Ava Google MapsisSisukord
33 suhted: Alev, George Browne, Hüdroelektrijaam, Heinaste, Kihelkonnakirik, Kitsarööpmeline raudtee, Launkalne vald, Läti, Riia peapiiskopkond, Saeveski, Saksa keel, Smiltene kihelkond, Smiltene mõis, Smiltene piirkond, Smiltene piiskopilinnus, Smiltene postmargid, Smiltene raudteejaam, Smiltene vald, Valka rajoon, Valmiera, Vana-Liivimaa, Vidzeme, 1359, 1708, 1763, 1771, 1893, 1903, 1911, 1913, 1920, 1950, 1959.
- Smiltene piirkond
- Valga kreis
Alev
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.
Vaata Smiltene ja Alev
George Browne
George Browne George von Browne-Camas (ka Georg von Browne; 15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa (1762–1783) ja Eestimaa kubermangu (1775–1783), ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783–1792), riigikrahv.
Vaata Smiltene ja George Browne
Hüdroelektrijaam
Hüdroelektrijaama põhimõtteskeem Hüdroelektrijaam (lühend HEJ; ka veejõujaam, hüdrojaam) on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks.
Vaata Smiltene ja Hüdroelektrijaam
Heinaste
Heinaste (läti keeles Ainaži; saksa keeles Haynasch, Hainasch) on linn Lätis Vidzemes Eesti piiri ääres Liivi lahe rannikul, Riiast 116 km kaugusel.
Vaata Smiltene ja Heinaste
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Vaata Smiltene ja Kihelkonnakirik
Kitsarööpmeline raudtee
Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.
Vaata Smiltene ja Kitsarööpmeline raudtee
Launkalne vald
Vallamaja Launkalne vald (läti keeles Launkalnes pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas.
Vaata Smiltene ja Launkalne vald
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Smiltene ja Läti
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Smiltene ja Riia peapiiskopkond
Saeveski
Vee jõul töötava roomlaste saeveski skeem (3. sajand) Wurzerhofi 1876. aastal rajatud saeveski töötab ka tänapäeval ja on muinsuskaitse all. Algselt töötas veski vee jõul, 20. sajandi keskel mindi elektrile üle. Saeveski (kõnekeeles ka saekaater) on saetööstuse ettevõte või ehitis, kus palkidest või pakkudest saetakse laudu ja valmistatakse muud puitmaterjalitoodangut.
Vaata Smiltene ja Saeveski
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Smiltene ja Saksa keel
Smiltene kihelkond
Smiltene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Smilten, läti keeles Smiltenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Vaata Smiltene ja Smiltene kihelkond
Smiltene mõis
Smiltene mõisa peahoone (2002) Smiltene mõis (saksa keeles Schloß Smilten, läti keeles Smiltenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Vaata Smiltene ja Smiltene mõis
Smiltene piirkond
Smiltene piirkond on 1.
Vaata Smiltene ja Smiltene piirkond
Smiltene piiskopilinnus
Vaade kastelli kaitsemüürile väljastpoolt märtsis 2000 Smiltene piiskopilinnus (saksa Smilten, eesti keeles ka Smilteni) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzemes, Abulsi (saksa Abbul) jõe ülemjooksul asuva Smiltene linna külje all – jõe paremal kaldal ja Vidusezersi põhjakalda lähedal – Kalnamuiža asulas Smiltene vallas (Smiltenes pagasts), aadressil Kalnamuiža 26.
Vaata Smiltene ja Smiltene piiskopilinnus
Smiltene postmargid
Smiltene postmargid anti välja 31. mail 1919, pärast Smiltene vabastamist Eesti vägede poolt 29. mail 1919.
Vaata Smiltene ja Smiltene postmargid
Smiltene raudteejaam
Smiltene raudteejaam oli raudteejaam Ainaži–Valmiera–Smiltene raudteel Smiltene piirkonna Smiltenes.
Vaata Smiltene ja Smiltene raudteejaam
Smiltene vald
Smiltene vald (läti keeles Smiltenes pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas.
Vaata Smiltene ja Smiltene vald
Valka rajoon
Valka rajoon oli 1.
Vaata Smiltene ja Valka rajoon
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Vaata Smiltene ja Valmiera
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Smiltene ja Vana-Liivimaa
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Vaata Smiltene ja Vidzeme
1359
1359.
Vaata Smiltene ja 1359
1708
1708.
Vaata Smiltene ja 1708
1763
1763.
Vaata Smiltene ja 1763
1771
1771.
Vaata Smiltene ja 1771
1893
1893.
Vaata Smiltene ja 1893
1903
1903.
Vaata Smiltene ja 1903
1911
1911.
Vaata Smiltene ja 1911
1913
1913.
Vaata Smiltene ja 1913
1920
1920.
Vaata Smiltene ja 1920
1950
1950.
Vaata Smiltene ja 1950
1959
1959.
Vaata Smiltene ja 1959
Vaata ka
Smiltene piirkond
- Atsele ordulinnus
- Bilska vald
- Blome vald
- Branti vald
- Drusti vald
- Grundzāle vald
- Hopa
- Hopa vald
- Koivaliina
- Koivaliina vald
- Launkalne vald
- Palsmane vald
- Rauna
- Rauna piiskopilinnus
- Rauna vald
- Smiltene
- Smiltene piirkond
- Smiltene vald
- Trapene vald
- Vaartu mõis
- Variņi vald
- Vireši vald
Valga kreis
- Alūksne
- Gulbene
- Härgmäe
- Jaungulbene
- Jaungulbene mõis
- Koivaliina
- Lejasciems
- Paju (Valga)
- Seda
- Smiltene
- Sooru
- Strenči
- Valga
- Valka
Tuntud ka kui Miltina, Smilten.