoline heli, mis vahel esineb helitute sulghäälikute ehk klusiilide järel.
Vaata Nama keel ja Aspiratsioon
Botswana
Kaart Botswana (ametlik nimi Botswana Vabariik) on merepiirita riik Lõuna-Aafrikas.
Vaata Nama keel ja Botswana
Diakriitiline märk
Diakriitiline märk ehk diakriitik on kirjatähtedele lisatav märk häälduse esitamiseks.
Vaata Nama keel ja Diakriitiline märk
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Vaata Nama keel ja Diftong
Doktorantuur
Doktorantuur ehk doktoriõpe on õppevorm ülikoolides, mille lõpus on ette nähtud doktoritöö kaitsmine ja mille lõpetamisel saadakse doktorikraad.
Vaata Nama keel ja Doktorantuur
Fonoloogia
Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.
Vaata Nama keel ja Fonoloogia
Fraas
Fraas on lause moodustaja, mis koosneb tuumsõnast ja laiendi(te)st.
Vaata Nama keel ja Fraas
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Vaata Nama keel ja Grammatika
Häälik
Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus.
Vaata Nama keel ja Häälik
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Vaata Nama keel ja Kaashäälik
Kaksus
Kaksus ehk duaal on grammatiline arv, mis esineb mõnes keeles kõrvu ainsuse ja mitmusega.
Vaata Nama keel ja Kaksus
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Vaata Nama keel ja Kääne
Kesksugu
Kesksugu ehk neutrum on isikuliste asesõnade ja nimisõnade grammatiline kategooria mitmetes keeltes.
Vaata Nama keel ja Kesksugu
Khoisani keeled
Khoisani keeled (märgitud helepruuniga) maailma keelkondade seas Khoisani keelte leviala (märgitud kollasega) Khoisani keelteks nimetatakse Lõuna-Aafrikas (Lõuna-Aafrika Vabariik, Namiibia, Angola ja Botswana) ning Tansaanias kõneldavaid keeli, milles on imihäälikuid ning mis ei kuulu Nigeri-Kordofani, Niiluse-Sahara ega Afroaasia keelte hulka.
Vaata Nama keel ja Khoisani keeled
Koer
Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.
Vaata Nama keel ja Koer
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Vaata Nama keel ja Ladina kiri
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Vaata Nama keel ja Lause
Lõuna-Aafrika
Lõuna-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja Lõuna-Aafrika Arengukogukond (heleroheline) Lõuna-Aafrika on regioon, mis hõlmab Aafrika mandri lõunaosa.
Vaata Nama keel ja Lõuna-Aafrika
Lõuna-Aafrika Vabariik
Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus.
Vaata Nama keel ja Lõuna-Aafrika Vabariik
Meessugu
Meessoo üks tunnuseks võivad olla vuntsid ja habe Meessugu on inimese sugu, mille isendid ei sünnita lapsi.
Vaata Nama keel ja Meessugu
Minevik (keeleteadus)
Minevik on keeles ajakategooria liige.
Vaata Nama keel ja Minevik (keeleteadus)
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Vaata Nama keel ja Mitmus
Morfeem
Morfeem on keele kõige väiksem tähenduslik üksus.
Vaata Nama keel ja Morfeem
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Vaata Nama keel ja Murre
Naissugu
Naissoo tunnuseks on lapse sünnitamine ja piimaga toitmine Naissugu on inimese sugu, mille isendid sünnitavad lapsi.
Vaata Nama keel ja Naissugu
Namiibia
Kuivanud kaelkirjaku-vahellia (kaelkirjaku-akaatsia, ''Vachellia erioloba'') Namiibias, Namib-Nauklufti rahvuspargis Namiibia on riik Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani rannikul, mis piirneb Lõuna-Aafrika Vabariigi, Botswana, Sambia ja Angolaga.
Vaata Nama keel ja Namiibia
Ninahäälik
Ninahäälikud ehk nasaalid on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina.
Vaata Nama keel ja Ninahäälik
Oranje jõgi
Päikeseloojang Oranje jõel Oranje (afrikaani Oranjerivier; inglise Orange, sotho Senqu, koosa iGqili) on jõgi Aafrika lõunaosas.
Vaata Nama keel ja Oranje jõgi
Ortograafia
Ortograafia ehk õigekirjutus ehk õigekiri on reeglite süsteem, mille kohaselt kirjalikus keeletarvituses kasutatakse tähti, kirjavahemärke ja sõnavahesid.
Vaata Nama keel ja Ortograafia
Pööre (keeleteadus)
Pööre on tegusõna grammatiline kategooria, mis näitab,.
Vaata Nama keel ja Pööre (keeleteadus)
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Vaata Nama keel ja Piibel
Rõhk (keeleteadus)
Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel.
Vaata Nama keel ja Rõhk (keeleteadus)
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Vaata Nama keel ja Sõna
Sõnajärg
Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.
Vaata Nama keel ja Sõnajärg
Sõnastik
Sõnastik on andmebaas, mis sisaldab tähestikulises järjestuses või muu reegli järgi järjestatud või elektroonselt otsitaval kujul sõnu või muid keelendeid ning nende tähendusi sõnaseletustena või tõlkevasteid.
Vaata Nama keel ja Sõnastik
Sihitav kääne
Sihitav kääne ehk akusatiiv on üks tavalisemaid käändeid.
Vaata Nama keel ja Sihitav kääne
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Vaata Nama keel ja Silp
Sulghäälik
Sulghäälik ehk klusiil on häälik, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult.
Vaata Nama keel ja Sulghäälik
Suu
Inimlapse suu Kärbse suu Suu (ladina os) on paljudel loomadel peas asuv ava, suuõõne osa, millega algab seedekulgla.
Vaata Nama keel ja Suu
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Vaata Nama keel ja Tähendus
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Vaata Nama keel ja Täishäälik
Toon (keeleteadus)
Toon on sama häälikukoosseisuga silpide kontrastil rajanev tunnus, mis toonikeeltes (näiteks hiina, vietnami, hausa) eristab sõnavorme.
Vaata Nama keel ja Toon (keeleteadus)
Toonikeel
Toonikeel on keel, mille puhul toon võib olla sõna tähendust eristav.
Vaata Nama keel ja Toonikeel
1966
1966.
Vaata Nama keel ja 1966
Tuntud ka kui Damara keel, Hotentoti keel, Khoekhoe keel, Khoekhoegowab, Naq.