Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Seisulaine

Index Seisulaine

pisi Seisulaine on laine, mis näiliselt ei liigu.

48 suhted: Aatom, Adsorptsioon, Amplituud, Diferentsiaalvõrrand, Difraktsioon, Elektromagnetiline kiirgus, Elektron, Energia, Fluorestsents, Fotoefekt, Harmooniline võnkumine, Helilaine, Interferents, Interferomeetria, Järv, Kõrv, Keha, Kiirgus, Koherentsed lained, Kvantarv, Kvantmehaanika, Laht, Lainejuhe, Lainepikkus, Lainevõrrand, Laser, Looded, Maavärin, Materjaliteadus, Monokristall, Optiline resonaator, Osatuletis, Põhiheli, Peegel, Periood, Pikilaine, Pooljuht, Röntgenikiirgus, Rõhk, Sagedus, Tasakaaluolek, Täisarv, Tämber, Tuul, Valgus, Võnkumine, Veehoidla, Veekogu.

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Seisulaine ja Aatom · Näe rohkem »

Adsorptsioon

Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.

Uus!!: Seisulaine ja Adsorptsioon · Näe rohkem »

Amplituud

Lihtharmoonilise võnkumise amplituud ''A'' ja periood ''T'' Amplituud (ladina keeles amplitudo laius, ulatuvus) on ajas perioodiliselt muutuva (võnkuva) füüsikalise suuruse (signaali) maksimaalne hälve (suurim kaugus) stabiilsest tasakaalolekust või keskväärtusest.

Uus!!: Seisulaine ja Amplituud · Näe rohkem »

Diferentsiaalvõrrand

Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente.

Uus!!: Seisulaine ja Diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »

Difraktsioon

Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.

Uus!!: Seisulaine ja Difraktsioon · Näe rohkem »

Elektromagnetiline kiirgus

Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.

Uus!!: Seisulaine ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Seisulaine ja Elektron · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Seisulaine ja Energia · Näe rohkem »

Fluorestsents

Fluorestseeruv orgaaniline ühend nimega eskuliin Valik fluorestseeruvaid aineid UV-valguses Fluorestseeruv rodamiin Fluorestsents (sõna tuleneb mineraalist fluoriit; seda mineraali uurides avastati fluorestsents) on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV-kiirgusega või nähtava valgusega.

Uus!!: Seisulaine ja Fluorestsents · Näe rohkem »

Fotoefekt

Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt avaldub valguse (või ka muu elektromagnetkiirguse) ja aine vastastikmõjus, mille tulemusena footonite (valguskvantide) energia kandub aine elektronidele.

Uus!!: Seisulaine ja Fotoefekt · Näe rohkem »

Harmooniline võnkumine

Lihtharmooniline võnkumine Harmoonilises võnkumises või harmoonilises liikumises on klassikalise mehaanika järgi iga süsteem, millele siirdel tasakaalu asendist mõjub taastav jõud F mis on võrdeline antud siirdega x (ja võrdvastupidise suunaga): kus k on positiivne konstant.

Uus!!: Seisulaine ja Harmooniline võnkumine · Näe rohkem »

Helilaine

Helilaine on tahkes, vedelas või gaasilises keskkonnas leviv deformatsioonilaine.

Uus!!: Seisulaine ja Helilaine · Näe rohkem »

Interferents

Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.

Uus!!: Seisulaine ja Interferents · Näe rohkem »

Interferomeetria

Interferentspilt Interferomeetria on lainete (enamasti elektromagnetlainete) superpositsiooni kasutamine informatsiooni kogumiseks.

Uus!!: Seisulaine ja Interferomeetria · Näe rohkem »

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Uus!!: Seisulaine ja Järv · Näe rohkem »

Kõrv

Inimkõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesanne on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi.

Uus!!: Seisulaine ja Kõrv · Näe rohkem »

Keha

Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.

Uus!!: Seisulaine ja Keha · Näe rohkem »

Kiirgus

Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.

Uus!!: Seisulaine ja Kiirgus · Näe rohkem »

Koherentsed lained

Koherentseteks laineteks nimetatakse füüsikas laineid, millel on konstantne faasivahe ja püsiv sagedus.

Uus!!: Seisulaine ja Koherentsed lained · Näe rohkem »

Kvantarv

Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.

Uus!!: Seisulaine ja Kvantarv · Näe rohkem »

Kvantmehaanika

tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.

Uus!!: Seisulaine ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »

Laht

Donostia linna kaardilt on näha vähemalt kaks maismaasse ulatuvat lahte Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.

Uus!!: Seisulaine ja Laht · Näe rohkem »

Lainejuhe

Ristkülikukujuline lainejuhe Elektromagnetlaine lainejuhtmes; elektriväli on ''x''-telje sihiline Lainejuhe ehk lainejuht on elektromagnetlaine või helilaine edasikandmise kanal.

Uus!!: Seisulaine ja Lainejuhe · Näe rohkem »

Lainepikkus

Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.

Uus!!: Seisulaine ja Lainepikkus · Näe rohkem »

Lainevõrrand

Impulsi levimine keelel vastavalt ühedimensionaalsele lainevõrrandile Lainevõrrand on oluline teist järku lineaarne hüperboolne osatuletistega diferentsiaalvõrrand, mis kirjeldab füüsikas laineid ehk häirituste levikut keskkonnas (pillikeele võnkumine, valguse- ja helilaine levik, veelaine levik jne).

Uus!!: Seisulaine ja Lainevõrrand · Näe rohkem »

Laser

Laser Laser Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.

Uus!!: Seisulaine ja Laser · Näe rohkem »

Looded

Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.

Uus!!: Seisulaine ja Looded · Näe rohkem »

Maavärin

Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.

Uus!!: Seisulaine ja Maavärin · Näe rohkem »

Materjaliteadus

Arvutisimulatsioon kosmosesüstiku kere kuumenemisest atmosfääri sisenemisel. Kere välistemperatuur võib tõusta 1650 °C-ni Materjaliteaduses on oluline materjalide sisestruktuuri uurimine. Mullbetooni kristallstruktuuri uurimine Tartu Ülikoolis Materjaliteadus on interdistsiplinaarne teadusharu, mis kombineerib keemiat, füüsikat ja inseneriteadust.

Uus!!: Seisulaine ja Materjaliteadus · Näe rohkem »

Monokristall

Räni monokristall Monokristall on terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera.

Uus!!: Seisulaine ja Monokristall · Näe rohkem »

Optiline resonaator

Optiline resonaator on laseri komponent, mille abil saadakse vajaliku lainepikkusega seisulaineid.

Uus!!: Seisulaine ja Optiline resonaator · Näe rohkem »

Osatuletis

Osatuletiseks nimetatakse matemaatilises analüüsis sellist funktsiooni tuletist, mille arvutamisel mingi muutuja x järgi punktis P_0 loetakse teised muutujad konstantseks.

Uus!!: Seisulaine ja Osatuletis · Näe rohkem »

Põhiheli

Põhiheli ehk põhitoon on harmoonilise võnkumise tulemusel tekkinud liitheli esimene osaheli, mille sagedus on põhisagedus.

Uus!!: Seisulaine ja Põhiheli · Näe rohkem »

Peegel

Peegel Kõverpeegel suunab valguskiired ühte punkti Pildi moodustumine Auto külgmine tahavaatepeegel Louise Catherine Breslau. Tualett. 1898 Peegel on sileda ja tugevasti valgust peegeldava pinnaga keha, mis tekitab esemetest, sealhulgas valgusallikatest optilisi kujutisi.

Uus!!: Seisulaine ja Peegel · Näe rohkem »

Periood

harmoonilise võnkumise periood ''T'' Periood ehk võnkeperiood on korduva muutuse tsükli kestus.

Uus!!: Seisulaine ja Periood · Näe rohkem »

Pikilaine

283x283px Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis.

Uus!!: Seisulaine ja Pikilaine · Näe rohkem »

Pooljuht

Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul.

Uus!!: Seisulaine ja Pooljuht · Näe rohkem »

Röntgenikiirgus

Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.

Uus!!: Seisulaine ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.

Uus!!: Seisulaine ja Rõhk · Näe rohkem »

Sagedus

Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.

Uus!!: Seisulaine ja Sagedus · Näe rohkem »

Tasakaaluolek

Tasakaaluolek on füüsikas keha niisugune seisund, kui talle mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist, nii et kehale mõjuv resultantjõud on null.

Uus!!: Seisulaine ja Tasakaaluolek · Näe rohkem »

Täisarv

Täisarv on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena.

Uus!!: Seisulaine ja Täisarv · Näe rohkem »

Tämber

Tämber ehk kõlavärv (prantsuse keeles timbre; psühhoakustikas kasutatakse pigem saksakeelse sõna Klangfarbe (inglise keeles tone-colour) vastet 'kõlavärv' ehk 'kõlavärving') on muusikas üldmõiste muusikaliste parameetrite kogumile, mille eri väärtuste korral kuulaja tajub sama helikõrguse, helitugevuse ja helivältusega helisid erinevalt.

Uus!!: Seisulaine ja Tämber · Näe rohkem »

Tuul

Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.

Uus!!: Seisulaine ja Tuul · Näe rohkem »

Valgus

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.

Uus!!: Seisulaine ja Valgus · Näe rohkem »

Võnkumine

Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.

Uus!!: Seisulaine ja Võnkumine · Näe rohkem »

Veehoidla

Shimeni veehoidla Taiwanil Veehoidla on tehisveekogu, mis on rajatud vee kogumiseks ja äravoolu ümberjaotamiseks.

Uus!!: Seisulaine ja Veehoidla · Näe rohkem »

Veekogu

Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.

Uus!!: Seisulaine ja Veekogu · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Seisev laine, Seisevlaine, Seisulaine pais, Seisulaine sõlm, Seisulained.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »