Kiiremini kui brauser!
69 suhted: Aksioom, Analüütiline filosoofia, Analüütiline otsustus, Aristoteles, Arutlus, Asi, Cambridge, Definitsioon, Eetika, Eitus, Enesestmõistetavus, Entiteet, Filosoof, Filosoofia, Franz Brentano, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, George Edward Moore, Hüve, Hea, Henry Sidgwick, Hinnang, Ideaal, Identsus, Intuitsioon, Jeremy Bentham, John Stuart Mill, Joseph Butler, Karskus, Kehtivus, Kohus (eetika), Kvaliteet, Loodusteadused, Mõiste, Moto, Nauding, Nikomachose eetika, Olemine, Organism, Osutamine, Otsustus, Pahe, Põhjend, Põhjus, Praktiline filosoofia, Predikaat, Printsiip, Propositsioon, Psühholoogia, Sünteetiline otsustus, Soov, ..., Subjekt (loogika), Suhe (filosoofia), Tarvilik tingimus, Tautoloogia, Tavakeel, Tähendus, Tõestus, Tõesus, Tegu, Tervik, Tunnetus (filosoofia), Utilitarism, Vaimuseisund, Valetamine, Valm, Vastuolulisus, Väärus, Voorus, 1903. Laienda indeks (19 rohkem) »
Aksioom
Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.
Uus!!: Principia Ethica ja Aksioom · Näe rohkem »
Analüütiline filosoofia
Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.
Uus!!: Principia Ethica ja Analüütiline filosoofia · Näe rohkem »
Analüütiline otsustus
Analüütiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste sisaldub subjekti mõistes.
Uus!!: Principia Ethica ja Analüütiline otsustus · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Principia Ethica ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arutlus
Arutlus (ka järeldus, argument; inglise keeles argument) koosneb eeldus(t)est ja järeldusest.
Uus!!: Principia Ethica ja Arutlus · Näe rohkem »
Asi
Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).
Uus!!: Principia Ethica ja Asi · Näe rohkem »
Cambridge
left Cambridge on ülikoolilinn Inglismaal East Anglias, Cambridgeshire'i krahvkonna keskus.
Uus!!: Principia Ethica ja Cambridge · Näe rohkem »
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Uus!!: Principia Ethica ja Definitsioon · Näe rohkem »
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Uus!!: Principia Ethica ja Eetika · Näe rohkem »
Eitus
Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.
Uus!!: Principia Ethica ja Eitus · Näe rohkem »
Enesestmõistetavus
Enesestmõistetavus ehk iseenesestmõistetavus ehk iseenesest teada olek (ladina keeles esse per se notum, inglise keeles self-evidence) on filosoofias propositsiooni (mõtte, väite) omadus, mis seisneb selles, et sellest pole võimalik aru saada ilma teadmiseta, et see on tõene.
Uus!!: Principia Ethica ja Enesestmõistetavus · Näe rohkem »
Entiteet
Entiteet (uusladina sõnast entitas), ka olem, on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena.
Uus!!: Principia Ethica ja Entiteet · Näe rohkem »
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Uus!!: Principia Ethica ja Filosoof · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Principia Ethica ja Filosoofia · Näe rohkem »
Franz Brentano
Franz Brentano Franz Clemens Honoratus Hermann Brentano (16. jaanuar 1838, Marienberg am Rhein, Reinimaa, Preisi kuningriik – 17. märts 1917, Zürich, Šveits) oli Saksa filosoof ja psühholoog.
Uus!!: Principia Ethica ja Franz Brentano · Näe rohkem »
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.
Uus!!: Principia Ethica ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel · Näe rohkem »
George Edward Moore
George Edward Moore (inglise keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju G.E. Moore; 4. november 1873 London, Upper Norwood – 24. oktoober 1958 Cambridge) oli inglise filosoof, üks analüütilise filosoofia rajajaid.
Uus!!: Principia Ethica ja George Edward Moore · Näe rohkem »
Hüve
Hüve (inglise good) on üldises keelekasutuses tavaliselt täpsemalt määratlemata tähistus kõigele sellele, mille kasuks heakskiitvalt argumenteeritakse või mis on üldiselt tunnustatult püüdlemist väärt.
Uus!!: Principia Ethica ja Hüve · Näe rohkem »
Hea
Hea (ka headus) on see, mida usutakse olevat moraalselt hinnatav, väärtuslik.
Uus!!: Principia Ethica ja Hea · Näe rohkem »
Henry Sidgwick
Henry Sidgwick (1894) Henry Sidgwick (31. mai 1838 Skipton – 28. august 1900 Cambridge) oli inglise filosoof, üks utilitarismi klassikuid.
Uus!!: Principia Ethica ja Henry Sidgwick · Näe rohkem »
Hinnang
Hinnang (inglise keeles evaluation) on hindamise tulemusel saadud arvamus või otsustus objekti kohta.
Uus!!: Principia Ethica ja Hinnang · Näe rohkem »
Ideaal
Ideaal on esteetikas, eetikas ja teadusfilosoofias eeskujuks oleva täiuslikkuse kehastus.
Uus!!: Principia Ethica ja Ideaal · Näe rohkem »
Identsus
Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).
Uus!!: Principia Ethica ja Identsus · Näe rohkem »
Intuitsioon
Sõna Intuitsioon kasutame tavaliselt siis, kui sisetunne, vaist ütleb meile midagi, me aimame midagi või saame millestki aru, kuid ei suuda seda põhjendada või siis ei näegi vajadust selle põhjendamiseks.
Uus!!: Principia Ethica ja Intuitsioon · Näe rohkem »
Jeremy Bentham
Jeremy Bentham (15. veebruar 1748 – 6. juuni 1832) oli inglise õigusteadlane ja filosoof, kes kasutas terminit kasulikkus (utility) kui kõikjal toimivat põhimõtet.
Uus!!: Principia Ethica ja Jeremy Bentham · Näe rohkem »
John Stuart Mill
John Stuart Mill (20. mai 1806 London – 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest.
Uus!!: Principia Ethica ja John Stuart Mill · Näe rohkem »
Joseph Butler
"Joseph Butler". Tundmatu autori gravüür Joseph Butler (18. mai vkj 1692 Wantage – 16. juuni vkj 1752 Bath, Somerset) oli inglise vaimulik, anglikaani teoloog ja filosoof.
Uus!!: Principia Ethica ja Joseph Butler · Näe rohkem »
Karskus
Karskus on vabatahtlik otsus loobuda alkoholi tarbimisest, aga ka teistest mõnutunnet tekitavate ainete kasutamisest ja mõnutunnet tekitavatest tegevustest.
Uus!!: Principia Ethica ja Karskus · Näe rohkem »
Kehtivus
Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.
Uus!!: Principia Ethica ja Kehtivus · Näe rohkem »
Kohus (eetika)
Kohus ehk moraalne vajadus on üks eetika põhikategooriaid, mis väljendab erilist moraalset suhet.
Uus!!: Principia Ethica ja Kohus (eetika) · Näe rohkem »
Kvaliteet
Kvaliteet on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Principia Ethica ja Kvaliteet · Näe rohkem »
Loodusteadused
Loodusteadused (inglise natural sciences; ka reaalteadused) on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse (nii elus- kui eluta loodus) toimimine.
Uus!!: Principia Ethica ja Loodusteadused · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Principia Ethica ja Mõiste · Näe rohkem »
Moto
Moto ehk epigraaf on teose või selle osa algusse paigutatud tsitaat.
Uus!!: Principia Ethica ja Moto · Näe rohkem »
Nauding
Naudingut võib defineerida kui laia klassi vaimseid olekuid, mida inimesed ja teised loomad kogevad positiivselt, nauditavalt või kui olekud, mille poole püüelda.
Uus!!: Principia Ethica ja Nauding · Näe rohkem »
Nikomachose eetika
1837. aasta väljaande 1. peatükk "Nikomachose eetika" (vanakreeka ἠθικὰ Νικομάχεια (ēthiká Nikomácheia)) on kolmest Aristotelese nime all pärandunud eetikat käsitlevast kirjutisest kõige tähtsam.
Uus!!: Principia Ethica ja Nikomachose eetika · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: Principia Ethica ja Olemine · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Principia Ethica ja Organism · Näe rohkem »
Osutamine
Osutamiseks nimetatakse keelefilosoofias osutava väljendi (osutava termini; nimi, määrav kirjeldus, näitav asesõna) eksemplari suhet objektiga, mille kohta ta käib (tema osutusega).
Uus!!: Principia Ethica ja Osutamine · Näe rohkem »
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Uus!!: Principia Ethica ja Otsustus · Näe rohkem »
Pahe
Paheks võib nimetada ka liigset alkoholilembust.Pahe on tegevus, käitumine või harjumus, mida üldiselt peetakse ühiskonnas amoraalseks, patuseks, kriminaalseks, ebaviisakaks, tabuks, rikutuks või alandavaks.
Uus!!: Principia Ethica ja Pahe · Näe rohkem »
Põhjend
Põhjend ehk alus (inglise keeles reason) on uskumus või propositsioon, millele mingi uskumus (mingi propositsiooni uskumine) või tegu tugineb.
Uus!!: Principia Ethica ja Põhjend · Näe rohkem »
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Uus!!: Principia Ethica ja Põhjus · Näe rohkem »
Praktiline filosoofia
Praktiliseks filosoofiaks nimetatakse filosoofia harusid, mis on tihedalt seotud praktiliste rakendustega nagu eetika, esteetika, poliitiline filosoofia, õigusfilosoofia, religioonifilosoofia, väärtusteooria jts.
Uus!!: Principia Ethica ja Praktiline filosoofia · Näe rohkem »
Predikaat
Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.
Uus!!: Principia Ethica ja Predikaat · Näe rohkem »
Printsiip
Printsiip (ladina keeles principium 'algus; lähtekoht; põhialus') on loogikas, teaduses ja filosoofias teoreetilise süsteemi kavandi või praktilise käsitlussuuna lähtekoht, esindades teatud valdkonna sisulisi ja metoodilisi põhimõtteid.
Uus!!: Principia Ethica ja Printsiip · Näe rohkem »
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Uus!!: Principia Ethica ja Propositsioon · Näe rohkem »
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Principia Ethica ja Psühholoogia · Näe rohkem »
Sünteetiline otsustus
Sünteetiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste ei sisaldu subjekti mõistes, vaid avardab seda.
Uus!!: Principia Ethica ja Sünteetiline otsustus · Näe rohkem »
Soov
Soov on püüdlus või ihalus midagi teha, midagi saada või lootus reaalsust või tajutavat muuta või lootus enda või kellegi teise jaoks mingit eesmärki saavutada.
Uus!!: Principia Ethica ja Soov · Näe rohkem »
Subjekt (loogika)
Subjekt on traditsioonilises loogikas see, mille kohta midagi öeldakse, vastandina predikaadile (sellele, mida subjekti kohta öeldakse).
Uus!!: Principia Ethica ja Subjekt (loogika) · Näe rohkem »
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Uus!!: Principia Ethica ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »
Tarvilik tingimus
„X on Y tarvilik tingimus“ tähendab: Y ainult juhul, kui X. Näiteks „vihma sadamine on selle tarvilik tingimus, et ta läheb vara koju“ tähendab, et ta läheb vara koju ainult juhul, kui sajab.
Uus!!: Principia Ethica ja Tarvilik tingimus · Näe rohkem »
Tautoloogia
Tautoloogia on väide loogikas, mis on paratamatult tõene.
Uus!!: Principia Ethica ja Tautoloogia · Näe rohkem »
Tavakeel
Tavakeel on keele kasutamise viis igapäevaelus.
Uus!!: Principia Ethica ja Tavakeel · Näe rohkem »
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Uus!!: Principia Ethica ja Tähendus · Näe rohkem »
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Uus!!: Principia Ethica ja Tõestus · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Principia Ethica ja Tõesus · Näe rohkem »
Tegu
Tegu on inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas.
Uus!!: Principia Ethica ja Tegu · Näe rohkem »
Tervik
Tervik on entiteet, millel on osad.
Uus!!: Principia Ethica ja Tervik · Näe rohkem »
Tunnetus (filosoofia)
Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.
Uus!!: Principia Ethica ja Tunnetus (filosoofia) · Näe rohkem »
Utilitarism
Utilitarism (lad utilitas tähendab kasu) on eetikas arvamus, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.
Uus!!: Principia Ethica ja Utilitarism · Näe rohkem »
Vaimuseisund
Vaimuseisund (inglise keeles mental state, state of mind) või meeleseisund on kellegi vaimu seisund.
Uus!!: Principia Ethica ja Vaimuseisund · Näe rohkem »
Valetamine
Valetamine on teadlikult tõsilugude või -asjade moonutamine, vale rääkimine või valede andmete esitamine-näitamine.
Uus!!: Principia Ethica ja Valetamine · Näe rohkem »
Valm
Valm on õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas.
Uus!!: Principia Ethica ja Valm · Näe rohkem »
Vastuolulisus
Vastuolulisus on propositsioonide kogumi omadus, mis seisneb selles, et on loogiliselt võimatu, et kõik sellesse kuuluvad propositsioonid oleksid tõesed.
Uus!!: Principia Ethica ja Vastuolulisus · Näe rohkem »
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Principia Ethica ja Väärus · Näe rohkem »
Voorus
Voorus (vanakreeka keeles ἀρετή (aretē), ladina keeles virtus, inglise keeles virtue, saksa keeles die Tugend) on tavakeele sõna ja ühtlasi filosoofiline mõiste ning on seotud eetikaga.
Uus!!: Principia Ethica ja Voorus · Näe rohkem »
1903
1903.
Uus!!: Principia Ethica ja 1903 · Näe rohkem »
