Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Omastav kääne

Index Omastav kääne

Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".

59 suhted: Ajamäärus, Albaania keel, Araabia keel, Armeenia keel, Arvsõna, Ühildumine, Baski keel, Bulgaaria keel, Eesti keel, Eesti Keele Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, Emakeele Sihtasutus, Gaeli keel, Gruusia keel, Helle Metslang, Henn Saari, Henno Rajandi, Hollandi keel, Hulgamäärus, Iiri keel, Ilmaütlev kääne, Inglise keel, Islandi keel, Kaasaütlev kääne, Kaja Tael, Käändsõna, Kääne, Kreeka keel, Kristiina Ross, Ladina keel, Laiend, Läti keel, Leedu keel, Liitsõna, Makedoonia keel, Mati Erelt, Nimisõna, Olev kääne, Omadussõna, Rajav kääne, Reet Kasik, Rumeenia keel, Saksa keel, Sanskriti keel, Sihitav kääne, Sihitis, Silvi Vare, Slaavi keeled, Soome keel, Tallinn, ..., Tamili keel, Täiend, Türgi keel, Telugu keel, Tiiu Erelt, Tunnus, Ungari keel, 1995, 2007. Laienda indeks (9 rohkem) »

Ajamäärus

Ajamäärus ehk temporaaladverbiaal on määrus, mis väljendab sündmuse ajalisi parameetreid: toimumisaega, kestust, korduvust jms.

Uus!!: Omastav kääne ja Ajamäärus · Näe rohkem »

Albaania keel

Albaania keele leviala Albaania keel (gjuha shqipe, shqip) kuulub indoeuroopa keelkonda, moodustades selles omaette keelerühma.

Uus!!: Omastav kääne ja Albaania keel · Näe rohkem »

Araabia keel

Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Omastav kääne ja Araabia keel · Näe rohkem »

Armeenia keel

Armeenia keel (Հայերեն լեզու hajeren lesu) on keel, mida kõnelevad armeenlased.

Uus!!: Omastav kääne ja Armeenia keel · Näe rohkem »

Arvsõna

Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga.

Uus!!: Omastav kääne ja Arvsõna · Näe rohkem »

Ühildumine

Ühildumine ehk kongruents on üks moodustajate grammatilise seose liike.

Uus!!: Omastav kääne ja Ühildumine · Näe rohkem »

Baski keel

Baski keel (euskara) on peamiselt Baskimaal kõneldav keel, mis moodustab omaette keelkonna.

Uus!!: Omastav kääne ja Baski keel · Näe rohkem »

Bulgaaria keel

Bulgaaria keel (български език) on lõunaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Omastav kääne ja Bulgaaria keel · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Omastav kääne ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eesti Keele Instituut

EKI logo Eesti Keele Instituut (lühend EKI) on Tallinnas asuv põhiliselt eesti keele uurimisega tegelev riiklik teadusasutus, mis asutati 1993.

Uus!!: Omastav kääne ja Eesti Keele Instituut · Näe rohkem »

Eesti Teaduste Akadeemia

Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.

Uus!!: Omastav kääne ja Eesti Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Emakeele Sihtasutus

Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.

Uus!!: Omastav kääne ja Emakeele Sihtasutus · Näe rohkem »

Gaeli keel

Gaeli keele leviala Šotimaal (2011. aasta valdajate loenduse järgi) Gaeli keel (gaeli keeles Gàidhlig, mida hääldatakse kui gaalik) on keldi keelerühma gaeli alarühma kuluv keel, mille lähemad sugulaskeeled on iiri keel ja mänksi keel.

Uus!!: Omastav kääne ja Gaeli keel · Näe rohkem »

Gruusia keel

Gruusia keel ehk georgia keel on ligikaudu 4 miljoni kõnelejaga kartveli ehk Lõuna-Kaukaasia keel.

Uus!!: Omastav kääne ja Gruusia keel · Näe rohkem »

Helle Metslang

Helle Metslang 2010. aastal Helle Metslang (sündinud 29. juulil 1950 Paides) on eesti keeleteadlane ja õppejõud.

Uus!!: Omastav kääne ja Helle Metslang · Näe rohkem »

Henn Saari

Henn Saari (aastani 1935 Henn Speek; 15. veebruar 1924 Narva – 8. september 1999) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Omastav kääne ja Henn Saari · Näe rohkem »

Henno Rajandi

Henno Rajandi (kuni 14. märtsini 1935 Henno-Joonatan Rosenstrauch; 19. oktoober 1928 Tallinn – 1. märts 1998 Haapsalu) oli eesti keeleteadlane ja tõlkija.

Uus!!: Omastav kääne ja Henno Rajandi · Näe rohkem »

Hollandi keel

Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.

Uus!!: Omastav kääne ja Hollandi keel · Näe rohkem »

Hulgamäärus

Hulgamäärus ehk kvantumimäärus on määrus, mis näitab millegi kvantitatiivseid parameetreid, s.t hulka, mõõtu või määra.

Uus!!: Omastav kääne ja Hulgamäärus · Näe rohkem »

Iiri keel

Iiri keele levikualad (Gaeltacht) Iiri keel (kohalikult gaeilge) on indoeuroopa keelkonna keldi keelte gaeli rühma kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Iirimaal.

Uus!!: Omastav kääne ja Iiri keel · Näe rohkem »

Ilmaütlev kääne

Ilmaütlev kääne ehk abessiiv (lühend ABE, ABESS) ehk karitiiv ehk privatiiv (lühend PRIV) on kääne, mis väljendab käändsõna referendi puudumist.

Uus!!: Omastav kääne ja Ilmaütlev kääne · Näe rohkem »

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Uus!!: Omastav kääne ja Inglise keel · Näe rohkem »

Islandi keel

Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.

Uus!!: Omastav kääne ja Islandi keel · Näe rohkem »

Kaasaütlev kääne

Kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on kääne, mis väljendab kaasasolu, vahendit, viisi või seisundit või aega.

Uus!!: Omastav kääne ja Kaasaütlev kääne · Näe rohkem »

Kaja Tael

Kaja Tael (2011) Kaja Tael (sündinud 24. juulil 1960 Tallinnas) on Eesti diplomaat ja filoloog.

Uus!!: Omastav kääne ja Kaja Tael · Näe rohkem »

Käändsõna

---- Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus.

Uus!!: Omastav kääne ja Käändsõna · Näe rohkem »

Kääne

Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.

Uus!!: Omastav kääne ja Kääne · Näe rohkem »

Kreeka keel

Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Uus!!: Omastav kääne ja Kreeka keel · Näe rohkem »

Kristiina Ross

Kristiina Ross (sünninimi Kristiina Kross; sündinud 3. juunil 1955 Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja tõlkija.

Uus!!: Omastav kääne ja Kristiina Ross · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Omastav kääne ja Ladina keel · Näe rohkem »

Laiend

Laiend on lauses esinevate fraaside peasõnaga alistusseoses olev lause mistahes kõrvalliige, milleks võib olla sihitis, öeldistäide, määrus või täiend, mis täpsustab ning piiritleb fraasi peasõna.

Uus!!: Omastav kääne ja Laiend · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Omastav kääne ja Läti keel · Näe rohkem »

Leedu keel

Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.

Uus!!: Omastav kääne ja Leedu keel · Näe rohkem »

Liitsõna

Liitsõna on liitmise ehk kompositsiooni abil moodustatud sõna.

Uus!!: Omastav kääne ja Liitsõna · Näe rohkem »

Makedoonia keel

Makedoonia keel on bulgaaria keelele lähedane lõunaslaavi keel.

Uus!!: Omastav kääne ja Makedoonia keel · Näe rohkem »

Mati Erelt

Mati Erelt 2008. aastal Mati Erelt (sündinud 12. märtsil 1941 Tallinnas) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Omastav kääne ja Mati Erelt · Näe rohkem »

Nimisõna

Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.

Uus!!: Omastav kääne ja Nimisõna · Näe rohkem »

Olev kääne

Olev kääne ehk olev ehk essiiv on kääne, millega väljendatakse olukorda või seisundit, milles ollakse.

Uus!!: Omastav kääne ja Olev kääne · Näe rohkem »

Omadussõna

Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.

Uus!!: Omastav kääne ja Omadussõna · Näe rohkem »

Rajav kääne

Rajav kääne ehk rajav ehk terminatiiv on kääne, mis väljendab ruumilist, ajalist, vahel ka kvantitatiivset piiri märkivat määrust või täiendit.

Uus!!: Omastav kääne ja Rajav kääne · Näe rohkem »

Reet Kasik

Reet Kasik (sündinud 5. mail 1946) on eesti keeleteadlane ja õppejõud.

Uus!!: Omastav kääne ja Reet Kasik · Näe rohkem »

Rumeenia keel

Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma.

Uus!!: Omastav kääne ja Rumeenia keel · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Omastav kääne ja Saksa keel · Näe rohkem »

Sanskriti keel

Sõna ''sanskrit'' devanaagari kirjas ja ladina transliteratsioonis Sanskriti keel ehk sanskrit (lühemalt: saṃskṛtam; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'koostatu'; pikemalt: saṃskṛtā vāk) kuulub india vanade keelte hulka, milles on kirjutatud hinduismi, budismi ja džainismi ajaloolised tekstid.

Uus!!: Omastav kääne ja Sanskriti keel · Näe rohkem »

Sihitav kääne

Sihitav kääne ehk akusatiiv on üks tavalisemaid käändeid.

Uus!!: Omastav kääne ja Sihitav kääne · Näe rohkem »

Sihitis

Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.

Uus!!: Omastav kääne ja Sihitis · Näe rohkem »

Silvi Vare

Silvi Vare (sündinud 17. juulil 1939) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Omastav kääne ja Silvi Vare · Näe rohkem »

Slaavi keeled

Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.

Uus!!: Omastav kääne ja Slaavi keeled · Näe rohkem »

Soome keel

Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.

Uus!!: Omastav kääne ja Soome keel · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Omastav kääne ja Tallinn · Näe rohkem »

Tamili keel

Tamili keel (தமிழ் tamiḻ; IPA) on draviidi keel, mida kõnelevad peamiselt tamilid India subkontinendil.

Uus!!: Omastav kääne ja Tamili keel · Näe rohkem »

Täiend

Täiend ehk atribuut on lauseliige, mis laiendab nimisõna.

Uus!!: Omastav kääne ja Täiend · Näe rohkem »

Türgi keel

Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.

Uus!!: Omastav kääne ja Türgi keel · Näe rohkem »

Telugu keel

Telugu keel (తెలుగు) on lõunakeskdraviidi keel, mida räägitakse peamiselt Indias Andhra Pradeshi osariigis, kus see on ametlikuks keeleks.

Uus!!: Omastav kääne ja Telugu keel · Näe rohkem »

Tiiu Erelt

Tiiu Erelt (1962. aastani Tiiu Kask; sündinud 20. aprillil 1942 Tallinnas) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Omastav kääne ja Tiiu Erelt · Näe rohkem »

Tunnus

Tunnus (inglise keeles feature, saksa keeles Merkmal) ehk erijoon, ka karakteristik (saksa keeles Charakteristikum) on äratuntav ja iseloomulik omadus, mille alusel saab entiteete või entiteetide klasse omavahel võrrelda ja üksteisest eristada.

Uus!!: Omastav kääne ja Tunnus · Näe rohkem »

Ungari keel

Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.

Uus!!: Omastav kääne ja Ungari keel · Näe rohkem »

1995

1995.

Uus!!: Omastav kääne ja 1995 · Näe rohkem »

2007

2007.

Uus!!: Omastav kääne ja 2007 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Genitiiv, Omastav.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »