Ava Google MapsisSisukord
40 suhted: Alamsaksa keel, Atlandi ookean, Elbe, Euroopa, Friisi keel, Friisid, Gaeli keel, Hollandi keel, Iiri keel, Inglise keel, Jüütimaa, Kattegat, La Manche, Läänemeri, Looded, Maagaas, Mandrilava, Meri, Nafta, Norra keel, Norra meri, Orkney saared, Põhja-Jäämeri, Prantsuse keel, Rein, Rootsi keel, Saksa keel, Shetlandi saared, Skagerrak, Skandinaavia, Skandinaavia poolsaar, Suur-Belt, Suurbritannia saar, Taani keel, Taanlased, Thamesi suudmeala, Troll A, Väike-Belt, Viikingid, 18. sajand.
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Vaata Põhjameri ja Alamsaksa keel
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Vaata Põhjameri ja Atlandi ookean
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Vaata Põhjameri ja Elbe
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Põhjameri ja Euroopa
Friisi keel
Idafriisi keel Friisi keel kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi alarühma.
Vaata Põhjameri ja Friisi keel
Friisid
Friisid ehk friislased (endanimetus Friezen) on läänegermaani rahvas, kes praegu elab Kirde-Hollandis ja Loode-Saksamaal ning kes on minevikus asustanud väga suurt osa Põhjamere lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest.
Vaata Põhjameri ja Friisid
Gaeli keel
Gaeli keele leviala Šotimaal (2011. aasta valdajate loenduse järgi) Gaeli keel (gaeli keeles Gàidhlig, mida hääldatakse kui gaalik) on keldi keelerühma gaeli alarühma kuluv keel, mille lähemad sugulaskeeled on iiri keel ja mänksi keel.
Vaata Põhjameri ja Gaeli keel
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Vaata Põhjameri ja Hollandi keel
Iiri keel
Iiri keele levikualad (Gaeltacht) Iiri keel (kohalikult gaeilge) on indoeuroopa keelkonna keldi keelte gaeli rühma kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Iirimaal.
Vaata Põhjameri ja Iiri keel
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Põhjameri ja Inglise keel
Jüütimaa
Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.
Vaata Põhjameri ja Jüütimaa
Kattegat
Skagerrak ja Kattegat Kattegat on väin Jüüti ja Skandinaavia poolsaare vahel.
Vaata Põhjameri ja Kattegat
La Manche
La Manche'i satelliidipilt La Manche on väin Mandri-Euroopa ja Suurbritannia saare vahel.
Vaata Põhjameri ja La Manche
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Põhjameri ja Läänemeri
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Vaata Põhjameri ja Looded
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Vaata Põhjameri ja Maagaas
Mandrilava
Mandrilava Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud.
Vaata Põhjameri ja Mandrilava
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Vaata Põhjameri ja Meri
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Vaata Põhjameri ja Nafta
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Vaata Põhjameri ja Norra keel
Norra meri
Norra meri Atlandi ookeani kirdeosas Norra meri on Atlandi ookeani osa.
Vaata Põhjameri ja Norra meri
Orkney saared
Orkney saared on saarestik Suurbritannia saare põhjaranniku lähedal.
Vaata Põhjameri ja Orkney saared
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Vaata Põhjameri ja Põhja-Jäämeri
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Põhjameri ja Prantsuse keel
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Vaata Põhjameri ja Rein
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Vaata Põhjameri ja Rootsi keel
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Põhjameri ja Saksa keel
Shetlandi saared
Shetlandi saarte kaart Kivihoone varemed Shetlandi saared (inglise keeles Shetland Islands) piirnevad edelas Atlandi ookeaniga, kirdes Norra merega ja kagus Põhjamerega.
Vaata Põhjameri ja Shetlandi saared
Skagerrak
Skagerrak ja Kattegat Skagerrak on väin Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel.
Vaata Põhjameri ja Skagerrak
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Põhjameri ja Skandinaavia
Skandinaavia poolsaar
Skandinaavia poolsaar Skandinaavia poolsaar asub Põhja-Euroopas ning koosneb peamiselt Norra ja Rootsi maa-aladest.
Vaata Põhjameri ja Skandinaavia poolsaar
Suur-Belt
Taani väinad Suur-Belt (taani keeles Storebælt) on väin, mis ühendab Kattegatti Beldi merega ja eraldab Sjællandi ja Fyni.
Vaata Põhjameri ja Suur-Belt
Suurbritannia saar
Asendikaart Suurbritannia saar (inglise keeles Great Britain ehk Britain, kõmri keeles Prydain, korni keeles Breten Veur, gaeli keeles Breatainn Mhòr) on suurim Briti saartest.
Vaata Põhjameri ja Suurbritannia saar
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Vaata Põhjameri ja Taani keel
Taanlased
Taanlased (endanimetus danskere) on põliselt Taanis ja vähesel määral Lõuna-Schleswigis elav põhjagermaani rahvas, Taani põhirahvus.
Vaata Põhjameri ja Taanlased
Thamesi suudmeala
Thamesi suudmeala kaart, kus vasakus ääres on märgata pool Londoni linnast Thamesi suudmeala (inglise keeles Thames Estuary) on Suurbritannia kaguosas asuv väinade ja väikelahtede süsteem, kuhu pealinna Londonit läbiv Thamesi jõgi suubub ja tühjeneb enda vetest Põhjameres.
Vaata Põhjameri ja Thamesi suudmeala
Troll A
thumb Troll A on Põhjameres Trolli maagaasimaardlal 80 km Bergenist loodes asuv maagaasiplatvorm.
Vaata Põhjameri ja Troll A
Väike-Belt
Väike-Belt (taani keeles Lillebælt) on Taani väin, mis ühendab Kattegatti Beldi merega ja eraldab Fyni saart Jüüti poolsaarest.
Vaata Põhjameri ja Väike-Belt
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Vaata Põhjameri ja Viikingid
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Põhjameri ja 18. sajand
Tuntud ka kui Saksa meri.