Sisukord
20 suhted: Bakterid, Dimensioon, Gravitatsioon, Kiirus, Mass, Nurkkiirus, Pindala, Raadius, Raskuskiirendus, Ribosoom, Ruumala, Sedimentatsioon (keemia), Sekund, Sfäär, Svedberg, Tsentrifugaaljõud, Tsentrifuug, Vedelik, Vesi, Viskoossus.
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata Sadestumiskoefitsient ja Bakterid
Dimensioon
Dimensioon on valem, mis määrab kindlaks füüsikalise suuruse seose valitud suuruste süsteemi põhisuurustega.
Vaata Sadestumiskoefitsient ja Dimensioon
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Vaata Sadestumiskoefitsient ja Gravitatsioon
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Vaata Sadestumiskoefitsient ja Kiirus
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Sadestumiskoefitsient ja Mass
Nurkkiirus
Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöörleva jäiga keha pöördenurga muutumist ajaühikus.
Vaata Sadestumiskoefitsient ja Nurkkiirus
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Vaata Sadestumiskoefitsient ja Pindala
Raadius
Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.
Vaata Sadestumiskoefitsient ja Raadius
Raskuskiirendus
Gravitatsiooni ja tsentrifugaaljõu panus raskuskiirendusse maapinnal Raskuskiirendus (\vec g) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.
Vaata Sadestumiskoefitsient ja Raskuskiirendus
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Vaata Sadestumiskoefitsient ja Ribosoom
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Vaata Sadestumiskoefitsient ja Ruumala
Sedimentatsioon (keemia)
Sedimentatsioon on keemias ja molekulaarbioloogiaga seonduvates distsipliinides kasutatav meetod suurte molekulide (makromolekulide) suuruste mõõtmiseks.
Vaata Sadestumiskoefitsient ja Sedimentatsioon (keemia)
Sekund
Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.
Vaata Sadestumiskoefitsient ja Sekund
Sfäär
Sfäär Sfääriks ehk kerapinnaks nimetatakse kõikide punktide hulka, mis asuvad mõnest fikseeritud punktist O kaugusel r. Punkti O nimetatakse sfääri keskpunktiks ja sfääri punktide ning selle keskpunkti vahelist kaugust r sfääri raadiuseks.
Vaata Sadestumiskoefitsient ja Sfäär
Svedberg
Sedimentatsioonil ehk sadestamisel kasutatav ultratsentrifuug Svedberg (sümbol S, mõnikord Sv) on ühik, mis ei kuulu SI-süsteemi ja millega antakse sedimentatsiooni koefitsient ehk sadestumiskoefitsient, mis näitab, kui kiiresti mingi osake settib ehk sadestub ja mis annab ka ettekujutuse osakese suurusest.
Vaata Sadestumiskoefitsient ja Svedberg
Tsentrifugaaljõud
Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega.
Vaata Sadestumiskoefitsient ja Tsentrifugaaljõud
Tsentrifuug
Laboratoorne tsentrifuug Tsentrifuug on tsentrifugaaljõu tekitamise seade mittehomogeense süsteemi komponentide lahutamiseks tsentrifuugimise meetodil.
Vaata Sadestumiskoefitsient ja Tsentrifuug
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Sadestumiskoefitsient ja Vedelik
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Sadestumiskoefitsient ja Vesi
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Vaata Sadestumiskoefitsient ja Viskoossus
Tuntud ka kui Sedimentatsioonikoefitsient.