Sisukord
45 suhted: Absoluutväärtus, Arv, Baas (matemaatika), Dimensioonita suurus, Elektrilaeng, Elektriväli, Elektrivälja potentsiaal, Energia, Energiatihedus, Gravitatsioonijõud, Impulss, Invariant, Jõud, Kaugus, Keha, Kiirus, Kineetiline energia, Kolmemõõtmeline eukleidiline ruum, Koordinaadisüsteem, Korpus (matemaatika), Korrutamine, Lineaaralgebra, Mass, Mõõtühik, Meetrika, Osake, Pööre, Pikkus, Punkt, Rõhk, Reaalarv, Relatiivsusteooria, Ruum, Segakorrutis, Skalaar, Suund, Suurus, Teljestik, Temperatuur, Tensor, Tensori järk, Vektor, Vektoriaalne suurus, Vektorruum, Voolutihedus.
Absoluutväärtus
Absoluutväärtus on positiivse arvu ja nulli korral arv ise ning negatiivse arvu absoluutväärtuseks on selle arvu vastandarv.
Vaata Skalaarne suurus ja Absoluutväärtus
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Vaata Skalaarne suurus ja Arv
Baas (matemaatika)
Vektorruumi elementide hulka nimetatakse selle vektorruumi baasiks parajasti siis, kui.
Vaata Skalaarne suurus ja Baas (matemaatika)
Dimensioonita suurus
Dimensioonita suurus ehk ühikuta suurus on dimensionalanalüüsis füüsikaline suurus, millel puudub dimensioon, ehk skalaarne suurus dimensiooniga üks millele vastab rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõtühik üks (või 1) mida enamasti ei märgita.
Vaata Skalaarne suurus ja Dimensioonita suurus
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Vaata Skalaarne suurus ja Elektrilaeng
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Vaata Skalaarne suurus ja Elektriväli
Elektrivälja potentsiaal
Elektrivälja potentsiaal ehk elektriline potentsiaal ehk elektrostaatiline potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega.
Vaata Skalaarne suurus ja Elektrivälja potentsiaal
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Skalaarne suurus ja Energia
Energiatihedus
Energiatihedus on füüsikaline suurus, mis väljendab energiat ruumalaühiku kohta (SI ühik: džaul kuupmeetri kohta, J/m3) või energiat massiühiku kohta (J/kg).
Vaata Skalaarne suurus ja Energiatihedus
Gravitatsioonijõud
Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus.
Vaata Skalaarne suurus ja Gravitatsioonijõud
Impulss
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Vaata Skalaarne suurus ja Impulss
Invariant
Invariant on objekti omadus, näiteks suuruse väärtus, avaldise vorm jne, mis jääb vaadeldava(te) teisendus(t)e korral muutumatuks.
Vaata Skalaarne suurus ja Invariant
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Vaata Skalaarne suurus ja Jõud
Kaugus
Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.
Vaata Skalaarne suurus ja Kaugus
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Vaata Skalaarne suurus ja Keha
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Vaata Skalaarne suurus ja Kiirus
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Vaata Skalaarne suurus ja Kineetiline energia
Kolmemõõtmeline eukleidiline ruum
Kolmemõõtmeline eukleidiline ruum ehk tasane kolmruum on vektorruum, mida enamasti seostatakse ruumiga füüsikas.
Vaata Skalaarne suurus ja Kolmemõõtmeline eukleidiline ruum
Koordinaadisüsteem
asimuudi nurgaga ''φ''. Radiaalse kauguse tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit ''ρ''. Koordinaadisüsteem ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil.
Vaata Skalaarne suurus ja Koordinaadisüsteem
Korpus (matemaatika)
Olgu K mingi hulk, mis sisaldab vähemalt kaks elementi.
Vaata Skalaarne suurus ja Korpus (matemaatika)
Korrutamine
Korrutamiseks ehk korrutamistehteks nimetatakse matemaatikas tehet, mis seisneb võrdsete liidetavate korduvas liitmises, ja selle tehte kõikvõimalikke üldistusi.
Vaata Skalaarne suurus ja Korrutamine
Lineaaralgebra
Lineaaralgebra on matemaatika osa, milles algebra meetoditega uuritakse eeskätt lõplikumõõtmelisi vektorruume.
Vaata Skalaarne suurus ja Lineaaralgebra
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Skalaarne suurus ja Mass
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Vaata Skalaarne suurus ja Mõõtühik
Meetrika
Meetrika võib tähendada.
Vaata Skalaarne suurus ja Meetrika
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Vaata Skalaarne suurus ja Osake
Pööre
"Pööre" on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Skalaarne suurus ja Pööre
Pikkus
Pikkus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaar- ehk joonmõõtmeid.
Vaata Skalaarne suurus ja Pikkus
Punkt
Punkt on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Skalaarne suurus ja Punkt
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Skalaarne suurus ja Rõhk
Reaalarv
Reaalarvude hulk ℝ sisaldab kõigi ratsionaalarvude hulka ℚ, mis omakorda sisaldab kõigi täisarvude hulka ℤ, mis sisaldab kõigi naturaalarvude hulka ℕ Reaalarvud on kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud ehk kõik positiivsed ja negatiivsed arvud ja null ehk kõik algebralised arvud ja transtsendentsed arvud.
Vaata Skalaarne suurus ja Reaalarv
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Vaata Skalaarne suurus ja Relatiivsusteooria
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Vaata Skalaarne suurus ja Ruum
Segakorrutis
Segakorrutis on matemaatikas tehe, mis seab kolmele ruumi vabavektorile \vec, \vec ja \vec vastavusse reaalarvu Kaasik, Ü.
Vaata Skalaarne suurus ja Segakorrutis
Skalaar
Skalaaride all mõistetakse matemaatikas arve või üldisemalt ringi elemente, mis osalevad skalaariga korrutamises.
Vaata Skalaarne suurus ja Skalaar
Suund
Suunad on määratud siltidega Suund on informatsioon, mis määrab ühe punkti suhtelist asukohta teise punkti suhtes kaugust määramata.
Vaata Skalaarne suurus ja Suund
Suurus
Suuruse (ka: muutuv suurus) all mõistetakse tänapäeva matemaatikas ja loodusteaduses tavaliselt muutujat, mille mõeldavad väärtused on viidavad üksühesesse vastavusse reaalarvude hulgaga (skalaarne suurus) või reaalarvude ''n''-korteežide hulgaga (mitteskalaarne suurus, näiteks vektoriaalne suurus).
Vaata Skalaarne suurus ja Suurus
Teljestik
Teljestik ehk koordinaatteljestik on matemaatikas tasandi või ruumi punktide koordinaatide määramisel aluseks võetav süsteem, mille moodustab fikseeritud nullpunkti läbivate koordinaattelgede paar tasandil või kolmik ruumis.
Vaata Skalaarne suurus ja Teljestik
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Skalaarne suurus ja Temperatuur
Tensor
kuubi tahkudele ''X'', ''Y'' ja ''Z''. Neid jõude kujutavad tulbavektorid. Rea- ja tulbavektoreid, mis tensori moodustavad, saab koos esitada maatriksina \sigma.
Vaata Skalaarne suurus ja Tensor
Tensori järk
Tensori järk on tensori esitamiseks vajaliku massiivi mõõde.
Vaata Skalaarne suurus ja Tensori järk
Vektor
Vektor ehk geomeetriline vektor (ld sõnast vector 'vedaja, kandja') on suurus, millel on pikkus, siht ja suund ning mis on nende andmetega täielikult määratud.
Vaata Skalaarne suurus ja Vektor
Vektoriaalne suurus
Vektoriaalne suurus ehk vektorsuurus on füüsikaline suurus, mille väljendamiseks on lisaks arvväärtusele vaja näidata ka suund kolmemõõtmelises ruumis (koordinaadistikus).
Vaata Skalaarne suurus ja Vektoriaalne suurus
Vektorruum
Matemaatikas nimetatakse vektorruumiks hulka, milles on defineeritud liitmine ja korrutamine skalaariga.
Vaata Skalaarne suurus ja Vektorruum
Voolutihedus
Voolutihedus J võrdub elektrivoolu tugevuse I ja elektrijuhi ristlõikepinna pindala A jagatisega: Valem kehtib tingimusel, et voolu jaotus juhi ristlõikes on ühtlane.
Vaata Skalaarne suurus ja Voolutihedus