Sisukord
32 suhted: Bakterid, DNA, DNA reparatsioon, DNA replikatsioon, Domeen (struktuuribioloogia), Ensüüm, Eukarüoodid, Evolutsioon, Genoom, Helikaasid, Homoloogiline rekombinatsioon, Imetajad, Kantserogeenid, Keemiline afiinsus, Kemikaal, Keskkonnategurid, Kiirgus, Kovalentne side, Lämmastikalused, Mikroorganismid, Mutageen, Mutatsioon, Nukleotiidid, Oksüdatiivne stress, Rakk, Soolekepike, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut, Transkriptsioon (geneetika), Ultraviolettkiirgus, Vaimne alaareng, Valgud, Vesinikside.
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Bakterid
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja DNA
DNA reparatsioon
DNA reparatsioon ehk DNA parandamine on protsess, mille käigus elimineeritakse DNA-s erinevatel põhjustel tekkinud kahjustusi.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja DNA reparatsioon
DNA replikatsioon
DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja DNA replikatsioon
Domeen (struktuuribioloogia)
BRCA1 valgu tugevasti konserveerunud N-terminuses olev RING domeen, mis on seondunud BARD1 valgu RING domeeniga ja moodustanud heterodimeeri Domeen on osa valgu struktuurist, mis on võimeline, sõltumata ülejäänud valgust, arenema ja funktsioneerima.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Domeen (struktuuribioloogia)
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Ensüüm
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Eukarüoodid
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Evolutsioon
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Genoom
Helikaasid
''E. coli'' helikaasi RuvA struktuur Helikaasid on kõigile elusorganismidele iseloomulikud elutähtsad ensüümid.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Helikaasid
Homoloogiline rekombinatsioon
Meioosis võib homoloogiline rekombinatsioon moodustada uusi geenide kombinatsioone kahest erinevast kromosoomist, pildil on kujutatud inimese esimest kromosoomi. Homoloogiline rekombinatsioon on protsess, kus kaks sarnast või identset DNA molekuli vahetavad nukleotiidseid järjestusi.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Homoloogiline rekombinatsioon
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Imetajad
Kantserogeenid
Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, ühendid, valmistised või keskkonnatingimused, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Kantserogeenid
Keemiline afiinsus
Afiinsus keemias iseloomustab aine või funktsionaalrühma võimet reageerida mingi teise ainega.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Keemiline afiinsus
Kemikaal
Kemikaal on kindla puhtusastmega keemiatoode, mida kasutatakse laboratoorsel või tööstuslikul otstarbel.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Kemikaal
Keskkonnategurid
Keskkonnategurid ehk keskkonnafaktorid (ka ökoloogilised tegurid ehk ökoloogilised faktorid) on keskkonna ained ning energia- ja infovood, mis mõjutavad biosüsteeme.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Keskkonnategurid
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Kiirgus
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Kovalentne side
Lämmastikalused
Lämmastikalused DNA struktuuri osana. On näidatud vastavalt komplementaarsusprintsiibile moodustunud vesiniksidemed kahe DNA ahela koostisse kuuluvate lämmastikaluste vahel. Lämmastikalus on nukleotiidi koostisse kuuluv lämmastikurikas aromaatne fragment.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Lämmastikalused
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Mikroorganismid
Mutageen
Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Mutageen
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Mutatsioon
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Nukleotiidid
Oksüdatiivne stress
Oksüdatiivne stress on olukord organismis, kus on häiritud oksüdatiivsete stressorite ja antioksüdantide omavaheline tasakaal.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Oksüdatiivne stress
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Rakk
Soolekepike
Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter (Escherichia coli, lühendatult E. coli) on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujuliste bakterite liikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Soolekepike
Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi hoone Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut (ka TÜMRI, TÜ MRI, MRI) on Tartu Ülikooli instituut loodus- ja täppisteaduste valdkonnas.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Transkriptsioon (geneetika)
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Ultraviolettkiirgus
Vaimne alaareng
Vaimne alaarengu korral on tegemist alaealise isiku ajukahjustuse tagajärjel tekkinud intellektuaalsete võimete vaegarenguga.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Vaimne alaareng
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Valgud
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Vaata Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ja Vesinikside
Tuntud ka kui Nukleotiidi väljalõike reparatsioon, Nukleotiidide ekstsisioonreparatsioon.