Sisukord
41 suhted: Aafrika, Abilehed, Alpinaarium, Augustin Pyrame de Candolle, Õis, Blossfeldi kalanhoe, Euroopa, Harilik kukehari, Kaheaastased taimed, Kaheidulehelised, Kahekojaline taim, Katteseemnetaimed, Kesk-Aasia, Kivirikulaadsed, Klass (bioloogia), Kroonlehed, Kukehari, Kukkur (botaanika), Leht, Liik (bioloogia), Liivsibul, Mägisibul, Pärismaine elustik, Püsikud, Põõsas, Perekond (bioloogia), Rohttaimed, Seemnealge, Selts (bioloogia), Sugukond (bioloogia), Sukulendid, Taimed, Tallinn, Toataimed, Tolmukas, Tylecodon, Valgus (kirjastus), Vesi, Vesikas, Vili, 1970.
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Vaata Paksulehelised ja Aafrika
Abilehed
Üheemakase viirpuu abilehtedega lehed Abilehed (ladina stipulae) on leherootsu alusel (leherootsu varrele kinnitumise koht) olevad lehesarnased väljakasved, lehtedest enamasti palju väiksemad, harva suuremad.
Vaata Paksulehelised ja Abilehed
Alpinaarium
Kiviktaimla Londonis 2010. aastal Ülaltvaade Tartu Ülikooli botaanikaaia kiviktaimlale 2021. aasta sügisel Alpinaarium (ka alpiaed, kiviktaimla) on aed, aiaosa või peenar, kus kasvatatakse oma kasvukoha suhtes vähenõudlikke taimi (alpitaimed).
Vaata Paksulehelised ja Alpinaarium
Augustin Pyrame de Candolle
Augustin Pyrame de Candolle Augustin Pyrame de Candolle (on kasutatud ka nimekuju Augustin Pyramus de Candolle; 4. veebruar 1778 Genf – 9. september 1841) oli Šveitsi botaanik.
Vaata Paksulehelised ja Augustin Pyrame de Candolle
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Vaata Paksulehelised ja Õis
Blossfeldi kalanhoe
Blossfeldi kalanhoe (Kalanchoe blossfeldiana) on taimeliik kalanhoe perekonnast paksuleheliste sugukonnast.
Vaata Paksulehelised ja Blossfeldi kalanhoe
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Paksulehelised ja Euroopa
Harilik kukehari
Harilik kukehari (Sedum acre) on paksuleheliste sugukonda kukeharja perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Vaata Paksulehelised ja Harilik kukehari
Kaheaastased taimed
Kaheaastased (roht)taimed on taimede eluvorm.
Vaata Paksulehelised ja Kaheaastased taimed
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Vaata Paksulehelised ja Kaheidulehelised
Kahekojaline taim
Kahekojalised ehk diöötsilised ehk lahksugulised on taimed, kus ühel taimel on ainult kas isasõied või emasõied.
Vaata Paksulehelised ja Kahekojaline taim
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Paksulehelised ja Katteseemnetaimed
Kesk-Aasia
Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.
Vaata Paksulehelised ja Kesk-Aasia
Kivirikulaadsed
Kivirikulaadsed (Saxifragales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Vaata Paksulehelised ja Kivirikulaadsed
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Vaata Paksulehelised ja Klass (bioloogia)
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Vaata Paksulehelised ja Kroonlehed
Kukehari
Kukehari (Sedum L.) on kivirikulaadsete seltsi paksuleheliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Paksulehelised ja Kukehari
Kukkur (botaanika)
Magnoolia vili Kukkur (varasem nimetus kukkurvili) on ühepesaline paljuseemneline vili, mis on tekkinud ühest servast kokkukasvanud viljalehest.
Vaata Paksulehelised ja Kukkur (botaanika)
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Paksulehelised ja Leht
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Paksulehelised ja Liik (bioloogia)
Liivsibul
Liivsibul (Jovibarba) on taimeperekond paksuleheliste sugukonnast.
Vaata Paksulehelised ja Liivsibul
Mägisibul
Mägisibul (Sempervivum) on taimeperekond paksuleheliste sugukonnast.
Vaata Paksulehelised ja Mägisibul
Pärismaine elustik
Pärismaine elustik on mingi ala kohalik ehk põline ehk indigeenne elustik.
Vaata Paksulehelised ja Pärismaine elustik
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Vaata Paksulehelised ja Püsikud
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Vaata Paksulehelised ja Põõsas
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Paksulehelised ja Perekond (bioloogia)
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Vaata Paksulehelised ja Rohttaimed
Seemnealge
Seemnealgeks (ovulum; vanem nimetus seemnepung) nimetatakse seemnetaimede emaka sigimikus olevat rakkude kogumit, paljasseemnetaimedel asuvad seemnealgmed aga käbisoomuste vahel.
Vaata Paksulehelised ja Seemnealge
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Vaata Paksulehelised ja Selts (bioloogia)
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Paksulehelised ja Sugukond (bioloogia)
Sukulendid
Aaloe säilitab vett oma lehtedes Kaktuse lehed on taandarenenud okasteks Sukulendid ehk lihaktaimed ehk turdtaimed (hilisladina keeles suculentus 'mahlane') on taimed, mille paksudes lehtedes, vartes või juurtes säilitatakse vett.
Vaata Paksulehelised ja Sukulendid
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Paksulehelised ja Taimed
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Paksulehelised ja Tallinn
Toataimed
pisi Toataimed ehk toalilled on taimed, mida tavaliselt esteetilistel eesmärkidel kasvatatakse siseruumides (näiteks elutoas).
Vaata Paksulehelised ja Toataimed
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Vaata Paksulehelised ja Tolmukas
Tylecodon
Tylecodon on perekond paksuleheliste sugukonnas.
Vaata Paksulehelised ja Tylecodon
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Vaata Paksulehelised ja Valgus (kirjastus)
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Paksulehelised ja Vesi
Vesikas
Vesikas (Crassula aquatica) on taimeliik paksuleheliste sugukonnast turdlehe perekonnast.
Vaata Paksulehelised ja Vesikas
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Vaata Paksulehelised ja Vili
1970
1970.
Vaata Paksulehelised ja 1970
Tuntud ka kui Crassulaceae.