Sisukord
59 suhted: Ajamäärus, Albaania keel, Araabia keel, Armeenia keel, Arvsõna, Ühildumine, Baski keel, Bulgaaria keel, Eesti keel, Eesti Keele Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, Emakeele Sihtasutus, Gaeli keel, Gruusia keel, Helle Metslang, Henn Saari, Henno Rajandi, Hollandi keel, Hulgamäärus, Iiri keel, Ilmaütlev kääne, Inglise keel, Islandi keel, Kaasaütlev kääne, Kaja Tael, Käändsõna, Kääne, Kreeka keel, Kristiina Ross, Ladina keel, Laiend, Läti keel, Leedu keel, Liitsõna, Makedoonia keel, Mati Erelt, Nimisõna, Olev kääne, Omadussõna, Rajav kääne, Reet Kasik, Rumeenia keel, Saksa keel, Sanskriti keel, Sihitav kääne, Sihitis, Silvi Vare, Slaavi keeled, Soome keel, Tallinn, ... Laienda indeks (9 rohkem) »
- Käänded
Ajamäärus
Ajamäärus ehk temporaaladverbiaal on määrus, mis väljendab sündmuse ajalisi parameetreid: toimumisaega, kestust, korduvust jms.
Vaata Omastav kääne ja Ajamäärus
Albaania keel
Albaania keele leviala Albaania keel (gjuha shqipe, shqip) kuulub indoeuroopa keelkonda, moodustades selles omaette keelerühma.
Vaata Omastav kääne ja Albaania keel
Araabia keel
Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Omastav kääne ja Araabia keel
Armeenia keel
Armeenia keel (Հայերեն լեզու hajeren lesu) on keel, mida kõnelevad armeenlased.
Vaata Omastav kääne ja Armeenia keel
Arvsõna
Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga.
Vaata Omastav kääne ja Arvsõna
Ühildumine
Ühildumine ehk kongruents on üks moodustajate grammatilise seose liike.
Vaata Omastav kääne ja Ühildumine
Baski keel
Baski keel (euskara) on peamiselt Baskimaal kõneldav keel, mis moodustab omaette keelkonna.
Vaata Omastav kääne ja Baski keel
Bulgaaria keel
Bulgaaria keel (български език) on lõunaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Omastav kääne ja Bulgaaria keel
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Omastav kääne ja Eesti keel
Eesti Keele Instituut
EKI logo Eesti Keele Instituut (lühend EKI) on Tallinnas asuv põhiliselt eesti keele uurimisega tegelev riiklik teadusasutus, mis asutati 1993.
Vaata Omastav kääne ja Eesti Keele Instituut
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.
Vaata Omastav kääne ja Eesti Teaduste Akadeemia
Emakeele Sihtasutus
Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.
Vaata Omastav kääne ja Emakeele Sihtasutus
Gaeli keel
Gaeli keele leviala Šotimaal (2011. aasta valdajate loenduse järgi) Gaeli keel (gaeli keeles Gàidhlig, mida hääldatakse kui gaalik) on keldi keelerühma gaeli alarühma kuluv keel, mille lähemad sugulaskeeled on iiri keel ja mänksi keel.
Vaata Omastav kääne ja Gaeli keel
Gruusia keel
Gruusia keel ehk georgia keel on ligikaudu 4 miljoni kõnelejaga kartveli ehk Lõuna-Kaukaasia keel.
Vaata Omastav kääne ja Gruusia keel
Helle Metslang
Helle Metslang 2010. aastal Helle Metslang (sündinud 29. juulil 1950 Paides) on eesti keeleteadlane ja õppejõud.
Vaata Omastav kääne ja Helle Metslang
Henn Saari
Henn Saari (aastani 1935 Henn Speek; 15. veebruar 1924 Narva – 8. september 1999) oli eesti keeleteadlane.
Vaata Omastav kääne ja Henn Saari
Henno Rajandi
Henno Rajandi (kuni 14. märtsini 1935 Henno-Joonatan Rosenstrauch; 19. oktoober 1928 Tallinn – 1. märts 1998 Haapsalu) oli eesti keeleteadlane ja tõlkija.
Vaata Omastav kääne ja Henno Rajandi
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Vaata Omastav kääne ja Hollandi keel
Hulgamäärus
Hulgamäärus ehk kvantumimäärus on määrus, mis näitab millegi kvantitatiivseid parameetreid, s.t hulka, mõõtu või määra.
Vaata Omastav kääne ja Hulgamäärus
Iiri keel
Iiri keele levikualad (Gaeltacht) Iiri keel (kohalikult gaeilge) on indoeuroopa keelkonna keldi keelte gaeli rühma kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Iirimaal.
Vaata Omastav kääne ja Iiri keel
Ilmaütlev kääne
Ilmaütlev kääne ehk abessiiv (lühend ABE, ABESS) ehk karitiiv ehk privatiiv (lühend PRIV) on kääne, mis väljendab käändsõna referendi puudumist.
Vaata Omastav kääne ja Ilmaütlev kääne
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Omastav kääne ja Inglise keel
Islandi keel
Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.
Vaata Omastav kääne ja Islandi keel
Kaasaütlev kääne
Kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on kääne, mis väljendab kaasasolu, vahendit, viisi või seisundit või aega.
Vaata Omastav kääne ja Kaasaütlev kääne
Kaja Tael
Kaja Tael (2011) Kaja Tael (sündinud 24. juulil 1960 Tallinnas) on Eesti diplomaat ja filoloog.
Vaata Omastav kääne ja Kaja Tael
Käändsõna
---- Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus.
Vaata Omastav kääne ja Käändsõna
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Vaata Omastav kääne ja Kääne
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Vaata Omastav kääne ja Kreeka keel
Kristiina Ross
Kristiina Ross (sünninimi Kristiina Kross; sündinud 3. juunil 1955 Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja tõlkija.
Vaata Omastav kääne ja Kristiina Ross
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Omastav kääne ja Ladina keel
Laiend
Laiend on lauses esinevate fraaside peasõnaga alistusseoses olev lause mistahes kõrvalliige, milleks võib olla sihitis, öeldistäide, määrus või täiend, mis täpsustab ning piiritleb fraasi peasõna.
Vaata Omastav kääne ja Laiend
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Omastav kääne ja Läti keel
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Vaata Omastav kääne ja Leedu keel
Liitsõna
Liitsõna on liitmise ehk kompositsiooni abil moodustatud sõna.
Vaata Omastav kääne ja Liitsõna
Makedoonia keel
Makedoonia keel on bulgaaria keelele lähedane lõunaslaavi keel.
Vaata Omastav kääne ja Makedoonia keel
Mati Erelt
Mati Erelt 2008. aastal Mati Erelt (sündinud 12. märtsil 1941 Tallinnas) on eesti keeleteadlane.
Vaata Omastav kääne ja Mati Erelt
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Vaata Omastav kääne ja Nimisõna
Olev kääne
Olev kääne ehk olev ehk essiiv on kääne, millega väljendatakse olukorda või seisundit, milles ollakse.
Vaata Omastav kääne ja Olev kääne
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Vaata Omastav kääne ja Omadussõna
Rajav kääne
Rajav kääne ehk rajav ehk terminatiiv on kääne, mis väljendab ruumilist, ajalist, vahel ka kvantitatiivset piiri märkivat määrust või täiendit.
Vaata Omastav kääne ja Rajav kääne
Reet Kasik
Reet Kasik (sündinud 5. mail 1946) on eesti keeleteadlane ja õppejõud.
Vaata Omastav kääne ja Reet Kasik
Rumeenia keel
Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma.
Vaata Omastav kääne ja Rumeenia keel
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Omastav kääne ja Saksa keel
Sanskriti keel
Sõna ''sanskrit'' devanaagari kirjas ja ladina transliteratsioonis Sanskriti keel ehk sanskrit (lühemalt: saṃskṛtam; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'koostatu'; pikemalt: saṃskṛtā vāk) kuulub india vanade keelte hulka, milles on kirjutatud hinduismi, budismi ja džainismi ajaloolised tekstid.
Vaata Omastav kääne ja Sanskriti keel
Sihitav kääne
Sihitav kääne ehk akusatiiv on üks tavalisemaid käändeid.
Vaata Omastav kääne ja Sihitav kääne
Sihitis
Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.
Vaata Omastav kääne ja Sihitis
Silvi Vare
Silvi Vare (sündinud 17. juulil 1939) on eesti keeleteadlane.
Vaata Omastav kääne ja Silvi Vare
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Vaata Omastav kääne ja Slaavi keeled
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Vaata Omastav kääne ja Soome keel
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Omastav kääne ja Tallinn
Tamili keel
Tamili keel (தமிழ் tamiḻ; IPA) on draviidi keel, mida kõnelevad peamiselt tamilid India subkontinendil.
Vaata Omastav kääne ja Tamili keel
Täiend
Täiend ehk atribuut on lauseliige, mis laiendab nimisõna.
Vaata Omastav kääne ja Täiend
Türgi keel
Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.
Vaata Omastav kääne ja Türgi keel
Telugu keel
Telugu keel (తెలుగు) on lõunakeskdraviidi keel, mida räägitakse peamiselt Indias Andhra Pradeshi osariigis, kus see on ametlikuks keeleks.
Vaata Omastav kääne ja Telugu keel
Tiiu Erelt
Tiiu Erelt (1962. aastani Tiiu Kask; sündinud 20. aprillil 1942 Tallinnas) on eesti keeleteadlane.
Vaata Omastav kääne ja Tiiu Erelt
Tunnus
Tunnus (inglise keeles feature, saksa keeles Merkmal) ehk erijoon, ka karakteristik (saksa keeles Charakteristikum) on äratuntav ja iseloomulik omadus, mille alusel saab entiteete või entiteetide klasse omavahel võrrelda ja üksteisest eristada.
Vaata Omastav kääne ja Tunnus
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Vaata Omastav kääne ja Ungari keel
1995
1995.
Vaata Omastav kääne ja 1995
2007
2007.
Vaata Omastav kääne ja 2007
Vaata ka
Käänded
- Alalütlev kääne
- Alaleütlev kääne
- Alaltütlev kääne
- Daativ
- Ilmaütlev kääne
- Käänamine
- Kääne
- Kaasaütlev kääne
- Kausatiiv
- Latiiv
- Lokatiiv
- Nimetav kääne
- Olev kääne
- Omastav kääne
- Osastav kääne
- Rajav kääne
- Saav kääne
- Seesütlev kääne
- Seestütlev kääne
- Sihitav kääne
- Sisseütlev kääne
- Viisiütlev kääne
- Vokatiiv
Tuntud ka kui Genitiiv, Omastav.