Sisukord
51 suhted: Aleksander II, Bīriņi, Eestimaa, Eestimaa rüütelkond, Eikaži, Erik von Pistohlkors, Gāršmuiža, Gert von Pistohlkors, Grigori Rasputin, Habaja mõis, Illuste mõis, Imavere mõis, Jädivere mõis, Kaave mõis, Kassinurme mõis, Kärde mõis, Käru mõis, Kivijärve mõis, Koppelmaa mõis, Kristiina, Kuremaa mõis, Kurista mõis, Liivimaa, Liivimaa rüütelkond, Massu mõis, Mõisaküla mõis, Nõmme mõis, Novgorodi kubermang, Otto Friedrich von Pistohlkors, Paatsalu mõis, Päri mõis, Pühatu mõis, Rootsi, Rootsi keel, Rootsi rüütelkond, Rutikvere mõis, Smolenski kubermang, Soome, Tapiku mõis, Vaiste mõis, Võrevere mõis, Voose mõis, Vorbuse mõis, 1645, 1647, 1818, 1820. aastad, 1830, 19. sajand, 1919, ... Laienda indeks (1 rohkem) »
Aleksander II
Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.
Vaata Pistohlkors ja Aleksander II
Bīriņi
Bīriņi on küla (vidējciems) Lätis Limbaži piirkonnas Vidriži vallas.
Vaata Pistohlkors ja Bīriņi
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Pistohlkors ja Eestimaa
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Vaata Pistohlkors ja Eestimaa rüütelkond
Eikaži
Eikaži on küla (vidējciems) Lätis Sigulda piirkonna Krimulda vallas.
Vaata Pistohlkors ja Eikaži
Erik von Pistohlkors
Pistolkohrside aadlivapp Erik von Pistohlkors (1628–1700) oli Rootsi sõjaväelane ja väejuht.
Vaata Pistohlkors ja Erik von Pistohlkors
Gāršmuiža
Gāršmuiža on küla (mazciems) Lätis Saulkrasti piirkonna Sēja vallas.
Vaata Pistohlkors ja Gāršmuiža
Gert von Pistohlkors
Gert Olof von Pistohlkors (sündinud 17. detsembril 1935 Narvas) on baltisaksa päritolu Saksamaa ajaloolane.
Vaata Pistohlkors ja Gert von Pistohlkors
Grigori Rasputin
Grigori Rasputin Grigori Jefimovitš Rasputin-Novõhh (vene Григорий Ефимович Распутин (Новых); 22. jaanuar (vana kalendri järgi 10. jaanuar) 1869 Tobolski kubermang, Pokrovskoje küla – 30. detsember (vkj 17. detsember) 1916 Petrograd) oli vene talupoeg ja müstik, Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune.
Vaata Pistohlkors ja Grigori Rasputin
Habaja mõis
Habaja mõisa peahoone Habaja mõis (saksa keeles Habbat) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).
Vaata Pistohlkors ja Habaja mõis
Illuste mõis
Mõisa peahoone (2018) Illuste mõis (saksa keeles Illust) oli mõis Läänemaal Karuse kihelkonnas, mõisasüda on tänapäevase haldusjaotuse järgi Paatsalu külas Lääneranna vallas Pärnu maakonnas.
Vaata Pistohlkors ja Illuste mõis
Imavere mõis
Imavere mõis (saksa keeles Immafer) oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Pistohlkors ja Imavere mõis
Jädivere mõis
Jädivere mõis (saksa keeles Jeddefer) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.
Vaata Pistohlkors ja Jädivere mõis
Kaave mõis
Kaave mõis (saksa keeles Kawa) oli Kurista mõisa kõrvalmõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Vaata Pistohlkors ja Kaave mõis
Kassinurme mõis
Kassinurme mõis, varem Rehevere mõis (saksa keeles Cassinorm, varem Rehefer) oli rüütlimõis Tartumaal Palamuse kihelkonnas.
Vaata Pistohlkors ja Kassinurme mõis
Kärde mõis
Kärde mõis (saksa keeles Kardis) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Vaata Pistohlkors ja Kärde mõis
Käru mõis
Käru mõisa peahoone (september 2011) Käru mõis (saksa keeles Kerro) oli rüütlimõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 13.11.2015).
Vaata Pistohlkors ja Käru mõis
Kivijärve mõis
Kivijärve mõis (saksa keeles Kibbijerw) oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Vaata Pistohlkors ja Kivijärve mõis
Koppelmaa mõis
Koppelmaa mõis (saksa keeles Koppelmann) oli kuni 1864.
Vaata Pistohlkors ja Koppelmaa mõis
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Vaata Pistohlkors ja Kristiina
Kuremaa mõis
Peahoone Tuuleveski Mõisa park Kuremaa mõis (saksa keeles Jensel) oli rüütlimõis Palamuse kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Pistohlkors ja Kuremaa mõis
Kurista mõis
Mõisa tall-tõllakuur Kurista mõisa kabeli varemed Kurista mõis (saksa keeles Kurrista) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Vaata Pistohlkors ja Kurista mõis
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Pistohlkors ja Liivimaa
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Vaata Pistohlkors ja Liivimaa rüütelkond
Massu mõis
Massu mõisa peahoone Massu mõis (saksa keeles Massau) oli mõis Läänemaal Hanila kihelkonnas, mis rajati arvatavasti 16.
Vaata Pistohlkors ja Massu mõis
Mõisaküla mõis
Mõisaküla mõis (saksa keeles Moisaküll) oli Massu mõisa kõrvalmõis Hanila kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016).
Vaata Pistohlkors ja Mõisaküla mõis
Nõmme mõis
Nõmme mõis oli mitme Eesti mõisa nimi.
Vaata Pistohlkors ja Nõmme mõis
Novgorodi kubermang
Novgorodi kubermang (vene keeles Новгородская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Vene SFNV-s ja NSV Liidus aastatel 1727–1927.
Vaata Pistohlkors ja Novgorodi kubermang
Otto Friedrich von Pistohlkors
Otto Friedrich von Pistohlkors vanem (21. märts (10. märts vkj) 1754 Rutikvere mõis – 22. juuni (10. juuni vkj) 1831 Põltsamaa) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (major), Liivimaa maanõunik, kartograaf, kunstnik, arhitekt ja Rutikvere mõisnik.
Vaata Pistohlkors ja Otto Friedrich von Pistohlkors
Paatsalu mõis
Paatsalu mõis (saksa keeles Patzal) oli rüütlimõis Hanila kihelkonnas Läänemaal.
Vaata Pistohlkors ja Paatsalu mõis
Päri mõis
Päri mõis on olnud mitme Eesti mõisa nimi.
Vaata Pistohlkors ja Päri mõis
Pühatu mõis
Pühatu mõis (saksa keeles Pühhat) oli kuni 1865.
Vaata Pistohlkors ja Pühatu mõis
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Pistohlkors ja Rootsi
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Vaata Pistohlkors ja Rootsi keel
Rootsi rüütelkond
Rootsi rüütelkond on Rootsi aadelkonna seisuslik ühendus.
Vaata Pistohlkors ja Rootsi rüütelkond
Rutikvere mõis
Rutikvere mõis (saksa keeles Ruttigfer, varem Zweifelshof ja Gutmansbeck) oli rüütlimõis Viljandimaal ja Pärnu kreisis Põltsamaa kihelkonnas.
Vaata Pistohlkors ja Rutikvere mõis
Smolenski kubermang
Smolenski kubermangu 1821. aasta kaart Smolenski kubermang oli Venemaa Keisririigi ja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi haldusüksus (kubermang).
Vaata Pistohlkors ja Smolenski kubermang
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Pistohlkors ja Soome
Tapiku mõis
Tapiku mõisa härrastemaja, 2014 Tapiku mõisa härrastemaja tagantvaade, 2014 Tapiku mõis (saksa keeles Tappik) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Pistohlkors ja Tapiku mõis
Vaiste mõis
Vaiste mõis (saksa keeles Waist) oli mõis Varbla kihelkonnas Läänemaal.
Vaata Pistohlkors ja Vaiste mõis
Võrevere mõis
Võrevere mõis (18. sajandi kaartidel saksa keeles Werrefer) oli Imavere mõisa kõrvalmõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Pistohlkors ja Võrevere mõis
Voose mõis
Voose mõis (saksa keeles Wosel) oli Massu mõisa kõrvalmõis Hanila kihelkonnas Läänemaal.
Vaata Pistohlkors ja Voose mõis
Vorbuse mõis
Vorbuse mõisasüda 2017. aastal Vorbuse mõisa kõrvalhoone Vorbuse mõis, varem Voore mõis (saksa keeles Forbushof, varem Worr ja Nonnertshof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.
Vaata Pistohlkors ja Vorbuse mõis
1645
1645.
Vaata Pistohlkors ja 1645
1647
1647.
Vaata Pistohlkors ja 1647
1818
1818.
Vaata Pistohlkors ja 1818
1820. aastad
1820.
Vaata Pistohlkors ja 1820. aastad
1830
1830.
Vaata Pistohlkors ja 1830
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Pistohlkors ja 19. sajand
1919
1919.
Vaata Pistohlkors ja 1919
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Pistohlkors ja 20. sajand
Tuntud ka kui Pistolekors.