Kiiremini kui brauser!
49 suhted: Afrikaat, Aglutinatsioon, Ahtushäälik, Ainsus, Algkool, Aspiratsioon, Botswana, Diakriitiline märk, Diftong, Doktorantuur, Fonoloogia, Fraas, Grammatika, Häälik, Kaashäälik, Kaksus, Kääne, Kesksugu, Khoisani keeled, Koer, Ladina kiri, Lause, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Aafrika Vabariik, Meessugu, Minevik (keeleteadus), Mitmus, Morfeem, Murre, Naissugu, Namiibia, Ninahäälik, Oranje jõgi, Ortograafia, Pööre (keeleteadus), Piibel, Rõhk (keeleteadus), Sõna, Sõnajärg, Sõnastik, Sihitav kääne, Silp, Sulghäälik, Suu, Tähendus, Täishäälik, Toon (keeleteadus), Toonikeel, 1966.
Afrikaat
Afrikaat on keele süsteemis ühele foneemile vastav häälik, mis algab sulghäälikuna ning läheb sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks.
Uus!!: Nama keel ja Afrikaat · Näe rohkem »
Aglutinatsioon
Aglutinatsioon on sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades.
Uus!!: Nama keel ja Aglutinatsioon · Näe rohkem »
Ahtushäälik
Ahtushäälik ehk spirant ehk hõõrdhäälik ehk frikatiiv on selline konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline.
Uus!!: Nama keel ja Ahtushäälik · Näe rohkem »
Ainsus
Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale: naine, laud, vihik.
Uus!!: Nama keel ja Ainsus · Näe rohkem »
Algkool
Algkool on üldhariduskool, mis annab alghariduse.
Uus!!: Nama keel ja Algkool · Näe rohkem »
Aspiratsioon
Aspiratsioon ehk hõngus – lühike h-taoline heli, mis vahel esineb helitute sulghäälikute ehk klusiilide järel.
Uus!!: Nama keel ja Aspiratsioon · Näe rohkem »
Botswana
Kaart Botswana (ametlik nimi Botswana Vabariik) on merepiirita riik Lõuna-Aafrikas.
Uus!!: Nama keel ja Botswana · Näe rohkem »
Diakriitiline märk
Diakriitiline märk ehk diakriitik on kirjatähtedele lisatav märk häälduse esitamiseks.
Uus!!: Nama keel ja Diakriitiline märk · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Nama keel ja Diftong · Näe rohkem »
Doktorantuur
Doktorantuur ehk doktoriõpe on õppevorm ülikoolides, mille lõpus on ette nähtud doktoritöö kaitsmine ja mille lõpetamisel saadakse doktorikraad.
Uus!!: Nama keel ja Doktorantuur · Näe rohkem »
Fonoloogia
Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.
Uus!!: Nama keel ja Fonoloogia · Näe rohkem »
Fraas
Fraas on lause moodustaja, mis koosneb tuumsõnast ja laiendi(te)st.
Uus!!: Nama keel ja Fraas · Näe rohkem »
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Uus!!: Nama keel ja Grammatika · Näe rohkem »
Häälik
Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus.
Uus!!: Nama keel ja Häälik · Näe rohkem »
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Nama keel ja Kaashäälik · Näe rohkem »
Kaksus
Kaksus ehk duaal on grammatiline arv, mis esineb mõnes keeles kõrvu ainsuse ja mitmusega.
Uus!!: Nama keel ja Kaksus · Näe rohkem »
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Uus!!: Nama keel ja Kääne · Näe rohkem »
Kesksugu
Kesksugu ehk neutrum on isikuliste asesõnade ja nimisõnade grammatiline kategooria mitmetes keeltes.
Uus!!: Nama keel ja Kesksugu · Näe rohkem »
Khoisani keeled
Khoisani keeled (märgitud helepruuniga) maailma keelkondade seas Khoisani keelte leviala (märgitud kollasega) Khoisani keelteks nimetatakse Lõuna-Aafrikas (Lõuna-Aafrika Vabariik, Namiibia, Angola ja Botswana) ning Tansaanias kõneldavaid keeli, milles on imihäälikuid ning mis ei kuulu Nigeri-Kordofani, Niiluse-Sahara ega Afroaasia keelte hulka.
Uus!!: Nama keel ja Khoisani keeled · Näe rohkem »
Koer
Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.
Uus!!: Nama keel ja Koer · Näe rohkem »
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Uus!!: Nama keel ja Ladina kiri · Näe rohkem »
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Uus!!: Nama keel ja Lause · Näe rohkem »
Lõuna-Aafrika
Lõuna-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja Lõuna-Aafrika Arengukogukond (heleroheline) Lõuna-Aafrika on regioon, mis hõlmab Aafrika mandri lõunaosa.
Uus!!: Nama keel ja Lõuna-Aafrika · Näe rohkem »
Lõuna-Aafrika Vabariik
Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus.
Uus!!: Nama keel ja Lõuna-Aafrika Vabariik · Näe rohkem »
Meessugu
Meessoo üks tunnuseks võivad olla vuntsid ja habe Meessugu on inimese sugu, mille isendid ei sünnita lapsi.
Uus!!: Nama keel ja Meessugu · Näe rohkem »
Minevik (keeleteadus)
Minevik on keeles ajakategooria liige.
Uus!!: Nama keel ja Minevik (keeleteadus) · Näe rohkem »
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Uus!!: Nama keel ja Mitmus · Näe rohkem »
Morfeem
Morfeem on keele kõige väiksem tähenduslik üksus.
Uus!!: Nama keel ja Morfeem · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Nama keel ja Murre · Näe rohkem »
Naissugu
Naissoo tunnuseks on lapse sünnitamine ja piimaga toitmine Naissugu on inimese sugu, mille isendid sünnitavad lapsi.
Uus!!: Nama keel ja Naissugu · Näe rohkem »
Namiibia
Kuivanud kaelkirjaku-vahellia (kaelkirjaku-akaatsia, ''Vachellia erioloba'') Namiibias, Namib-Nauklufti rahvuspargis Namiibia on riik Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani rannikul, mis piirneb Lõuna-Aafrika Vabariigi, Botswana, Sambia ja Angolaga.
Uus!!: Nama keel ja Namiibia · Näe rohkem »
Ninahäälik
Ninahäälikud ehk nasaalid on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina.
Uus!!: Nama keel ja Ninahäälik · Näe rohkem »
Oranje jõgi
Päikeseloojang Oranje jõel Oranje (afrikaani Oranjerivier; inglise Orange, sotho Senqu, koosa iGqili) on jõgi Aafrika lõunaosas.
Uus!!: Nama keel ja Oranje jõgi · Näe rohkem »
Ortograafia
Ortograafia ehk õigekirjutus ehk õigekiri on reeglite süsteem, mille kohaselt kirjalikus keeletarvituses kasutatakse tähti, kirjavahemärke ja sõnavahesid.
Uus!!: Nama keel ja Ortograafia · Näe rohkem »
Pööre (keeleteadus)
Pööre on tegusõna grammatiline kategooria, mis näitab,.
Uus!!: Nama keel ja Pööre (keeleteadus) · Näe rohkem »
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Uus!!: Nama keel ja Piibel · Näe rohkem »
Rõhk (keeleteadus)
Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel.
Uus!!: Nama keel ja Rõhk (keeleteadus) · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Nama keel ja Sõna · Näe rohkem »
Sõnajärg
Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.
Uus!!: Nama keel ja Sõnajärg · Näe rohkem »
Sõnastik
Sõnastik on andmebaas, mis sisaldab tähestikulises järjestuses või muu reegli järgi järjestatud või elektroonselt otsitaval kujul sõnu või muid keelendeid ning nende tähendusi sõnaseletustena või tõlkevasteid.
Uus!!: Nama keel ja Sõnastik · Näe rohkem »
Sihitav kääne
Sihitav kääne ehk akusatiiv on üks tavalisemaid käändeid.
Uus!!: Nama keel ja Sihitav kääne · Näe rohkem »
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Uus!!: Nama keel ja Silp · Näe rohkem »
Sulghäälik
Sulghäälik ehk klusiil on häälik, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Nama keel ja Sulghäälik · Näe rohkem »
Suu
Inimlapse suu Kärbse suu Suu (ladina os) on paljudel loomadel peas asuv ava, suuõõne osa, millega algab seedekulgla.
Uus!!: Nama keel ja Suu · Näe rohkem »
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Uus!!: Nama keel ja Tähendus · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Nama keel ja Täishäälik · Näe rohkem »
Toon (keeleteadus)
Toon on sama häälikukoosseisuga silpide kontrastil rajanev tunnus, mis toonikeeltes (näiteks hiina, vietnami, hausa) eristab sõnavorme.
Uus!!: Nama keel ja Toon (keeleteadus) · Näe rohkem »
Toonikeel
Toonikeel on keel, mille puhul toon võib olla sõna tähendust eristav.
Uus!!: Nama keel ja Toonikeel · Näe rohkem »
1966
1966.
Uus!!: Nama keel ja 1966 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Damara keel, Hotentoti keel, Khoekhoe keel, Khoekhoegowab, Naq.
