Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Skalaarne suurus

Index Skalaarne suurus

Skalaarne suurus ehk skalaar ehk skaalar on suurus, mida saab täielikult iseloomustada üheainsa arvuga (füüsikas koos mõõtühikuga).

Sisukord

  1. 45 suhted: Absoluutväärtus, Arv, Baas (matemaatika), Dimensioonita suurus, Elektrilaeng, Elektriväli, Elektrivälja potentsiaal, Energia, Energiatihedus, Gravitatsioonijõud, Impulss, Invariant, Jõud, Kaugus, Keha, Kiirus, Kineetiline energia, Kolmemõõtmeline eukleidiline ruum, Koordinaadisüsteem, Korpus (matemaatika), Korrutamine, Lineaaralgebra, Mass, Mõõtühik, Meetrika, Osake, Pööre, Pikkus, Punkt, Rõhk, Reaalarv, Relatiivsusteooria, Ruum, Segakorrutis, Skalaar, Suund, Suurus, Teljestik, Temperatuur, Tensor, Tensori järk, Vektor, Vektoriaalne suurus, Vektorruum, Voolutihedus.

Absoluutväärtus

Absoluutväärtus on positiivse arvu ja nulli korral arv ise ning negatiivse arvu absoluutväärtuseks on selle arvu vastandarv.

Vaata Skalaarne suurus ja Absoluutväärtus

Arv

Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.

Vaata Skalaarne suurus ja Arv

Baas (matemaatika)

Vektorruumi elementide hulka nimetatakse selle vektorruumi baasiks parajasti siis, kui.

Vaata Skalaarne suurus ja Baas (matemaatika)

Dimensioonita suurus

Dimensioonita suurus ehk ühikuta suurus on dimensionalanalüüsis füüsikaline suurus, millel puudub dimensioon, ehk skalaarne suurus dimensiooniga üks millele vastab rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõtühik üks (või 1) mida enamasti ei märgita.

Vaata Skalaarne suurus ja Dimensioonita suurus

Elektrilaeng

Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.

Vaata Skalaarne suurus ja Elektrilaeng

Elektriväli

Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.

Vaata Skalaarne suurus ja Elektriväli

Elektrivälja potentsiaal

Elektrivälja potentsiaal ehk elektriline potentsiaal ehk elektrostaatiline potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega.

Vaata Skalaarne suurus ja Elektrivälja potentsiaal

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Vaata Skalaarne suurus ja Energia

Energiatihedus

Energiatihedus on füüsikaline suurus, mis väljendab energiat ruumalaühiku kohta (SI ühik: džaul kuupmeetri kohta, J/m3) või energiat massiühiku kohta (J/kg).

Vaata Skalaarne suurus ja Energiatihedus

Gravitatsioonijõud

Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus.

Vaata Skalaarne suurus ja Gravitatsioonijõud

Impulss

Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.

Vaata Skalaarne suurus ja Impulss

Invariant

Invariant on objekti omadus, näiteks suuruse väärtus, avaldise vorm jne, mis jääb vaadeldava(te) teisendus(t)e korral muutumatuks.

Vaata Skalaarne suurus ja Invariant

Jõud

Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.

Vaata Skalaarne suurus ja Jõud

Kaugus

Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.

Vaata Skalaarne suurus ja Kaugus

Keha

Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.

Vaata Skalaarne suurus ja Keha

Kiirus

Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.

Vaata Skalaarne suurus ja Kiirus

Kineetiline energia

Kineetiline energia on energia.

Vaata Skalaarne suurus ja Kineetiline energia

Kolmemõõtmeline eukleidiline ruum

Kolmemõõtmeline eukleidiline ruum ehk tasane kolmruum on vektorruum, mida enamasti seostatakse ruumiga füüsikas.

Vaata Skalaarne suurus ja Kolmemõõtmeline eukleidiline ruum

Koordinaadisüsteem

asimuudi nurgaga ''φ''. Radiaalse kauguse tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit ''ρ''. Koordinaadisüsteem ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil.

Vaata Skalaarne suurus ja Koordinaadisüsteem

Korpus (matemaatika)

Olgu K mingi hulk, mis sisaldab vähemalt kaks elementi.

Vaata Skalaarne suurus ja Korpus (matemaatika)

Korrutamine

Korrutamiseks ehk korrutamistehteks nimetatakse matemaatikas tehet, mis seisneb võrdsete liidetavate korduvas liitmises, ja selle tehte kõikvõimalikke üldistusi.

Vaata Skalaarne suurus ja Korrutamine

Lineaaralgebra

Lineaaralgebra on matemaatika osa, milles algebra meetoditega uuritakse eeskätt lõplikumõõtmelisi vektorruume.

Vaata Skalaarne suurus ja Lineaaralgebra

Mass

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.

Vaata Skalaarne suurus ja Mass

Mõõtühik

Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.

Vaata Skalaarne suurus ja Mõõtühik

Meetrika

Meetrika võib tähendada.

Vaata Skalaarne suurus ja Meetrika

Osake

Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.

Vaata Skalaarne suurus ja Osake

Pööre

"Pööre" on mitmetähenduslik sõna.

Vaata Skalaarne suurus ja Pööre

Pikkus

Pikkus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaar- ehk joonmõõtmeid.

Vaata Skalaarne suurus ja Pikkus

Punkt

Punkt on mitmetähenduslik sõna.

Vaata Skalaarne suurus ja Punkt

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.

Vaata Skalaarne suurus ja Rõhk

Reaalarv

Reaalarvude hulk ℝ sisaldab kõigi ratsionaalarvude hulka ℚ, mis omakorda sisaldab kõigi täisarvude hulka ℤ, mis sisaldab kõigi naturaalarvude hulka ℕ Reaalarvud on kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud ehk kõik positiivsed ja negatiivsed arvud ja null ehk kõik algebralised arvud ja transtsendentsed arvud.

Vaata Skalaarne suurus ja Reaalarv

Relatiivsusteooria

Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.

Vaata Skalaarne suurus ja Relatiivsusteooria

Ruum

Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.

Vaata Skalaarne suurus ja Ruum

Segakorrutis

Segakorrutis on matemaatikas tehe, mis seab kolmele ruumi vabavektorile \vec, \vec ja \vec vastavusse reaalarvu Kaasik, Ü.

Vaata Skalaarne suurus ja Segakorrutis

Skalaar

Skalaaride all mõistetakse matemaatikas arve või üldisemalt ringi elemente, mis osalevad skalaariga korrutamises.

Vaata Skalaarne suurus ja Skalaar

Suund

Suunad on määratud siltidega Suund on informatsioon, mis määrab ühe punkti suhtelist asukohta teise punkti suhtes kaugust määramata.

Vaata Skalaarne suurus ja Suund

Suurus

Suuruse (ka: muutuv suurus) all mõistetakse tänapäeva matemaatikas ja loodusteaduses tavaliselt muutujat, mille mõeldavad väärtused on viidavad üksühesesse vastavusse reaalarvude hulgaga (skalaarne suurus) või reaalarvude ''n''-korteežide hulgaga (mitteskalaarne suurus, näiteks vektoriaalne suurus).

Vaata Skalaarne suurus ja Suurus

Teljestik

Teljestik ehk koordinaatteljestik on matemaatikas tasandi või ruumi punktide koordinaatide määramisel aluseks võetav süsteem, mille moodustab fikseeritud nullpunkti läbivate koordinaattelgede paar tasandil või kolmik ruumis.

Vaata Skalaarne suurus ja Teljestik

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Vaata Skalaarne suurus ja Temperatuur

Tensor

kuubi tahkudele ''X'', ''Y'' ja ''Z''. Neid jõude kujutavad tulbavektorid. Rea- ja tulbavektoreid, mis tensori moodustavad, saab koos esitada maatriksina \sigma.

Vaata Skalaarne suurus ja Tensor

Tensori järk

Tensori järk on tensori esitamiseks vajaliku massiivi mõõde.

Vaata Skalaarne suurus ja Tensori järk

Vektor

Vektor ehk geomeetriline vektor (ld sõnast vector 'vedaja, kandja') on suurus, millel on pikkus, siht ja suund ning mis on nende andmetega täielikult määratud.

Vaata Skalaarne suurus ja Vektor

Vektoriaalne suurus

Vektoriaalne suurus ehk vektorsuurus on füüsikaline suurus, mille väljendamiseks on lisaks arvväärtusele vaja näidata ka suund kolmemõõtmelises ruumis (koordinaadistikus).

Vaata Skalaarne suurus ja Vektoriaalne suurus

Vektorruum

Matemaatikas nimetatakse vektorruumiks hulka, milles on defineeritud liitmine ja korrutamine skalaariga.

Vaata Skalaarne suurus ja Vektorruum

Voolutihedus

Voolutihedus J võrdub elektrivoolu tugevuse I ja elektrijuhi ristlõikepinna pindala A jagatisega: Valem kehtib tingimusel, et voolu jaotus juhi ristlõikes on ühtlane.

Vaata Skalaarne suurus ja Voolutihedus