Sisukord
90 suhted: Askorbiinhape, Ülendi, Ülendi ohvripärn, Õisik, Berliin, Bronhiit, Ebasarikas, Eesti, Euroopa, Farnesool, Floeem, Glükosiidid, Gripp, Hübriid, Hiiumaa, Juuli, Kaheidulehelised, Karboksüülhapped, Karl XII, Karoteenid, Kassinaerilaadsed, Katteseemnetaimed, Kaukaasia, Känd, Köha, Köis, Kera, Korp, Laiuse, Laiuse pärn, Lõhn, Legend, Leherood, Lehetipp, Leht, Lehtpuud, Luuvili, Märjamaa, Meetaimed, Mesi, Metsapiir, Mohni pärn, Narva jõgi, Nöör, Oktoober, Palavik, Pärn (perekond), Pärnalised, Pärnik, Põhja-Ameerika, ... Laienda indeks (40 rohkem) »
- Eesti taimed
Askorbiinhape
L-Askorbiinhape Askorbiinhappe molekuli mudel. Must on süsinik, punane hapnik ja valge vesinik Askorbiinhappe optilised isomeerid Askorbiinhape on keemiline ühend molekulivalemiga, mida enamasti samastatakse C-vitamiiniga.
Vaata Harilik pärn ja Askorbiinhape
Ülendi
Ülendi on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõpu poolsaarel.
Vaata Harilik pärn ja Ülendi
Ülendi ohvripärn
367x367px Ülendi ohvripärn (ka Ülendi niinepuu, Ülendi lõhmus, Ülendi Pühapärn, Ülendi äbajumal ~ ebajumal) on püha puu Ülendi külas Hiiumaal.
Vaata Harilik pärn ja Ülendi ohvripärn
Õisik
Õisik (inflorescentia) on taimevartel olevate õite kogum.
Vaata Harilik pärn ja Õisik
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Vaata Harilik pärn ja Berliin
Bronhiit
Pilt A – inimese kopsude ja kopsutorude asukoht, pilt B – kopsutoru, pilt C – kopsutoru bronhiidi ajal Bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik.
Vaata Harilik pärn ja Bronhiit
Ebasarikas
Ebasarikas Ebasarikas ehk tsümoosne õisik ehk ebasarikõisik (inglise keeles cyme) on sümpodiaalne lihtõisik, mille kõik raod lõpevad õiega.
Vaata Harilik pärn ja Ebasarikas
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Harilik pärn ja Eesti
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Harilik pärn ja Euroopa
Farnesool
Farnesooli struktuurvalem Farnesool (IUPAC nimetusega 3,7,11-trimetüül-2,6,10-dodekatrieen-1-ool, molekulaarvalemiga C15H26O) on terpenoidide klassi kuuluv alkohol.
Vaata Harilik pärn ja Farnesool
Floeem
Niin ehk floeem on taimede juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi saadused (suhkrud).
Vaata Harilik pärn ja Floeem
Glükosiidid
Glükosiidid on eetritüüpi ühendid, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist.
Vaata Harilik pärn ja Glükosiidid
Gripp
Gripp (influentsa) on äge viiruslik haigus, mida tekitavad ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad gripiviirused.
Vaata Harilik pärn ja Gripp
Hübriid
Muul on hobusemära ja eeslitäku järglane Nõiapuu hübriid ''Hamamelis x intermedia'' Hübriid (tuleb ld sõnast hybrida 'segavereline'; ka ristand, värd, ristsugutis, bastard) on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane.
Vaata Harilik pärn ja Hübriid
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Harilik pärn ja Hiiumaa
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Vaata Harilik pärn ja Juuli
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Vaata Harilik pärn ja Kaheidulehelised
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Vaata Harilik pärn ja Karboksüülhapped
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Vaata Harilik pärn ja Karl XII
Karoteenid
α-karoteen β-karoteen γ-karoteen δ-karoteen Lükopeen Karoteenid (varem nimetatud ka karotiinid) on karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid üldvalemiga C40Hn (n.
Vaata Harilik pärn ja Karoteenid
Kassinaerilaadsed
Kassinaerilaadsed (Malvales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Vaata Harilik pärn ja Kassinaerilaadsed
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Harilik pärn ja Katteseemnetaimed
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Vaata Harilik pärn ja Kaukaasia
Känd
Känd vahetult pärast puu raiumist Mõneaastane arukasekänd Känd (stump)) on pärast puu langetamist maapinda ja sellest ülespoole juurestikule jääv tüveosa.
Vaata Harilik pärn ja Känd
Köha
Läkaköhaga köhiv poiss Köha ehk köhimine (ladina keeles tussis) on inimesel ja paljudel teistel selgroogsetel (köhaärritaja poolt köharefleksi vahendusel esile kutsutud) hingeõhu plahvatuslik väljatõukamine, mille juures häälepilu avaneb.
Vaata Harilik pärn ja Köha
Köis
3-keeline keerutatud köis rullil Köis on tugevast orgaanilisest või sünteetilisest kiudainest (kanepist, džuudist, sisalist, manillast või polümeerkiududest) valmistatud toode.
Vaata Harilik pärn ja Köis
Kera
right Kera on matemaatikas teatav ruumi punktihulk, kerapinna ehk sfääri sisemus.
Vaata Harilik pärn ja Kera
Korp
Korp on korkkoest ja teistest koorekudede surnud taimerakkudest koosnev kattekude.
Vaata Harilik pärn ja Korp
Laiuse
Laiuse on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, Vooremaal Laiuse mäe (144 m) külje all.
Vaata Harilik pärn ja Laiuse
Laiuse pärn
Laiuse pärn (ka Kuninga pärn) on vana pärn Laiuse kiriku pargis, mille tõenäoliselt istutas Rootsi kuningas Karl XII 1701.
Vaata Harilik pärn ja Laiuse pärn
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Vaata Harilik pärn ja Lõhn
Legend
Legend on suuliselt edasikantav jutustus, mis räägib mingi koha või eseme päritolust või mingist meeldejäävast sündmusest.
Vaata Harilik pärn ja Legend
Leherood
Hõlmikpuu dihhotoomselt roodunud lehed Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud.
Vaata Harilik pärn ja Leherood
Lehetipp
Lehetipp on taime lehe tipu osa.
Vaata Harilik pärn ja Lehetipp
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Harilik pärn ja Leht
Lehtpuud
Arukask (''Betula pendula'') Lehtpuud on heitlehised või igihaljad puittaimed katteseemnetaimede hõimkonnast.
Vaata Harilik pärn ja Lehtpuud
Luuvili
Luuvili on lihakvilja tüüp.
Vaata Harilik pärn ja Luuvili
Märjamaa
Märjamaa on alev Rapla maakonnas, Märjamaa valla keskus.
Vaata Harilik pärn ja Märjamaa
Meetaimed
Valge mesikas Kähar karuohakas Põldohakas Harilik pärn Harilik ussikeel Põldjumikas Peetrileht Tuliohakas Harilik äiatar Harilik pune Villohakas Aas-kurereha Villtakjas Harilik kuldvits Harilik hiirehernes Hübriidlutsern Harilik kukesaba Arujumikas Valge ristik Aasristik Ahtalehine põdrakanep Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja taimepungadelt ainet, millest nad valmistavad taruvaiku.
Vaata Harilik pärn ja Meetaimed
Mesi
Meekärg õiel nektarit kogumas Nektari töötlemisel saadud mett hoiustavad mesilased kärjekannudes Voolav mesi Mee kristalliseerumine Mesi on kodustatud mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud suure suhkrusisaldusega, enamasti magus toiduaine.
Vaata Harilik pärn ja Mesi
Metsapiir
Metsapiir on metsavööndi põhja-, lõuna- või kõrguspiir.
Vaata Harilik pärn ja Metsapiir
Mohni pärn
Mohni pärn, august 2007. Foto: Ivo Kruusamägi Mohni pärn on looduskaitsealune harilik pärn (Tilia cordata) Mohni saarel.
Vaata Harilik pärn ja Mohni pärn
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Vaata Harilik pärn ja Narva jõgi
Nöör
Nöör on punutud või keerutatud sidumis- ja kinnitusvahend.
Vaata Harilik pärn ja Nöör
Oktoober
Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu.
Vaata Harilik pärn ja Oktoober
Palavik
Palaviku mõõtmiseks kasutatakse kehatermomeetrit Oskar Kallise pastellmaal "Palavik" (1917) Palavikuks ehk püreksiaks nimetatakse normaalsest kõrgemat kehatemperatuuri.
Vaata Harilik pärn ja Palavik
Pärn (perekond)
Pärn (Tilia) on kassinaerilaadsete seltsi pärnaliste sugukonda kuuluv lehtpuude perekond.
Vaata Harilik pärn ja Pärn (perekond)
Pärnalised
Pärnalised (Tiliaceae) on kaheiduleheliste taimede sugukond kassinaerilaadsete seltsist.
Vaata Harilik pärn ja Pärnalised
Pärnik
Pärnik ehk pärnamets on pärnaenamusega puistu.
Vaata Harilik pärn ja Pärnik
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Harilik pärn ja Põhja-Ameerika
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Harilik pärn ja Põhjasõda
Põletik
Põletik (ladina keeles inflammatio) on immuunsüsteemi esmane reaktsioon nakkusele või ärritajale (vigastus, kiiritus, elektrivool, kuum või külm, keemilised ained vms).
Vaata Harilik pärn ja Põletik
Põlispuu
Põlispuu on erakordselt suurte mõõtmetega või liigile omasest keskmisest kõrgema vanusega või bioloogilise ja/või kultuuriloolise tähtsusega kas kodumaist päritolu või võõrliigist puu, mis on paiga peamine side minevikuga.
Vaata Harilik pärn ja Põlispuu
Põlva maakond
Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Harilik pärn ja Põlva maakond
Philip Miller
Philip Miller (1691 London – 18. detsember 1771 Chelsea, London) oli šoti päritolu inglise aednik ja botaanik.
Vaata Harilik pärn ja Philip Miller
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Harilik pärn ja Poola
Poruni jõgi
Poruni jõgi Poruni jõgi Poruni jõgi (ka Borovnja jõgi) on jõgi Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, Narva jõe vasakpoolne lisajõgi.
Vaata Harilik pärn ja Poruni jõgi
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Vaata Harilik pärn ja Pung
Purtse Hiiemäe ohvripärn
Purtse Hiiemäe ohvripärn (ka Purtse ohvripärn) on Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Purtse külas Purtse Hiiemäel asuv pärn (ohvripuu) (vaadatud 29.04.2015).
Vaata Harilik pärn ja Purtse Hiiemäe ohvripärn
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Vaata Harilik pärn ja Putukad
Putuktolmlemine
Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.
Vaata Harilik pärn ja Putuktolmlemine
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Vaata Harilik pärn ja Puukoor
Rahvuspuu
Rahvuspuu on rahvussümboliks valitud puu.
Vaata Harilik pärn ja Rahvuspuu
Rapla maakond
Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Harilik pärn ja Rapla maakond
Rasvhapped
Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.
Vaata Harilik pärn ja Rasvhapped
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Vaata Harilik pärn ja Sahhariidid
Salat (toit)
Salat on mitmest peeneks hakitud, enamasti taimsest komponendist segatud toit.
Vaata Harilik pärn ja Salat (toit)
Saponiinid
Saponiinid on taimse päritoluga glükosiidse olemusega seebitaoliste pindaktiivsete ainete rühm, mille struktuur võib olla kas steroidne või triterpenoidne.
Vaata Harilik pärn ja Saponiinid
Sasmaka Ebajumalate pärn
Sasmaka Puusliku pärn, 1999 Sasmaka Ebajumalate pärn (läti keeles Valdemārpils Elku liepa) on Lätis Valdemārpilsis kasvav harilik pärn.
Vaata Harilik pärn ja Sasmaka Ebajumalate pärn
Südajas leht
Südajas leht Südajas leht on lehealusel sügava terava väljalõikega ja ümarate hõlmadega munajas leht.
Vaata Harilik pärn ja Südajas leht
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Harilik pärn ja Seeme
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Vaata Harilik pärn ja Siber
Sipa pärn
Sipa pärn 2008. aastal Sipa pärn on kaitsealune pärn Rapla maakonnas Märjamaa vallas.
Vaata Harilik pärn ja Sipa pärn
Slovakkia
Slovakkia on merepiirita riik Euroopas.
Vaata Harilik pärn ja Slovakkia
Sloveenia
Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.
Vaata Harilik pärn ja Sloveenia
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Vaata Harilik pärn ja Suhkrud
Suurelehine pärn
Suurelehine pärn (Tilia platyphyllos) on pärnaliste sugukonda pärna perekonda kuuluv lehtpuu.
Vaata Harilik pärn ja Suurelehine pärn
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Harilik pärn ja Taimed
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Vaata Harilik pärn ja Tartu Ülikooli Kirjastus
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Harilik pärn ja Tšehhi
Tärklis
Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.
Vaata Harilik pärn ja Tärklis
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Vaata Harilik pärn ja Tüvi
Unter den Linden
Vaade Unter den Lindenile Berliini toomkiriku juurest kuni Brandenburgi väravani Unter den Linden ('pärnade all') on puiestee Berliini vanalinna südames.
Vaata Harilik pärn ja Unter den Linden
Vahelduv leheseis
Vahelduv leheseis ehk spiraalne leheseis on leheseis, mille korral lehed kinnituvad võrsele eri kõrgusel üksikult.
Vaata Harilik pärn ja Vahelduv leheseis
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Vaata Harilik pärn ja Võrse
Viisud
Viisk (mitmuses: viisud, kirdemurdes virs) on 2–3 cm laiustest puukoore ribadest valmistatud pastlataoline ilma sääreta tööjalatsEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Vaata Harilik pärn ja Viisud
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Vaata Harilik pärn ja Vili
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Vaata Harilik pärn ja Vitamiinid
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Harilik pärn ja 18. sajand
2004
2004.
Vaata Harilik pärn ja 2004
Vaata ka
Eesti taimed
- Eesti palderjan
- Eesti taimestik
- Euroopa lehis
- Harilik angervaks
- Harilik kuusk
- Harilik naat
- Harilik nurmenukk
- Harilik pärn
- Harilik sugapea
- Karjamaa-raihein
- Karvane kadakkaer
- Kassiristik
- Kerakellukas
- Keskmine teeleht
- Kibe tulikas
- Lõhnav madar
- Liiv-merisinep
- Longus karuohakas
- Maamõõl
- Maarja-sõnajalg
- Merikapsas
- Mets-kurereha
- Nõmm-liivatee
- Põldjumikas
- Põldtimut
- Pooppuu
- Rukkilill
- Saaremaa robirohi
- Suur robirohi
- Suvivikk
- Väike robirohi
- Värv-varjulill
Tuntud ka kui Lõhmus, Niinepuu, Pärn, Pärnapuu, Tilia cordata.